Hindelangus

Inimesed seisid esikus ja osad valmistusid korterist lahkuma. Küsiti, kui palju vennalapsi on juba sündinud, kui palju meid juba kokku on. Vastati, et meid on 55. Mulle tundus arv kahtlaselt suur. Kui osa rahvast oli lahkunud, mõtlesin edasi. Ütlesin, et meid on kuus venda ja kuus vennalast, seega kokku ainult 12. Arve ei tulnud korrutada, vaid kokku liita. Mõtlesin, et võibolla tuleks vennanaised ka juurde liita. Aga loobusin sellest, sest nende arvestus võis sassi minna.

*
Õppealajuhataja andis mulle tagasi kirjaliku töö, mille olin kirjutanud teisele õpetajale. Õppealajuhataja ütles, et mul on palju sõnu vahele jäänud. Ühe töö osa kohta oli märgitud, et 28 sõna on vahele jäänud, teiste osade arvud olid väiksemad. Kokku olin kirjutanud täis kolm lehekülge. Ütlesin, et ühe koolitunniga ei jõua rohkem. Aga mina olin kirjutanud väikses formaadis lehekülgi, teised vist samas formaadis suuri lehekülgi. See oli saksa keele töö. See oli eesti keele keskkooli proovikirjand ja selle eest olin saanud kahe. Nüüd võisin saada kahe ka keskkooli lõpukirjandi. Mõtlesin, et ma olen ennast varemgi kokku võtnud, ma võin vaadata kõigist vigadest, milles ma olen eksinud ja need selgeks õppida. Üks teine lõpueksam ähvardas ka kaks tulla ja mul võis keskkool lõpetamata jääda. Viimasel ajal mul oli mõnes kergemas aines mahajäämus ja tagasiminek tekkinud, sest olin keskendunud teiste ainete õppimisele. Kirjandi ajal oli õpetaja mõne raskema sõna kirjapildi tahvlile kirjutanud, aga mul oli nägemine halb ja ma olin need tahvlilt valesti maha kirjutanud. Oli antud mitu teemat ja ma olin lõpuks ühe välja valinud ja kirjutama hakanud. Aga olin kirjutanud meeste ja naiste vahelistest suhetest, millest ma midagi ei teadnud, nagu poleks teadnud ka teistest pakutud teemadest ja võibolla poleks teadnud ka lõpukirjandi teemadest. Võibolla olid minu arvamused tundunud liiga ropud. Sellisel teemal kirjandit ei saanud kellelegi kolmandale nõu küsimiseks ka näitama minna. Krister oli saanud ühe. Mõtlesin, et vähemalt temast sain parema hinde. Ta sai vahel häid hindeid, aga aeg-ajalt pandi talle üks, kui ta midagi ebatavalist kirjutas. Sain teada, kes olid hindamiskomisjonis. Hinde olid pannud üks kirjandusõpetaja ning kaks ajalooõpetajat. Ajalooõpetajad polnud mulle varem mitte kunagi kahte ega kolme pannud. Võibolla nüüd olid pannud sellepärast, et olin liiga palju oma ülikooli õppetulemustega kiidelnud ja nad tahtsid näidata, et varasemasse kooli tagasi minnes läheb mul halvemini. Kontrolltöö teemaks oli antud Pariisi piiramine ja nüüd olid ajalooõpetajad kirjutanud märkuse, et sisse olid piiratud sakslased, mitte prantslased, nagu mina olin arvanud. Saksa võitlejaid oli nimetatud väikesteks Hitleriteks. Nüüd sain teada, et Krister sai hoopis kolme. Ütlesin, et mina arvasin, et ühe. Krister seletas, et ta läks õpetajalt küsima, miks õpetaja talle ühe pani, millele õpetaja vastas, et pingelise olukorra tõttu, ja parandas hinde kolmeks. Võibolla oleks minu hinnet ka parandatud, aga mina õpetajat paluma ei läinud. Proovikirjandi päeval oli klassil olnud õpetajaga tüli, nähtavasti pani õpetaja sellepärast halvemaid hindeid. Ma ei teadnud enamuse hindeid. Kõndisime klassivendadega tänaval. Teised ründasid akent, mille taga olid õpetajad, ja seejärel põgenesid. Mina kõndisin rahulikus tempos edasi, kuigi põgenemata jätmise tõttu võidi nüüd mind süüdlaseks pidama hakata.