Meenutamisviisid

Olen ka varem teinud jalutuskäikude ajal mäluharjutust, et tuletan meelde kümme asja eelmise päeva kohta, aga eile tegin ülesande raskemaks. Kõigepealt tuletasin meelde eelnenud päeva kohta kümme mitte juhuslikku, vaid A-tähega algavat asja, seejärel kümme K-tähega algavat asja veel lõppemata päeva kohta. Nii treenib lisaks mälule ka sõnastamisoskust.

Fotod kommentaaridega

„Eesti“. Fotolugusid kodumaalt. Tõnu Runnel & Keit Vilms, Mart Kase, Mari Kalkun, Villu Arak, Mele Pesti, Toomas H. Ilves, Karin Bacmann, Hando Runnel, Anna Hints, Mika Keränen. Kirjastus Ilmamaa, 2023. 256 lehekülge.

Minu vend on andnud välja raamatu, kus on palju fotosid ja fotode kõrval blogisissekande pikkusega kommentaarid. On olemas ka ingliskeelsed rööptekstid, aga ma lugesin ainult eestikeelseid. Vend nimetab seda enda esimeseks raamatuks, mina arvasin, et see on tema teine raamat. Ühele olen varem toetust maksnud ja see ootab veel lugemisjärjekorras, kuigi lugesin samu tekste esitlusnäitusel. Kummaski raamatus ei ole vend ainus autor.

Raamatus tunduvad nii fotod kui ka tekstid paremad kui sama autori postitused feisbukis. Põhjus võib olla, et feisbukis ei ole erinevate postitajate postituste vahel kompositsiooni ning seal segavad juures olevad hinded. Kasu on arvatavasti ka pikemast viimistlemisest, hoolsamast valikust ja toimetamisest.

Kõigega ma tekstides nõus ei ole. Autor tahab nii loodust kaitsta kui ka palju ringi reisida, aga need soovid on omavahel vastuolus. Ühes tekstis on öeldud, et Peipsi jäätub talvel kiiremini kui meri, sest järves ei ole soola. See võib osalt õige olla, sest ka teedele on soola visatud, aga koolis õpetati, et mere ääres on ka õhk talvel soojem ja suvel jahedam kui sisemaal. Pildistamiskohad on öeldud raamatu lõpul, aga ma ei viitsi nii palju lehti edasi-tagasi keerata ja kohe ei taibanud ka raamatu lõppu vaadata.

Tänapäeval teevad paljud fotosid, teen neid vahel ka ise, aga fotoraamatu avaldamise mõtet pole mulle kunagi pähe tulnud, mulle on kirjutamine tähtsam.

Pasjanss. Tiivavahetused

Vanaema õpetas kunagi pasjanssi, kus kaardid laotakse segamise järel kolmikutesse ja kui pealmiste hulgas on ässasid, saab edasi mängida. Ässad korjatakse välja ning pannakse kuni neljale virnale aluseks. Kui algkolmikutes on nüüd peal kuningas, tõstetakse see virna oma masti ässa peale ja niiviisi võib laduda neli virna ässast kuueni. Kolmikute piires võib alumiste kaartide kättesaamiseks tõsta kaarte ümber ühe võrra erineva tugevusega kaartide peale mastist olenemata. Ma ei mäletanud, kas ainult ühe võrra tugevama kaardi peale või ka ühe võrra nõrgemale. Aga kontrollmängus tundus, et nii ühevõrra tugevamale kui ka ühevõrra nõrgemale, muidu on võimatu kuute alt midagi kätte saada. Pasjanss võib mõni kord välja tulla ja mõnikord mitte. Täna ei saanud ma ühte emandat kuidagi soldati alt kätte.

Analüüsisin ka maleseise. Esialgses partiis kaotasin juba avangus etturi ja alistusin kohe, et see variant võiduks analüüsida. Lõppvariant oli selline:

etteantud käigud:
1. e4 e6

Analüüs käikude tagasivõtmisega:
2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. ed ed 5. Ob5+ Rc6 6. dc Oc5 7. Le2+ Kf8 8. Rgf3 Og4 9. 0-0 Rf6 10. Oc6 bc 11. h3 Of3 12. Rf3 Ld6 13. Og5 Re4 14. Oe3 Vb8 15. Oc5 Lc5 16. c3 f6 17. Rd4 Kf7 18. Vfe1 Vhe8 19. Lc2 Kg8 20. Vad1 a5 21. f3 Rg3 22. b3 f5 23. Kh2 Ld6 24. Kg1 f4 25. Rf5 Rf5 26. Lf5 g6 27. Lg5 Lc5+ 28. Kh1 Ve1+ 29. Ve1 Lc3 30. Ve7 Ld4 31. Lh6 Lf6 32. Va7 Lh8 33. Va5 Le5 34. Lh4 g5 35. Lf2 Kg7 36. Va7+ Kh6 37. Kh2 Lf5 38. Lb2 Lg6 39. a4 Ve8 40. a5 Ve3 41. a6 c5 42. La2 Ve6 43. Va8 Ld3 44. a7 Va6 45. Lb2 d4 46. b4 cb 47. Lb4 La3 48. Ld4 Le7 49. h4 gh 50. Lf4+ Kh5 51. Lg4+ Kh6 52. Kh3 Va7 53. Va7 La7 54. Kh4 Le7+ 55. Kh3 Le2 56. Lh4+ Kg6 57. Le4+ Le4 58. fe Kg5 59. Kg3 h6 60. Kf3 h5 61. g3 h4 62. gh+ ja must sai 78. käigul mati.

Huvitav lugemismaterjal

Käis midagi sõja sarnast. Algul peitsime ennast tunnelis, hiljem kõndisin üksi rohumaal. Lugesin huvitavaid dokumente. Algul oli neid palju, aga need hävisid ja varsti oli neid järel vähe.

*

Mõtlesin, et võibolla oli see viga, et ma blogis maleturniiride tulemuste avaldamise lõpetasin. Kui tulemused oleks kirjas, saaks nende põhjal arvutusi teha.

*

Kõndisin Pikal tänaval. Mööda sõitis buss, kus olid rõõmsate nägudega inimesed. Teadsin, et nad lähevad koosolekule, kus asutatakse ajakirja "National Geographic" eestikeelse variandi toimetus. Mõtlesin, et kui läheksin koosolekule kohale, saaksin võibolla toimetuse liikmeks, aga kuna mulle ei meeldi koosolekutel osaleda, siis ma kohale ei lähe.

*

Ema oli vaadanud minu vihikut ja küsis, milline sõna algab O-tähega. Mõtlesin, et võibolla ta mõtleb Oudekkit, aga kuna ei olnud kindel, siis ma ei pakkunud midagi. Minu raamatut "Viimsed päevad" oli kiidetud rohkem kui teisi minu raamatuid, sest selle kirjutasin teiste maitse järgi, mis mulle endale ei meeldinud. Kui ma kirjutasin enda maitse järgi, siis ei kiidetud.

