Neljanda ja viimase koduleheküljelt kustutatud teoreetilise tekstina avaldan blogis koos uute kommentaaridega unenäoteooria. Selle originaal peaks olema kirjutatud aastal 2003, hiljem on seda mingi ajani veel uuendatud. See oli minu esimene unenäoteoreetiline kirjutis, blogi mul sel ajal veel ei olnud. Nüüd on blogil unenäoteooria rubriik, kus on avaldatud värskemaid seisukohti ja mõtteid, samas pole neist ükski nii täielikult süstemaatiline kui koduleheküljel rippunud artikkel.
Koduleheküljel kirjutasin, kuidas teen ettevalmistusi, et unenäod pikemad tuleksid. Praegu ma selleks spetsiaalselt ei valmistu. Vahel võib lühem unenägu just huvitavam olla ja kui unenäod oleksid pikemad, siis kuluks rohkem aega nii nende üles kirjutamiseks kui ka magamamineku eelseks ettevalmistuseks. Siiski ma ei arva, et unenägude pikkus ainult ettevalmistusest sõltuks, kui teadus on kindlaks teinud, et vanemaks saades jääb keskmisel inimesel üldse unenägusid vähemaks. Koduleheküljel kirjeldasin, kuidas olen pikemate unenägude saavutamiseks loetud tekste mälu järgi mehhaaniliselt korranud. Praegu lugedes eelistan mehhaanilise kordamise asemel pigem teksti analüüsida, et kas ma olen sellega nõus ja millega see mul seostub.
Koduleheküljel pidasin vajalikuks vaielda Freudi alateadvuse või teadvustamatuse teooriaga. Kuigi ma arvan endiselt, et kõik inimesed ei tähtsusta seksuaalsust nii palju nagu Freud arvas, ei ütleks ma praegu, et mingit teadvustamata mõtlemist olemas ei ole. Vahel kirjutan luuletuse ja loen alles pärast selle valmimist silpide arvu üle, osadel kordadel on kõigi ridade silpide arv võrdne. See peaks tähendama, et olen silpe teadvustamatult loendanud juba kirjutamise ajal, teistel luuletajatel on rütmitaju veel parem. Rütmilisi luuletusi on sündinud ka unenägudes.
Hiljem olen lugenud, et tänapäeva psühholoogia ei peagi Freudi nii tähtsaks kui ma nooremana arvasin, psühholoogia on edasi arenenud. Jüri Allik on kirjutanud, et tänapäeval on Freud tähtsam kultuuris kui psühholoogias. Tegelikult ma pole kõige õigem inimene Freudiga vaidlema, sest vastumeelsuse tõttu pole ma teda originaalis lugenud. Kolme Jungi raamatut olen lugenud, samuti hilisemaid psühholooge.
Unenäoblogisid ei ole eriti palju, kuigi üksikuid unenägusid võib leida ka muuteemalistest blogidest. Olen suhelnud unenägusid üles kirjutanud kirjanik Vahinguga, samuti unenägusid üles kirjutanud kirjasõbraga ja uuemal ajal olen unenägude teemal vestelnud tehisintellektidega. Vahel ka muude inimestega, kes ei ole unenägude alal nii suured spetsialistid.
Vanasti ma ei teadnud, et keskmisel inimesel jääb minust meelde palju vähem unenägusid. Tüüpiline pidavat olema, et neid jääb meelde üks kuni kaks nädalas, mina kirjutasin viimati lõppenud kuul üles sama arvu öö kohta. On seletatud, et unenäod jäävad paremini meelde nendel, kes neid üles kirjutavad, kuid ma hakkasin pigem üles kirjutama sellepärast, et mul jäid nad meelde. Ma küll olen unenägusid meenutanud ka ajal, kui ma neid kirja ei pannud. Lapsena õde õpetas, et unenäo meelde jäämiseks tuleb seda ärkamishetkel kohe meenutada.
Unenägude kasutajatena tuntakse psühholooge, kirjanikke ja kunstnikke, kuid unenägusid saab kasutada ka enda leiutatud viisidel. Tehisintellektile unenägude kohta küsimusi esitades ma olen püüdnud neid esitada järjest uute nurkade alt, sageli vastanud küsimusele enne ise ja pärast veel tehisintellekti vastust kommenteerinud. Kes unenägusid ei näe, saab sarnaseid küsimusi esitada ka ärkveloleku kirjelduste või ärkveloleku fantaasiate kohta.
Kodulehekülje tekst oli selline:
"UNENÄOD – TEOORIA JA ÜLESKIRJUTUSED
Vana ENE järgi on unenäod enamuses mustvalged. Minu omad on igatahes värvilised. Uuem teaduse seisukoht on ka, et enamuse inimeste unenäod on värvilised, vähemusel mustvalged. Ma arvan, et ENE ilmumisajal nähtigi mustvalgeid rohkem kui praegu, sest siis oli mustvalge televisioon. Kui unenäo ajal värvidele tähelepanu ei pööra, ei pruugi pärast osata värve nimetada, aga ammugi ei jää meelde, et see oleks olnud mustvalge. Tegelikult minu unenägudes ei ole alati esikohal pildid, vaid sageli mõtted.
