Raamatud keset õue

Olime teel Venemaale. Pakkisime bussileminekuks asju ja hakkasime bussist maha jääma. Aga saime minna teise bussiga. Panin taskusse palju raha. See võidi sealt ära varastada. Koolis oli varastatud. Olin siis öelnud, et võibolla mul oligi raha vähem kui ma mäletasin. Venemaal tegime tegevusplaane. Pidime võitlema ja põgenema. Aga saime varsti jälle välja ilmuda, sest oli loota, et meid ei tunta enam ära.

*
Istusin isa toas arvuti taga ja kirjutasin kirja. Minu kõrvale istus Medijainen, kellele ma olin kirjutamas. Panin sõnad kahte veergu ja eristasin veerud lausete keskel mõttekriipsudega. Saatsin kirja teele. Ütlesin Medijainenile, et kirjutasin teiste hulgas talle. Ma saadan kirju võimalikult paljudele, siis on suurem lootus, et vähemalt keegi vastab. Rääkisin, et Oudekki oli lapsepõlves minu naaber. Sõitsime koos tõukeratastega ja tegime muud seesugust. Hiljem puutusime harvem kokku, sest elasime erinevates kohtades.

*
Olime kirjanike suvila õuel. Keset õue oleval laual olid raamatuvirnad ja tõstsin ka raamaturiiulis raamatuid ümber. Valmistusime Tartusse sõitma. Vihma hakkas sadama. Selle peale ma polnud varem tulnud. Kui oleksime juba linnas olnud, oleksid raamatud märjaks saanud. Nüüd hakkasin tassima raamatuid suurema maja verandale. Õuele saabus Taimo. Ta ütles, et poisid on tema auto lukku pannud. Ma ei teadnud, kuidas probleemi lahendada, aga lootsin, et Taimo oskab. Taimo ütles, et võimalik on autol ratas alt võtta. Ta võttiski osavate liigutustega ratta alt ja sellega oli probleem lahendatud.

*
Läksin üle autotee kaubamaja juures, kus sõitsid suured masinad. Venemaa vallutas jälle Eesti. Me ei alustanud tulevahetust, sest olime vähemuses. Aga kõndisin ringi venelastest koosnevas uues Eesti parlamendis ja kutsusin mõnda saadikut korrale.