*

Võtsin malenupud karbist välja. Algul olid need põrandal külili, seejärel hakkasin neid püsti tõstma. Vaatasin, et üks ettur on pooleks läinud. Tahtsin seda kokku tagasi liimida ja selleks emalt liimi küsida. Enne kui ma küsida jõudsin, pakkus ema ise liimi. Võibolla ta pakkus mingi teise asja jaoks.

*

Istusin ülikoolipingis. Mul oli laual värskelt saadud kast, milles oli minu kraadiõppe lõpudiplom. Andsin selle pinginaabrile. Varsti vaatasin, et ta on osa kasti riidekattest küljest rebinud. See mulle ei meeldinud ja ütlesin, et kui mul oleks meeles olnud, kelle kõrval ma istun, siis ma poleks seda tema kätte andnud. Õpetaja ütles jaa. Tegelikult olin rebimist alustanud ise. Võibolla tuligi rebida, et kate ei hallitaks.

25 aastat listi

Aastal 1998 liitusin Kalle Kulboki kutsel esimese listiga ee.euro. See oli vestluslist, kus väideldi küsimuse üle, kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte. Kui Eesti oli juba Euroopa Liitu astunud, tegutses list edasi. Viimasel ajal kirjutasin sinna varasemast erapooletumalt, lihtsalt Euroopa Liiduga seotud küsimustest. Tänavu kevadel tuli hoiatus, et hiljemalt sügiseks võidakse osa liste sulgeda. Täna tahtsin sinna listi ühe kirja koopiat saata, aga listi polnud enam olemas. Mul olid listis olnud aadressid alles ja saatsin kirja listiserveri vahenduseta, aga nagu ma arvasingi, on suuremalt osalt aadressidelt tulnud veateade. Kõigilt veel ei ole.

Uued reeglid

Kaks poissi otsustasid hakata mängima malenuppudega mängu, kus löömine on kohustuslik ja eesmärgiks esimesena nuppudest lahtisaamine. Aga nad ei pannud nuppe traditsioonilisse algseisu, vaid kõik nupud samale lauapoolele ja vigurid etturitest ettepoole. Kui mina ütlesin, et etturid pannakse ettepoole, siis üks poiss vaidles vastu, et tema isa soovitas vigurid ettepoole panna. Mõtlesin veel öelda, et see on ebavõrdne, kui kõik nupud on samal lauapoolel, siis üks mängija saab vastase nuppude taha minna, teine mitte. Sel ajal, kui poisid mängisid, kirjutasin mina paberile. Uksest tuli sisse poistest suuremaid inimesi, kes tahtsid neid pabereid näha. Ma polnud nõus näitama ja voltisin paberid nende eest varjamiseks kokku. Otsustasin koju sõita.

Minu saated

Tegin raadios saadet, igas saates lasin ühe makikasseti eetrisse. Praegu oli aeg järjekordne kassett eetrisse lasta, aga ma ei mäletanud enam täpselt, millise ma lasin eelmine kord, võisin kogemata sama kassetti korrata. Ma ei leidnud enam kõiki oma jalanõupaare. Ema ütles, et ta viskas need asjad ära. Mõtlesin, et võibolla on vanade asjade ära viskamine hea, aga tegelikult mul oli ära visatud paberite hulgas ilusaid jutte nagu "Vana vanamees". Nutsin.

Sünniaastapäeva raamatuesitlus

Täna tähistati arhiivihoones minu emapoolse vanaisa Herbert Ligi 95. sünniaastapäeva tema uue raamatu esitlusega.

Tõnu Tannberg andis esimesena sõna Tiit Rosenbergile, kes rääkis vanaisa eluloost. Rosenberg meenutas muuhulgas, kuidas vanaisa suunas ajalooüliõpilasi uurima oma kodukihelkonna ajalugu. Mulle meenus, et mulle andis ülikooliajal samasuguse ülesande Rosenberg ise, uurisin oma teise vanaisa kodukihelkonna mõisaid. Emapoolse vanaisa kohta meenutas Rosenberg, kuidas nad koos võimlesid ja palli mängisid. Mina olen vanaisaga mänginud malet, kabet ja kaarte. Male kohta olen blogis kirjutanud, et vanaisa on tulnud sel alal Saaremaa meistriks, aga Rosenbergi sõnul tuli vanaisa selleks vähemalt kaks korda.

Teise kõne pidas Ülle Tarkiainen, kes on värskelt ilmunud raamatu koostaja. Ta rääkis raamatu sisust ja saamisloost ning viitas muuhulgas Enn Tarvelile, kes on öelnud, et parim artikkel on selline, mille võiks ka ise kirjutanud olla. Mulle meenusid seda kuuldes psühholoog Peeter Tulviste teistsuguse sisuga sõnad, et kui sõjaväes käib üks teist jalga kui teised, siis see üks eksib, aga teaduses on õigus ainsal teist jalga käijal. Tarkianineni kõne ajal näidati seina peal fotosid vanaisast. Naerdi koha peal, kus ühel fotol oli Allan Liimil gaasimask peas, aga tundsin ära, et olen seda fotot varem muuseumide infosüsteemist vaadanud.

Järgnes vaba mikrofon väljakuulutamata esinejatele. Seda kasutas esimesena Tõnu Tannberg, kes luges ette katkendeid ühest vanaisa intervjuust ja palus kuulajatel ära arvata, mis oli vanaisa lemmiklill. Mulle meenus, et ühes peolauas ütles vanaisa, et talle väga sümpaatne lill on maikelluke ehk piibeleht, aga Tannberg pidas silmas ööviiulit. Suguvõsa esindajatest meenutas Madis Ligi vanaisa sidemeid Saaremaaga, muuhulgas seda, et vanaisa oli üks Kuressaare nime taastamise ettepaneku tegijatest. Mäletan ka ühte pidu, kus vanaisa rääkis, kui kohutav on, et Saaremaa asemel öeldakse Kingissepa rajoon. Ajalooõpppejõududest rääkis veel Märt Tänava, kes meenutas, et vanaisa ei logelenud, vaid kulutas aega seltskonnale või tööle. Meenus, kuidas ma ühel korral küsitlesin maleklubis maletajaid, kas nad vanaisa mäletavad. Tugev mängija Peebo meenutas, et vanaisa mängis väga vintskelt, aga tal polnud kunagi aega kuskile sõita. Teine mängija Raidväli mäletas, nagu vanaisa oleks kurnatud välja näinud. Kolmas mängija Ojaste ütles, et mina pole vanaisaga sama kaugele jõudnud.

