Sugulaskeelest emakeelepäeval

Kas emakeelepäeval sobib võõrkeelest kirjutada? Aga kui inimese sünnipäevapeole kutsustakse sugulasi, siis on emakeelepäeval põhjust mõelda ka emakeele ajaloost ja selle sugulastest.

Jätkasin eile ungari keele õppimist luuletuste kirjutamise abil ja täna jõuan mõnede neist piduliku avaldamiseni. Keeleõppimisluuletuse saab kirjutada selliselt, et jätta sõna kõla meelde riimi ja tähendus rütmi abil.

Varem olin riiminud võõrkeelseid sõnu eestikeelsete sõnadega, aga nüüd kirjutasin juba ühe salmi, kus riimisin kaks ungarikeelset sõna, sest märkasin riimi värskelt õpitava ja varem meelde jäänud sõna vahel:

'Igavene' asi - örök.
Vana puudki närib ürask.
'Türklane' ju oli török.
Eger kuulus sõjamürast.

*
Meid ei ühenda ungarlastega mitte ainult sarnase grammatikaga keel, vaid ka kommunistlik minevik. Kommunismi ajal olid poodides pikemad sabad kui praegu. Ungari keeles on 'saba' ehk 'järjekord' 'sor' hääldusega šor. Selle sõnaga luuletuse tõin Eesti tolleaegsetesse oludesse, mis küllap olid sarnased ka Ungaris:

Tõlgi sõna 'järjekord'!
Tõlgitult see kõlab sor.
Rahvas seisab, nägu morn,
selline on Vene kord.

*
Nõukogude ajal sõitsid linnas Vene autod ja Ungari bussid. Ungari buss oli Ikarus ja ühte Vene autot hüüti kõnekeeles sapakaks. Ungarikeelne sõna 'csapatok' hääldusega tšapatok ja tähendusega 'väed' meenutas mulle sõna 'sapakas'. Võrdlesin neid luulerea alguses:

Csapatok - ründavad 'väed'.
Sapakal põgenen eest.
Alt võivad vedada käed
hirmunud roolivat meest.

*
Peale grammatilise sarnasuse on ungari keeles ka eesti keelega kõlalt või kirjapildilt sarnaseid sõnu, millest mõne tähendus võib olla sama, aga mõnel ka teine. Sõna 'munka' kattub kirjapildilt täpselt eestikeelse sõnaga, aga tähendab hoopis 'töö'. Seda sõna kasutasin salmis:

'Töö' on selles keeles munka.
Alamrahvas kirub munka:
palvetab ja tööd ei tee,
kündma peame ainult me.