Käis midagi sõja sarnast. Algul peitsime ennast tunnelis, hiljem kõndisin üksi rohumaal. Lugesin huvitavaid dokumente. Algul oli neid palju, aga need hävisid ja varsti oli neid järel vähe.
*
Mõtlesin, et võibolla oli see viga, et ma blogis maleturniiride tulemuste avaldamise lõpetasin. Kui tulemused oleks kirjas, saaks nende põhjal arvutusi teha.
*
Kõndisin Pikal tänaval. Mööda sõitis buss, kus olid rõõmsate nägudega inimesed. Teadsin, et nad lähevad koosolekule, kus asutatakse ajakirja "National Geographic" eestikeelse variandi toimetus. Mõtlesin, et kui läheksin koosolekule kohale, saaksin võibolla toimetuse liikmeks, aga kuna mulle ei meeldi koosolekutel osaleda, siis ma kohale ei lähe.
*
Ema oli vaadanud minu vihikut ja küsis, milline sõna algab O-tähega. Mõtlesin, et võibolla ta mõtleb Oudekkit, aga kuna ei olnud kindel, siis ma ei pakkunud midagi. Minu raamatut "Viimsed päevad" oli kiidetud rohkem kui teisi minu raamatuid, sest selle kirjutasin teiste maitse järgi, mis mulle endale ei meeldinud. Kui ma kirjutasin enda maitse järgi, siis ei kiidetud.
*
Võtsin malenupud karbist välja. Algul olid need põrandal külili, seejärel hakkasin neid püsti tõstma. Vaatasin, et üks ettur on pooleks läinud. Tahtsin seda kokku tagasi liimida ja selleks emalt liimi küsida. Enne kui ma küsida jõudsin, pakkus ema ise liimi. Võibolla ta pakkus mingi teise asja jaoks.
*
Istusin ülikoolipingis. Mul oli laual värskelt saadud kast, milles oli minu kraadiõppe lõpudiplom. Andsin selle pinginaabrile. Varsti vaatasin, et ta on osa kasti riidekattest küljest rebinud. See mulle ei meeldinud ja ütlesin, et kui mul oleks meeles olnud, kelle kõrval ma istun, siis ma poleks seda tema kätte andnud. Õpetaja ütles jaa. Tegelikult olin rebimist alustanud ise. Võibolla tuligi rebida, et kate ei hallitaks.
0 vastukaja:
Postita kommentaar