Pärast saaliürituse lõppu järgnes söömise ja jutuajamise osa. Kirjutasin alles nüüd oma nime külalisteraamatusse, mulle sattus järjekorranumber 77, mis on ühtlasi minu sünniaasta number. Ma polnud vist viimane kirjutaja. Saalis olid olnud peaaegu kõik istekohad täis.

Foto foto järel

Panin laua peale hulga raamatuid nelinurga kujuliselt, et neist ühine foto teha. Tegin ka muid fotosid. Isa tuli minu tuppa ja hakkas akent pesema. Ütlesin, et kui ei uuri, siis ei märka, et aken vajab pesemist. Isa naeris. Praegu oli küll näha, et aknaklaas on rasvane. Tegin hulga fotosid. Mõtlesin, et ma eksisin, kui mõtlesin varem, et pildistamine on ainult üks hetk, kui teha filmipikkune fotoseeria, siis võtab see palju aega. Vaatasin, kas pildistada seina pealt K. Ehini lilli. Sellele rääkis vastu, et need olid tolmuga segatud. Sain teada, et K. Ehin töötab lasteaiakasvatajana. Siis ei tundunud mina talle võibolla lapse sarnane. Endale tundusin. Ema tuli sööma kutsuma. Avaldasin sellega rahulolematust, sest mul ei olnud kõik veel õpitud. Tänane eksam oli magistrieksam, sellele ei saanud nii minna, et osa asju on õppimata, seetõttu ei tahtnud ma söömisele aega kulutada.

Võimalik kajastamisviis

Täna mõtlesin, et kiirturniiride põhjal saab sissekandeid edasi kirjutada. Ei ole küll tingimata vaja kirja panna, kes mitu punkti sai, aga kui turniiril mängitud partiid ei jää enam tervikuna meelde, siis võib võtta ka turniiri kohta üheainsa partii, mille avanguosa on meeles, ja lisada sellele vastava seisu kodune analüüs. Matšide korras võib edaspidi teha muudatuse, et sellel nädalal, kui ma osalen turniiril, ei pea matši mängima. Muidu läheb töö aeglasemalt edasi. Kui kelleltki mingid käigud kirja panna, siis on mõtet ka öelda, mitu punkti see mängija sai, kuigi kui see on tema kaotuspartii, siis ta arvatavasti pole vastu, kui tema nimi avaldamata jäetakse. Kui enam midagi meelde ei jää, siis võib hakata analüüsima ka aastate eest kirja pandud partiisid või avanguid. Hiljuti ma vaatasin blogi arhiivist ühte vana partiid ja väga huvitav oli, õppisin selle kolme läbivaatamisega uuesti pähe.

Täna vaatasin pärast mängu Prantsuse kaitse teemamatši partiide avanguosasid ja võrdlesin, mitmenda käiguni need kattuvad Kerese avanguteooriaga. Eile vaatasin ühte Kerese partiid selle avanguga. See oli vist esimene kord selle teemamatši ajal, kui ma selle avangu kohta midagi raamatust vaatasin.

Kolmikettur

 

Täna pildistasin suuri kabenuppe. Vanaema ja vanaisa õuel olid kunagi mingid puujublakad, minu isal tuli mõte, et need saab võtta kasutusele kabenuppudena. Ta tõi neid sobiva arvu koju ja värvis pooled tušiga mustaks. Oleme neid siiski kasutanud rohkem ehitusklotsidena.

Vist vanaisa õpetas mängu jänes ja koerad. Võetakse üks valge nupp jäneseks ja neli musta nuppu koerteks. Nad liiguvad kabekäikudega üksteisele vastu. Kui ma ei eksi, siis jänes võib käia nii edasi kui ka tagasi ja koerad ainult edasi. Jänese eesmärk on koerte rivi vahelt läbi pääseda ja koerte eesmärk panna jänes patiseisu. Piltidel on proovimängu alg- ja lõppseis.

Tänane malepartii lõppes jälle arvuti võiduga, aga analüüsisin selle jälle inimese võiduks. Capablanca arvas, et kaotusest õpib rohkem kui võidust. Mõnel mängijal on küll kaotused mänguisu ära võtnud. Tänane mängujärgne analüüs oli selline:

Etteantud käigud:

1. e4 e6

arvuti - inimene

Analüüs käikude tagasivõtmisega.

2. d4 d5 3. Rc3 Ob4 4. e5 Re7 5. Og5 c5 6. dc Oc3+ 7. bc La5 8. Ld3 Lc5 9. Ld4 Lc7 10. Rf3 Rbc6 11. Ob5 Od7 12. Lc5 Ld8 13. Vb1 h6 14. Oe7 Re7 15. Od3 Oc6 16. 0-0 0-0 17. Lb4 b6 18. Lf4 Vc8 19. Vfd1 Ob7 20. La4 Rc6 21. c4 Ra5 22. cd Od5 23. Oa6 Vc3 24. Vd3 Lc7 25. Vc3 Lc3 26. Rd4 Oc4 27. Re2 Oe2 28. Oe2 Le5 29. Lb5 Lb5 30. Vb5 Vc8 31. Od3 Kf8 32. h4 Ke7 33. g4 f6 34. h5 e5 35. Kg2 Rc4 36. Kf3 Rd6 37. Vb3 e4+ 38. Oe4 Re4 39. Ve3 Kf7 40. Ve4 Vc2 41. a4 a5 42. Ve2 Ve2 43. Ke2 Ke6 44. Kd3 Kd5 45. f4 Kc5 46. Ke4 b5 47. ab a4 48. b6 Kb6 49. Kd4 Kb5 50. Kc3 Kc5 51. Kd3 Kb4 52. Kd2 Kb3 ja valge sai 82. käigul mati.

Turniirijärgsel ajal

Rääkisin Karbale oma viimase pika turniiri tulemustest - mängust Karbaga ja ühe tugeva väikse poisiga, kellega tegin viigi. Karba vastas, et ta kontrollib protokolli üle ja kui tulemus on vale, muudab selle ära. Ütlesin, et kohtunik peaks tõsisem olema, ta ei tee vahet, millal ta räägib tõsiselt ja millal teeb nalja.

Välismaa treener

Istusime koolisaalis. Mina istusin Tristani kõrval. Tundus, et ta tahab, et ma mujale istuksin. Ütlesin, et mina ei lähe siit kuskile. Teised arutasid, mis aastal mul iseloom muutus. Peep vaidles teistele vastu, et see oli varem. Ta ütles, et teised ei tea, aga tema oli minuga samades keelerühmades ja ta mäletab, et ma olin väga jutukas.

