Toas oli mitu väikest last. Ühe paksuvõitu lapse kohta oli arvatud, et tal on alaareng, aga oli arvatud ka vastupidi, et ta on väga andekas. Üks väike poiss kallistas isa. Varem ma olin näinud, et ta kallistab ema. Mõtlesin, et ilukirjandust kirjutades ei taha ma kallistamisi kirja panna, isegi kui ma olen neid pealt näinud. Seetõttu ei saa minust hinnatud ilukirjanikku. Lugejaid huvitab just kallistamine.
*
Võtsin laua pealt ühe loodusteadusliku raamatu ja hakkasin lugema. Mõtlesin, et mul on küll teine raamat pooleli, aga ma loen vahepeal sellest kaks lehekülge. Kui mingi teema meeldima hakkab, võib tekkida vajadus selle kohta sagedamini lugeda. Nii võib teha tulevate asjade arv järjest suureneda. Ütlesin vennale, et selles raamatus on head fotod, mitte sellised nagu praegustes. Vend vaidles vastu, et praegustes on paremad. Mina ütlesin, et ei ole, praegused raamatud läigivad, aga see ei läigi. Vend ütles, et läikiva raamatu saab ka sellise nurga alla kallutada, et ei peegelda valgust silma.
teisipäev, märts 19, 2019
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar