Saksa riigid 1848-1849

Kirjutasin vastuseks Oktoobripöörde ettevalmistamise teemalise saate reklaamile:

Kirjutan teisest revolutsioonist. Lugesin kolme õhtuga läbi saksakeelse vikipeediaartikli 1848.-1849. a. revolutsiooni kohta. Samasse artiklisse olid pandud hilisema Saksa Keisririigi piiresse jäävad riigid, Austria, nende muust rahvusest alamad ja Taani alamateks olevad sakslased.

Kirjutatud oli revolutsiooni eelloost kogu 19. sajandi esimese poole ulatuses. Selliseid elemente nagu antisemitism ja raamatute põletamine seostatakse sagedamini Hitleriga, aga need olid olemas ka varasemas Saksa ajaloos. Rahvaliikumise korras põletati mittesaksapäraseid raamatuid.

Sorokin on oma raamatus näidanud, kuidas revolutsioonid algavad sageli nälja tõttu, ka Eesti ajaloos on räägitud 19. sajandi puhul "näljastest neljakümnendatest". Ka vikipeediaartiklis öeldakse, et revolutsioonile Euroopas eelnes ikaldus. Vahel räägitakse, et revolutsioonilaine algas Prantsusmaalt ja levis üle Euroopa. Aga kronoloogias oli välja toodud, et Itaalias algas see kuupäevaliselt varem kui Prantsusmaal. Tuli meelde, et olen seda kooli ajal ka "Üldisest ajaloost" lugenud.

Saksamaal kutsusti revolutsiooni ajal kokku üle-saksamaaline Frankfurdi parlament. Kirjutati selle koosseisust, et seal polnud ühtegi töölist. Kui paljudes tänapäeva parlamentides on töölisi ja kas nad parlamendiliikmeks saades on enam töölised? Saksa revolutsioonis lõi kaasa ka vene anarhiste. Revolutsioon lõppes parlamendi laialiajamisega, sõda Ungaris lõppes vist kuupäevaliselt veel hiljem.

Sorokin on kirjutanud, et kui revolutsioonidest midagi püsima jääb, siis need on vaid sildid, tegelik olukord muutub taas revolutsiooni eelse sarnaseks. Kasekampi ülikooliloengus nimetati seoses 1848. a. revolutsiooniga tsitaati: "Saksa ajalugu jõudis pöördepunkti, aga ei pööranud." Vikipeedia otsib asju, mis siiski püsima jäid - hakkasid ilmuma ajalehed, mis ilmusid ka hiljem, kujunes välja Saksa erakondlik jaotus ja Saksa riigid said endale põhiseadused. Tundub, et alamate teadvuses võib revolutsioonide puhul rohkem püsima jääda kui riigikorras, nagu näitavad varasemates kirjades mainitud Ungari vigurluule ja Eesti 1905. a. järgne ajalehtede keisritruuduse vähenemine.

Kasekampi loengukursuses nimetati mõistet Saksa eritee ehk Sonderweg, et on räägitud Saksa ajaloole omasest muust Euroopast suuremast autoritarismist. Sonderwegi teooriat nimetatakse ka vikipeedias, aga kritiseeritakse seda. Kas pole veel rohkem olemas Vene eriteed?