*

Näidati ühte Venemaa kuulsat maletreenerit, kellel oli suur kehaümbermõõt. Üks laps ütles talle, et kaotas mängu. Treener virutas talle selle eest rusikaga kõhtu, nii et laps lendas tükk maad kaugemale.

Sööjate kokkutulek

Täna toimus Tooma sünnipäevapidu. Ma ei lõiganud selle jaoks salatit algusest peale, vaid kõigepealt pesin hommikusöögi nõusid. Kui nõude pesemise lõpetasin, olid lõigata jäänud veel ainult hapukurk ja munad. Need lõikasin üksinda. Enne toas salati söömist sõime osa seltskonnaga siiski köögis keedetud kartuleid lihakastmega. Kooke oli täna mõnest varasemast korrast vähem.

Ameerika maailmajao ajalugu 3

William Z. Foster. Ingliskeelse raamatu „Ameerika poliitilise ajaloo peajooned“ tõlge vene keelde. Moskva 1953, algteos New York 1951. Praegu loetud viimast kolmandikku 919 lehekülje paksusest köitest.

Ülikoolis õpetati, et uurimistööle annab väärtuse autori isiklik arvamus. Selle raamatuga on siiski nii, et faktid võivad olla õiged, aga kommunistist autori valearvamused on ekslikud. Need polegi tema isiklikud arvamused, vaid ta kordab Marxi ja Stalini omi. Raamatu viimases kolmandikus räägib ta Teisest maailmasõjast, sellele järgnenud aastatest ja tulevikust, aga tema tulevikuennustused pole täitunud.

Fosteri arvates oli Teine maailmasõda kõige raskem Nõukogude Liidule, aga ta peab seda riiki ka kõige paremini sõjast taastunuks. Mina olen õppinud, et majandusimed leidsid aset Teise maailmasõja kaotajariikides, mitte Nõukogude Liidus.

Foster arvab, et varsti võib tulla Kolmas maailmasõda, milles Nõukogude Liit võidaks Ameerika Ühendriike. Sellest ta vaikib, et Teises maailmasõjas õnnestus Nõukogude Liidul edukalt sõdida tänu Ameerika majanduslikule abile. Fosteri meelest lihtsalt sotsialistlik riik sõdib paremini, nagu seal olevat kõik asjad paremini. Foster näitab, et kommunistide võimuala tekkis Esimese maailmasõja tulemusel ja laienes Teise maailmasõja tulemusel. Sellest teeb ta järelduse, et Kolmas maailmasõda tähendaks kommunismi lõplikku võitu. Varasemas ajaloos polnud siiski arengud nii ühesuunalised olnud – Napoleon vallutas ühe riigi teise järel, aga viimased sõjad lõppesid tema kaotusega. 

Ameerika maailmajao kaubanduse kohta kirjutab Foster, et Teise maailmasõja ajal domineerisid selles Ameerika Ühendriigid, aga pärast sõja lõppu tuli tagasi Lääne-Euroopa riikide konkurents. Kui seal konkureerisid ainult Lääne-, mitte Ida-Euroopa riigid, siis see peaks ju näitama, et kaubanduses on kommunistlikud riigid vähem edukad. Roheliselt seisukohalt võib üle ookeani kaubandus halb olla, aga autarkiat püiavad saavutada rohkem diktatuurimaad, mis alustavad kergemini sõdu ja võivad tänapäeval looduse hävitada ka sõjaga.

Eespool sobisid Fosterile rahvarinded, milles kommunistid ja sotsiaaldemokraadid koostööd tegid. Tagapool ta kirjutab, et sotsiaaldemokraadid pole tegelikult sotsialistid, nad pole ühelgi maal võimule tulles sotsialismi kehtestanud. Ma mäletan, et Nõukogude kommunistid rääkisid ka kommunismist kui enda riigi eesmärgist, mida polnud veel saavutatud.

Fosteri arvates on Lääne kapitalistid tegelikult valmis fašistidega koostööd tegema. See ei tõesta midagi, kui Teise maailmasõja ajal tegid nii Ameerika kui ka Saksamaa koostööd ka Nõukogude Liiduga.

Foster kirjeldab, kuidas Ameerikas vähemusrasse rõhutakse. Nõukogude Liitu kujutab ta maise paradiisina ja vaikib sellest, et selles riigis terveid rahvaid küüditati.

Foster kiidab Nõukogude Liitu, et seal planeeritakse tulevikku teaduslikul alusel. Minu meelest dogmadega vehkimine ei ole teadus. Nõukogude Liidus suruti peale valelikku kirjandust ja hävitati tõepärast.

Foster kasutab sünonüümidena mõisteid ’rahvademokraatia’ ning ’proletariaadi diktatuur’. Nõukogude Liidu suuremat demokraatlikkust näitavat muuhulgas see, et seal on organisatsioonidel tohutu suur liikmeskond. Tegelikult näitab see, et liikmeks astuma sunniti ja konkureerivad organisatsioonid olid keelatud.

Magistriõppe ajal lugesin politoloogiaraamatut, mille järgi kõik riigid pidasid ennast selle ilmumise ajal demokraatlikuks, aga olevat kaks demokraatia varianti, ’rahva poolt’ või ’rahva heaks’. Foster võibolla arvab, et Nõukogude Liidus valitseti rahva heaks, aga ta ei seleta, miks olid siis olemas nähtused nagu riigivastane partisanisõda ja massiline välismaale põgenemine.

Ameerika asjade kohta ütleb Foster, et kes on Wall Streeti poolt, see ei ole rahva poolt. Enda mõttekaaslasi peab ta massideks, aga millegipärast tema partei valimistel palju hääli ei saanud. Foster arvab, et see on ajutine, aga kommunistid pole Ameerikas siiani populaarseks muutunud.

Foster arvab, et kommunism on kõrgem ühiskonnakord ja et kuna Ameerika Ühendriigid on samuti suhteliselt kõrgelt arenenud, siis kehtestatakse seal kommunism varem kui Ladina-Ameerikas. Tegelikult on mõnel Ladina-Ameerika maal kommunistid võimule tulnud, aga Ameerika Ühendriikides veel mitte. Venemaal ei tulnud kommunistid võimule kõrge arengutaseme tõttu, vaid Esimese maailmasõja ja Veebruarirevolutsiooni vintsutuste tagajärjel. Masaryk ütleb ka aasta enne Esimese maailmasõja puhkemist, et Venemaa on mahajäänud maa – Euroopa eilne päev.

Samad mõtted

Tahtsin öelda, millise pealkirja raamatule võiks panna. Aga enne kui ma seda teha jõudsin, ütles Klaus täpselt sama. Teatasin, et ma tahtsin täpselt sama pealkirja soovitada, aga Klaus jõudis üks sekund ette. Lisasin, et ükskord ühe raamatuga juba oli nii.

Läbi uste

Kuulasin raadiot. Seal rääkis Sirly. Tal olid raadios oma saated. Tal olid saated ka televisioonis, tahtsin ka seda vaadata. Lahkusime peolt. Sirly kõndis ees, mina natuke maad tagapool ja teised minu taga.

*

Lugesin trepikojas raamatut. Läksin tuppa. Küsisin, kas võib veel välja minna. Ema vastas, et võib küll. Seda ma ei öelnud, et ma polnud õues, vaid trepikojas. Läksin sinna tagasi.

Lühendatud jalutuskäik

Läksin välja kõndima. Kõndisin poe suunas viival teel. Vastu tuli kaks tüdrukut. Eespool nägin suurt koera, seetõttu ma ei tahtnud edasi minna, vaid keerasin ümber. Samad kaks tüdrukut tulid uuesti vastu. Mõtlesin, et ma kõnnin veel, ma lähen teises suunas. Aga nägin oma trepikoja ees muruplatsil pikali olevat poissi, kes võitles koeraga. Mõtlesin, et siis ei saa ma soovitud suunas minna, vaid pean inimesele appi minema, kuigi see on endale ka ohtlik. Võtsin kätte malaka, millega koer eemale peksta. Kui olin koera peksmise lõpetanud, küsisin, kas appi tulekust oli kasu. Vastati, et ei olnud, poiss müras niisama koeraga. Hakkasin minema tuppa. Trepikoja uksel tuli vastu ema, kes ütles minu väljumisel juhtunu kohta, et ma ei räägiks kunagi psühhiaatriast trepikojas. Vastasin, et muud ei jäänud üle, mulle tuli psühhiaatrilt telefonikõne. Ema vaidles vastu, et helistaja ei olnudki psühhiaater, vaid keegi, kes mängis psühhiaatrit.

Turniirikutse

Andres Karba kirjutas järgmise nädala kohta:

"peagi tulemas Tartus kõrgetasemeline AVRO 38 Festival

Laupäeval kiirturniir ja Pühapäeval Välkturniir Kiirmale esimesed 20 pääsevad Välku mängima.

Kiirturniiri järel on eraldi arvestus. Välkturniiri järel koondarvestus.

Teised võivad osaleda ka Välkturniiri B turniiril.

Ootan kõiki osalema Infot võib edasi jagada

http://www.maleliit.ee/kalender/juhendid/2023/juhend-2023-1431.pdf ".

Varakult valmis

Õppisin eksamiks. Viimane loeng ei olnud veel toimunud, aga ma valmistusin eksamiks juba varakult. Kordasin ka juba varem toimunud loengukursuse materjali. Praegu läheneva eksami materjalide konspektis ei olnud ma kõike üles kirjutanud. Õppejõud võis seda loengus märganud olla ja küsida mult eksamil just neid asju, mida mul kirjas polnud. Aga oli loota, et ta neid ei küsi, sest tavaliselt küsiti tähtsamaid asju. Mõni õppejõud võis küll küsida just ka vähemtähtsaid. Ütlesin emale, et asume teele. Ema vastas, et juba, tema meelest oli veel aega.

*

Kerisin makilinti. Märkasin, et olin kogemata vajutanud lindistamise nuppu. Mõtlesin, et võibolla siiski lindistamist ei toimunud, sest teine makilint oli paigal. Kontrollimiseks kuulasin keritud linti. Selgus, et varem lindil olnud heli oli alles, aga sellele olid lisandunud plõksatused nendes kohtades, kus ma nuppu vajutasin.

Teisel käigul leiutama

Ükskord kingiti minu kahele vennale kahepeale taskunuppude karp, milles olid nii male- kui ka kabenupud. Kui klubi oli koroona ajal suletud, tegin blogi jaoks malelauafotode seeria, pildistades vist ka selle karbi malenuppe. Täna pildistasin sama karbi kabenuppe. Kabenuppe selles karbis ei olegi rohkem alles kui pildil, lisaks ei ole kõigil nuppudel enam magnetit sees.

Käisin täna päevakeskuses kiirmaleturniiril, aga nagu eilses postituses lubatud, jätan tolle turniiri tulemused avaldamata. Pärast turniiri tegelesin malega ka kodus:

Etteantud käigud:
1. e4 e6

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
2. Rf3 d5 3. Rc3 d4 4. Rb1 Rf6 5. Le2 Rc6 6. c3 e5 7. cd ed 8. d3 Og4 9. h3 Of3 10. Lf3 Ob4+ 11. Od2 Ld6 12. a3 Od2+ 13. Rd2 0-0-0 14. Vc1 Re5 15. Ld1 Lb6 16. b4 h6 17. Rc4 Rc4 18. Vc4 Vhe8 19. Oe2 Kb8 20. 0-0 g6 21. a4 a5 22. ba La5 23. Lc2 Ve5 24. Vc1 g5 25. Vc7 Ve6 26. Vc5 La6 27. Vb1 Vb6 28. Vcb5 Vb5 29. Vb5 Vc8 30. Lb2 La7 31. Of3 Re8 32. e5 Vc7 33. a5 La6 34. Vb6 Ld3 35. Vb7+ Kc8 36. Vb8+ Kd7 37. Og4+ f5 38. e6+ Kd6 39. Lb6+ Ke5 40. Ve8 Vc1+ 41. Kh2 fg 42. hg Le2 43. Lb8+ Ke4 44. f3+ Ke3 45. Le5+ Kd3 46. Le2+ Ke2 47. e7 Vc7 48. Vd8 Ve7 49. Vd4 Va7 50. Va4 Va6 51. Kg3 Kd3 52. f4 Kc3 53. f5 Kb3 54. Va1 Kc4 55. f6 Vf6 56. a6 Vf8 57. a7 Va8 58. Kf3 Kb5 59. Ke4 Kb6 60. Kf5 Va7 61. Va7 Ka7 62. Kg6 Kb6 63. Kh6 Kc6 64. Kg5 Kd7 65. Kf6 Kd8 66. Kf7 ja must sai 82. käigul mati.

Ümberehitatud koolimajas

Olin koolimajas. See oli ümber ehitatud. Olin koridoris koos Arieliga. Mulle tuli meelde, et ma pole veel täna koolis söönud, aga söögivahetund võib juba möödas olla. Läksin sööklat otsima. Otsisin seda keldrikorrustelt, kust leidsin söökla asemel riietusruume ja neid kasutavaid õpilasi. Kui ühte täiskasvanut nägin, siis kasutasin võimalust ja küsisin, kus on söökla. Ta vastas, et koolimajal enam sööklat ei ole, selle asemel on kolm kohvikut. Ütlesin, et siis ei ole ka söögitalonge, aga kui iga kord raha lugema hakata, siis kulub kogu vahetund sellele. Parandasin, et nüüd osad maksavad kaardiga. Vestluskaaslane ütles, et kui pangakaardi ära kaotab, siis saab lasta uue teha.

Teema ammendunud

Ma ei viitsi enam blogis kiir- ega välkmalet kajastada. Parem pikas mängus kaotada kui kiirmales võita. Kui käigud ei ole üles kirjutatud, siis ei ole oluline, kes mitu punkti saab. Aga läbimõtlemata käike ei olegi mõtet üles kirjutada. Tänavu olen ühe turniiri maksimaalse eduga lõpetanud, suurem võiduprotsent ei ole enam võimalik. Turniiridel võib osaleda, aga neist ei pea kirjutama. Kui midagi huvitavat peaks juhtuma, siis võib ka kirjutada. Pikki partiisid avaldan edasi.

Tore pühapäev

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Od6 4. b3 Rge7 5. Ob2 a6 6. Oe2 0-0 7. d3 b5 8. Rbd2 Ob7 9. 0-0 f5 10. a4 f4 11. ab ab 12. d4 ed 13. Ob5 Re5 14. Ve1 c5 15. Va8 Oa8 16. Re5 Oe5 17. Oa3 d6 18. Oc4 Kh8 19. Rf3 Of6 20. e5 de 21. Re5 La5 22. Oc5 Lc5 23. Rd7 Lc6 24. f3 Ld7 ja valge alistus pärast musta 43. käiku.

Ajaloo poliitilisus

Mõtlesin, et mitte ainult Nõukogude ajal ei olnud ajalugu punane aine, vaid ka hiljem on tulnud ajaloo osakonda välismaalt vasakpoolsete vaadetega õppejõud ja tal on olnud ka vasakpoolsete vaadetega üliõpilane.

Kannul käimine

Helina tahtis, et ma teeks kõiki asju tema järgi. Kõrge rohu sees oli üks rada olemas, aga Helina tahtis sinna tallata uut ja mina pidin kõndima tema kannul. Me oleksime saanud minna uuele rajale natuke erinevast kohast, aga Helina tahtis, et läheksime täpselt samast kohast. Läksime poodi. Seal selgus, et me kõike täpselt ühte moodi teha ei saa, sest meil olid erineva väärtusega rahatähed ja me ei saanud täpselt ühesugustega maksta. Küsisin Helinaga täpselt sama kaupa, algul müüja tahtiski anda, aga tegevusse tuli paus sisse ja seejärel andis ta mulle juba teistsuguse kammi. Kõndisin teistest erineval teeküljel. Kui teised olid jõudnud teenindusmaja ette, ei saanud ma enam aru, kes neist on Helina. Läksin selle kannul, kes oli kõige rohkem Helina moodi, ta tuli minuga ühele poole teed ja läks koos ühe teise inimesega inimtühjemasse kohta. Aga vaatasin, et tegemist ei saa ikka olla Helinaga, ta pole üldse tüdruk, vaid poiss. Keerasin ringi ja mõtlesin rääkida Helina emale, et täna pidas Helina kauem vastu kui varem, aga lõpuks kadus ikkagi ära.

Eepos ja ajakiri

Hakkasin lugema "Kalevalat". Püüdsin seda lugemise ajal pähe õppida, vähemalt esimese rea. See oli film ja olin ise selle sees. Metsa alt tuli keegi, kes tundus olevat haldjas. Teisest suunast tuli rühm täpselt ühesuguseid isikuid, kes tundusid olevat jumalad. Aga lähemale jõudes nad ei olnudki ühesugused.

*

Ema tuli raamatupoest ja ütles, et tõi mulle uue "Tuna" numbri. Vaatasin seda natuke aega, siis ütlesin, et see number on mul juba olemas. Aga vend märkas, et tegemist on selle numbri uue parandatud trükiga. Ma oleks pidanud sellest ise ka aru saama, sest kaanevärv oli teine. Paranduste tegemisel oli arvesse võetud vist ka minu blogisissekandeid. Tundus, et hetkel oli ajakirjal vahendeid parandatud variandi trükkimiseks.

Lumine aeg

Olime kanali ääres. Eemalt oli näha loomi, aga ei saanud aru, kas need on lumest või elusad. Klaus läks lähemale, et see kindlaks teha. Aga ta otsis loomi valest kohast, mina nägin neid kaugemal.

*

Eesti naislaulja oli käinud Kremlis ja laulnud: "Aastad mööduvad, / tuuled pöörduvad, / tsirkus alati jääb". Rida tuulte pöördumisest ennustas ilmselt kommunismi lõppu ja rida tsirkuse jäämisest poliitika jätkumist ka pärast kommunismi lõppu.

Raamatute ja toolide arv

Inimestele oli nähtav nimekiri raamatutest, mille ma olin erinevatel aastatel läbi lugenud. Ma polnud lugenud eriti kiiresti, viimasel aastal oli saanud läbi kümme raamatut.

*

Istusin loengus üksi neljakohalises pingis. Üks tüdruk ootas, et ma nihkuks vasakule, et ta saaks minu kõrvale istuda. Aga nihkusin rohkem kui ta oli soovinud, nii et ta pidi istuma minust teisele käele kui ta oli kavatsenud.

Treenimise kasulikkus

Kooli kehalise kasvatuse tundides harjutasime kõige rohkem pallimängu, aga hindeid pandi selliste asjade eest, mida me polnud üheski eelnevas tunnis otseselt harjutanud. Hiljem olen ma näinud, kuidas treening erinevates valdkondades tulemusi parandab, kui just ületrenni ei tee. Oleks olnud muidugi võimalik ka kooliväliselt treenida, aga meile treenimise kasulikkust kehalise kasvatuse tundides üldse teoreetiliselt ei selgitatud, lugesin sellest alles üsna hilises klassis bioloogia õpikust. Kooliväliselt ma tegin ka igasuguseid asju, näiteks hüppasime liivakastis kaugust, aga polnud süsteemi. Maletrennis meile öeldi, et võistlusteks tuleb valmistuda, aga seda teadmist kohe kõigile muudele valdkondadele ei laiendanud.

Nupud ja õied

 

Täna pildistasin 100-ruudulist rahvusvahelise kabe lauda. Vennale kingiti kunagi kabelaud, millel saab mängida nii 100-ruudulist kabet kui ka panna peale raam, et teha laud 64-ruuduliseks. Pildistatud seisust edasi mängides jõudsin seisu, kus kolmel viimasel valge nupul puudus käimisvõimalus, mis kabereeglite järgi tähendas musta võitu, mitte viiki, nagu males.

