Tund aega vastamist

Läksime maa alla. Üks ema klassiõde näitas valgust. Ema ütles, et ainult see klassiõde võis valgust näidata. Aga mulle hakkas tunduma, et valguse näitamine oli paratamatu, sest maa all oli koobas, kus pidime maleturniiri mängima hakkama. Sellesse väikesesse koopasse mahtus üsna palju inimesi kohvikulaudade taha istuma ja malet mängima. Peebo rääkis turniirisarja korraldusest. Üks laps oli surutud vastu sooja keret ja pärast seda oli lapse süda uuesti lööma hakanud.

*
Seisin klassi ees ja vastasin ajalugu. Rääkisin Esimesest maailmasõjast. Pidin saama tunni ajaga neli küsimust vastatud. Kui olin juba pikalt rääkinud, lõppes mul jutt otsa ja ma ei osanud enam midagi lisada. Üks minu õpetajatest oli minu poole seljaga ja ajas teiste inimestega juttu. Mõtlesin, et võin teha, nagu ma vaikiksin sellepärast, et ootan, et õpetaja jälle mind kuulama hakkaks. Siis tuli mul mitu asja meelde ja hakkasin edasi rääkima. Olin ükskord ajaloo kontrolltöös kirjutanud, et Esimese maailmasõja lõppedes loeti Ungari kaotajariigiks ja Tšehhoslovakkia võitjariigiks. Õpetaja oli selle veaks lugenud, aga ma polnud oma arvamust muutnud ja otsustasin seda uuesti rääkida. Rääkisin, et nii Austrialt kui ka Ungarilt võeti maad ära, aga Tšehhoslovakkialt mitte. Tšehhid ja slovakid pandi ühisesse riiki, aga hiljem pärast kommunismi lõppu nad eraldusid kahte erinevasse riiki. Mõtlesin, et ma räägin nii pikalt, et mind võidakse lõpuks süüdistama hakata, et ma jätsin tagumised küsimused rääkimata. Aga leidsin, et kui tahetakse, et ma järgmise küsimuse juurde läheksin, siis võib mind katkestada. Mõtlesin, et ükskord mul võeti kontrolltöö hinne alla sellepärast, et mul polnud Vabadussõjast kirjutades Vabadussõja kokkuvõtet, ma pole ka nüüd teinud Esimese maailmasõja kaotuste kokkuvõtet. Ütlesin, et edasi räägin ma statistikast. Õpetaja vastas, et ma ei räägiks, statistika on igav. Mõtlesin, et minu arvates on just statistika huvitav. Aga kui mul on õpetajaga erinevad huvid, siis võidakse jälle hinne alla võtta.