Esimesse tundi jõudmine

Kõndisin kooli poole. Mul oli viimasel ajal kõndides stabiilse tempo hoidmisega raskusi, tempotunnetus ei olnud korras, mistõttu võisin kooli hiljaks jääda. Jõudsin kooli riidehoidu, kus kohtasin kahte klassivenda ja Helenit. Klassivennad ütlesid, et ma ütleks Helenile tere. Ütlesin. Kommenteeriti, et ütlesingi. Varem mul polnud see kombeks olnud. Kõndisime trepist fuajeesse. Seal valvasid laua taga direktor ja veel üks inimene. Nad küsisid meilt hilinemise tõttu päevikut, millesse märkus teha. Direktor ütles, et kooli lõpp läheneb, nüüd läheb kord karmimaks, tänase hilinemise eest saame selle aine lõputunnistuse hindeks, millesse me hiljaks jääme, kolm pluss. Mul oleks muidu joonistamine viis tulnud. Teised andsid oma päeviku, aga mina mitte, kõndisin edasi päevikut andmata. Muidu mul oleks olnud valida, kas anda päevik või märkmik, kuigi märkmik ei olnud direktorile vastuvõetav. Tagasi mind ei kutsutud. Jõudsin joonistamisklassi. Joonistamisõpetajale ei olnud hilinemine tähtis ja ta ei käskinud päevikut oma laua peale panna, kuigi mõned päevikud seal olid. Valisime istekohti. Mõtlesin, kas istuda Kristeri kõrvale või päris tema kõrvale mitte, ühe tühja tooli võib vahele jätta. Tunni ajal arutasin Arieliga raamatu "Kolm musketäri" sisu. Meil oli sellest erinev ettekujutus. Nimetasin, millised raamatud selles sarjas veel on ilmunud ja mitu aastakümmet need kokku kestavad. Ariel pakkus algul vale vastust. Järgmisel päeval tulin jälle joonistamistundi. Õpetaja ütles, et tal on väga halb mälu, paludes, et õpilased talle ühe asja meelde tuletaksid.