Kui näitasin kodus, millise foto ma tegin, soovitati pildistada ka lilli. Need lilled kinkis Ilona minu emale raamatu ilmumise puhul. Kellaajaliselt kõige varasem sündmus oli maleanalüüs, mis oli täna selline:

Etteantud käigud:
1. e4 e6

arvuti - inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
2. d4 d5 3. ed ed 4. Of4 Rf6 5. Rc3 c6 6. Rf3 Og4 7. Le2+ Oe7 8. h3 Of3 9. Lf3 0-0 10. Od3 Ve8 11. 0-0-0 Rbd7 12. a3 b5 13. Vhe1 b4 14. ab Ob4 15. Ve8+ Re8 16. Ve1 Oc3 17. bc La5 18. Of5 Ref6 19. Kd1 La1+ 20. Kd2 Lb2 21. g4 h6 22. Od7 Rd7 23. g5 hg 24. Og5 Rb6 25. Lg4 Rc4+ 26. Kd3 Lb5 27. Lg1 Re5+ 28. Ke3 Rg6 29. Kd2 a5 30. Lg2 a4 31. Lf3 a3 32. Le2 a2 33. Va1 Lc4 (Esimene muudetud käik. 33. ... Lb1 järel jõudis valge enametturiga etturilõppmängu.) 34. Lc4 dc 35. h4 f6 36. h5 fg 37. hg Kf8 38. Kc1 Ke7 39. Kb2 Kf6 40. Va2 Va2+  41. Ka2 Kf5 42. Ka3 Kf4 43. Kb4 Kf3 44. Kc4 Kf2 45. Kc5 g4 46. Kc6 g3 47. d5 g2 48. d6 g1L 49. c4 Ke3 50. d7 Lg6+ 51. Kc7 Lf7 52. c5 Kd4 53. c6 Kc5 54. c3 g5 55. c4 g4 56. Kb7 g3 57. c7 Ld7 58. Kb8 g2 59. c8L+ Lc8+ ja valge sai 67. käigul mati.

Teed otsides

Kõndisin spordikoolis. Ma olin seni osanud välisukse üles leida, aga tundus, et täna läksin vale teed. Läbisin ruumi, kus toimus laste sporditrenn. Jõudsin Emajõe äärde. Mõtlesin, et lähen edasi mööda jõe serva, jõgi voolab kindlas suunas.

*

Henn mängis malet ja küsis mult reeglite kohta. Vastasin sellele küsimusele. Ema ütles, et ma jäin Hennule õnnitluskaardi andmisega hiljaks, Henn jõudis minust ette. Vaidlesin vastu, et ma juba andsin talle õnnitluskaardi. Henn andis mulle õnnitluskaardi alles nüüd. Sellele oli kirjutatud palju õnne ja nagu oleks pöördel pilt minust paljana. Aga kui ma pilti vaatasin, oli mul seal ikka osa riideid seljas, ainult vahetasin pikki pükse.

Maad ja majad

Lugesin võõrkeelseid uudiseid. Tundus, et seal öeldi, et J. Polgar käis Eestis. Koolis rääkis Lauri N., et oli käinud Ungaris. Küsisin, kas ta seal Polgarit ka nägi. Lauri vastas, et nägi küll.

*

Meile oli kuulunud üks vana maja. Läksin sinna majja. Seal oli peale vanade raamatute ka üks uus. Majja tulid ka võõrad mehed. Näitasin neile seda raamatut. Rääkisin, et see maja ei ole enam meie oma, aga me võime siin veel käia. Meile kuulub peale meie elukoha veel üks maja ja peale selle veel üks.

Uued teed

Läksime Peedu rongipeatusesse. Seal olid rööpad varem olnud keset rohtu, aga nüüd oli kahel pool raudteerööpaid autotee. Nendel oli üsna tihe liiklus. Nii võis olla raske rongi peale pääseda. Ema oli öelnud, et Peedust tahetakse linna teha, tal tundus õigus olevat. Mulle esitati saksakeelne küsimus. Vastasin saksa keeles. Ühe hääliku ütlesin valesti ja parandasin. H. Rebas kõrval naeris selle peale. Paju küljes ei olnud enam urvad, vaid sellised asjad, mida tavaliselt ei nimetatud. Korjasin neid söömiseks, aga jätsin söömata, mõeldes, et need võivad mürgised olla. Vaatasin rongi aknast välja. Tundus, et autoteede asukoht oli valitud selle järgi, kust oleks vaja vähem puid maha võtta.

Oda ratsu vastu

Täna analüüsisin kõigepealt malevariante ja seejärel mängisin illustreeriva foto saamiseks ühe rendžupartii. Ma polnud õigetes reeglites kindel, aga kehtestasin mängu jaoks reeglid, et võitmiseks võib ritta saada ka rohkem kui viis nuppu ja et ei saa teha viiki samal käigul viie nupu ritta saamisega. Pildil on mängu lõppseis.

*

Etteantud käigud males:
1. e4 e6

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. ed Ld5 5. Rgf3 cd 6. Oc4 Ld8 7. Rb3 Ob4+ 8. Od2 Od6 9. Rbd4 Rf6 10. Le2 0-0 11. 0-0 Od7 12. Vfe1 Oc6 13. Rc6 Rc6 14. Vad1 Le7 15. Og5 Vad8 16. c3 h6 17. Oh4 g5 18. Og3 Og3 19. hg a6 20. Vd2 g4 21. Vd8 Vd8 22. Re5 Re5 23. Le5 Kg7 24. Le2 Lc5 25. Ob3 Lg5 26. Vd1 Vd1+ 27. Ld1 Le5 28. Oc2 Lb5 29. Lc1 Rd5 30. Od1 Lc4 31. a3 f5 32. Ld2 Kg6 33. Oc2 e5 34. Ld1 Rf6 35. Ld3 Le6 36. c4 Re4 37. b4 Ld6 38. Ld6+ Rd6 39. c5 Rb5 40. a4 Rd4 41. Od3 e4 42. Oc4 Rc2 43. Od5 Rb4 44. Ob7 a5 45. c6 Rd5 46. Kf1 Kf6 47. Ke2 Ke5 48. f3 h5 49. fg hg 50. Kd2 Kd6 51. Oc8 Re7 52. Od7 Kc7 53. Ke3 Rd5+ 54. Kd4 e3 55. Kd3 f4 56. gf g3 57. f5 Kd6 58. Ke2 Ke5 59. Kf3 Kd6 60. Kg3 Rf6 61. Kf3 Rd5 62. g4 Rf6 63. g5 e2 64. Ke2 Rd7 65. cd ja must sai 84. käigul mati.

Ajaloo valdkonnad

Kaks kõrvuti asuvat maja tahtsid teha koostööd. Selleks võidi nende vahele kaevata maa-alune käik. Maa peal oli raske ühest majast teiseni liikuda, sest ei olnud sobivat teed.

*

Kirjutasin, kuidas Mussolini võitles duellidel. Kui saadi teada, et ta mitte ainult ei tapnud, vaid riskis ka enda eluga, siis see võis tema populaarsust suurendada.

*

Ma ei teadnud, millest ühe ajalooperioodi uurimist alustada, kõik teosed selle kohta nõudsid eelteadmisi. Lehitsesin raamatut erinevate ajalooperioodide kohta. Erinevatest perioodidest kirjutati täiesti erinevalt.

Liikumiskohad Tartus

Kõndisin Kaunase puiestee hoovi ühes otsas, kaks venda kõndisid teises otsas. Nad tahtsid mulle ühe asja eest kallale tulla. Kui ma käitumist muutsin, siis tahtsid nad kallale tulla uuel põhjusel, sest nad arvasid, et mul ei ole neist kahju. Põgenesin eest.

*

Liikusime mööda tänavat. Teatasin, et ma ütlen ühe ebaviisaka küsimuse. See seisneb selles, kui küsitakse, milliseid nalju teevad need, kellel on teistest parem nägemine, kuulmine või haistmine. Ema vastas, et see on küll ebaviisakas. Liikusin Emajõe ääres kiviteel roomates, aga siis tõusin püsti. Minu ees kõndivad naised võisid arvata, et selleks, et neile järele jõuda, aga ma läksin neist mööda.

Saksa roheliste ajalugu

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=W3fHlfG6sYQ kolm aastat vana filmi Saksa rohelistest. See partei on tegelenud keskkonnaküsimustega, püüdnud ära hoida kliimamuutust, võidelnud tuumaenergia kasutamise ja võidurelvastumise vastu ning rahu ja naiste ning homode õiguste eest. Roheliste parteid on nimetatud antiparteiks, aga aastal 1983 ületas see esimest korda valimiskünnise. Mäletan, kui Saksa roheliste juht J. Fischer oli hiljem ka valitsuses, filmis näidati lisaks teda ka nooremana.

Olin kunagi Eesti roheliste uue partei asutamislistis. Tolles listis propageeriti otsedemokraatia kasutuselevõttu. Kirjutasin selle kohta, et Vanas Kreekas oli otsedemokraatia, seal jäi peale selle sõna, kes kõvemini karjus. Minu kirjale vastati, et ühel roheliste koosolekul küll keegi ei karjunud. Aga filmis Saksa roheliste kohta näidati karjumist, naermist, nutmist, politseiga kaklemist, skandeerimist, trummi tagumist, kõnele plaksutamist ja vilistamist.

Rohelised propageerivad säästlikku eluviisi, aga visuaalses pildis nad filmis väga säästlikud ei olnud, sest nad ei hoia kokku loosungite ega õhupallide tarvitamise pealt. Eesti Laulva revolutsiooni aegsetelt meeleavaldustelt ma mäletan rahvuslippe ja ka roheliste esindajat Raadi sõjalennuvälja vastu kõnet pidamas, Saksa roheliste meeleavaldustel ma ühtegi riigilippu ei näinud, oli muid lippe.

Kuigi Saksa rohelised on esinenud rahuparteina, osales Saksamaa esimest korda pärast Teist maailmasõda sõjas just roheliste valitsuses olemise ajal. See oli Kosovo sõda ja see mõjus rohelistele lõhestavalt. Aga mäletatavasti see polnud Saksamaa poolt vaadates vallutussõda, vaid väiksemale osapoolele appiminek.

Gunnar Uusi mälestusturniir 2023

 

Gunnar Uusi mälestusturniiri põhiturniiril osales 19 mängijat. Mõtlemisaeg oli 1 tund 30 minutit pluss 30 sekundit iga tehtud käigu eest. Kolme päevaga peeti 5 vooru ja üle poole võimalikest punktidest said:
 
1. Platon-Jaan Ivanov 4,5
2. Georg Aleksander Pedoson 4
3. Kalle Peebo 3,5
4. Tanel Tiisler 3,5
5. Henry Jõgi 3
6. Pavel Vorobjov 3
7. Mikk Kaarel Õim 3
8. Simo Runnel 3
9. Mart Mattias Alas 3

*

4. voor

Runnel - Tobre

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Od6 6. d4 ed 7. Ld4 f6 8. Rc3 Oe6 9. Oe3 Re7 10. h3 0-0 11. Vfd1 Rg6 12. Re2 Le7 13. Ld2 Vad8 14. Le1 c5 15. Rc3 c6 16. Vd2 Re5 17. Re5 Oe5 18. Vd8 Vd8 19. a3 b5 20. f3 Od4 21. Kh1 f5 22. Od4 cd 23. ef dc 24. bc Ve8  25. fe Le6 26. Ld2 Le3 27. Ld7 c5 28. Vd1 h6 29. Ld5+ Kh8 30. Lc6 Ve6 31. Lc8+ Kh7 32. Ld7 c4 33. Lf7 Vf6 34. Lb7 Lc3 35. Le4+ Vg6 36. Vd6 alistus. Valgel jäi mõtlemisaega alles 34 minutit, mustal 3 minutit ja 1 sekund.

5. voor

Runnel - Peebo

1. d4 Rf6 2. Og5 Re4 3. Oe3 d5 4. Rf3 Rd7 5. Rbd2 Rd6 6. g3 g6 7. Og2 Og7 8. 0-0 0-0 9. Ve1 c6 10. c3 f6 11. Rf1 Rf7 12. Od2 f5 13. Rg5 Rf6 14. Rf7 Vf7 15. Of4 Rd7 16. Ld2 e5 17. de Re5 18. Oe5 Oe5 19. e4 fe 20. Oe4 Lf6 21. Og2 Od7 22. f4 Oc7 23. Kh1 Ob6 24. Ve5 Oc7 25. Ve3 Vd8 26. Vae1 Kg7 27. Le2 Vdf8 28. Rd2 Ob6 29. Ve5 Ld6 30. Rf3 Od8 31. Rd4 Of6 32. Re6+ Oe6 33. Ve6 Lc5 34. Oh3 d4 35. c4 a5 36. b3 Lb4 37. Ld1 Vd8 38. Ve8 Ve8 39. Ve8 a4 40. Oe6 Vf8 41. Vf8 Kf8 42. f5 Lc3 43. fg hg 44. ba d3 45. Lf1 Kg7 46. c5 d2 47. Ob3 Lc5 48. Ld3 Ld4 49. Ld4 Od4 ja umbes 69. käigul leppisime viiki. Valgel jäi mõtlemisaega alles 15 minutit 46 sekundit, mustal 10 minutit 7 sekundit.