Vanemas entsüklopeedias on mainitud freudistlikku tõlgendust, et kellegi surma unes nägemine väljendab alateadlikku soovi, et see inimene sureks. Ärge uskuge. Hirm millegi ees ei väljenda soovi, et sündmus aset leiaks. Kui te ei näe unes, et te ta ise vihaga tapate või saate suure päranduse, mille üle rõõmu tunnete, siis ei soovi te tema surma isegi unenäos. Spekulatsioone alateadvuse ümber ei maksa eriti tõsiselt võtta, kuna peale jääb siiski loogilisest mõtlemisest tulenev tahe, isegi kui inimene alati oma reflekse kontrollida ei suuda. Kui inimene tajub üht emotsiooni, on kummaline öelda, et tal alateadlikult on teine. Ka unenägude sisu saab ärkveloleku ajal mõjutada. Samuti unenägude mahtu. Kui päeval juhtub midagi vapustavalt halba, ei pruugi järgneval ööl midagi unes näha ja hea, kui üldse magama jääb. Päev läbi lugedes tuleb järgmise hommiku unenägude üleskirjutus pikem kui päev läbi füüsilist tööd tehes. Lugedes päev läbi iga lauset kaks korda, tuleb unenäo üleskirjutus pikem kui kiirel lugemisel. Kõike loetut mõttes korrata püüdes tuleb üleskirjutus veel pikem, aga seda harjutust päev läbi teha pole julgenud, sest võib juba ühe tunniga väsida. Üleskirjutus ei näita alati küll seda, kui pikk unenägu magamise ajal tundub. Kui unenäos esineb pikk monotoonne füüsiline tegevus, näiteks suusatamine, ei pruugi sellest pärast üle ühe lause kirjutada olla.
Koolis unenägude kohta eriti midagi ei õpetatud. Öeldi ainult, et unenäod jagunevad õudusunenägudeks ja erootilisteks unenägudeks. Jällegi väärõpetus. Unes võib näha kõike, millega inimene elus kokku puutub ja rohkemgi. Enamuses unenägudes ei ole midagi õudset ega erootilist. Pealegi, need kaks alaliiki võivad kattuda. Freud seletas kõike seksuaalsusega, mis võibolla tema enda unenägude põhjal pidas paika, aga mulle on vastuvõetavam Jungi teooria, kes otsis seletusi palju laiemalt.
Kui ma olen teadnud, et see, mida ma näen, on unenägu, olen teinud katseid. Nii on selgunud, et unenäod sisaldavad valutunnet ja maitseid, olen mänginud nii ka ainukese meelde jäänud ärkveloleku reeglitega kooskõlas oleva une-malepartii, kuigi pärast nägin, et olin ka selles teinud ühe värviga kaks käiku järjest. Teistes unenägudes olen tundnud tuule puhumist ning külma ja kuuma. Olen kuulnud arvamust, et need unenäod ongi kõige paremad, kus unenägemisest teadlik ollakse, aga mulle meeldivad rohkem need unenäod, kus ma ei ole teadlik. Vahel olen hetkeks teadlik ja siis jälle unustan.
Nii kristlased kui paganad on pidanud unenägusid jumalaga suhtlemise vahendiks. Piiblist selgub, et inimene peab tegema seda, milleks ta unenäos käsu saab. Kui mõni hea mõte on tulnud, olen selle ka ise teoks teinud. Kas saab aga kindel olla, et osa unenägusid pole inspireeritud Saatanast?
Unenägu on ajalooallikas. Kui tavalise ajaloosündmuse puhul võib loota, et selle jäädvustab keegi teine, siis oma unenäo puhul on inimene ainuke tunnistaja, selles mõttes on vastutus suurem. Kui unenägu muidu meelde ei jää, siis tuleb see ärkamishetkel kohe läbi mõelda. Mulle on küll öeldud, et see pole ka aidanud. Minul võib unenäo meeleshoidmiseks piisata juba ühest märksõnast. On õpetatud, et unenägu tuleb kirjutada üles kohe pärast ärkamist. Tegelikult püsib mul läbi mõeldud unenägu meeles õhtuni ja päeva jooksul võib tulla meelde detaile, mida kohesel üleskirjutamisel vähemalt paberile kirjutades oleks ebamugav vahele lisama hakata. Kirjutada on aga soovitav just paberile, sest käekiri annab lisainformatsiooni. Paberile kirjutamiselt olen läinud ise üle blogisse kirjutamisele, et teised ka lugeda saaks. Aga niiviisi tuleb rohkem tsenseerida. Teadusliku üleskirjutuse puhul tuleb märkida üles kõik, mis meenub või kitsamale uurimisülesandele vastab. Muidu võib ebameeldivamad detailid vahele jätta, et poleks pärast paha üle lugeda või et vaenlased kõike teada ei saaks. Ilukirjandusliku üleskirjutuse puhul võib lisada ka detaile, mida unenäos tegelikult ei olnud. Sel juhul saab pooleli jäänud unenäole ise lõpu kirjutada. Ennustava üleskirjutuse puhul võib kirjutada ette üles unenäo, mis järgneval ööl kõige tõenäolisemalt tuleb. Visuaalselt huvitavamad unenäod tasub ka üles joonistada.
Vahepeal kirjutasin 15 kuu jooksul üles kõik unenäod. Neid sai 550 neljakümnerealist vihikulehekülge. Unenägusid olen üles kirjutanud ka varem ja hiljem. Hiljem läksid nad pikemaks, sest hakkasin tegema ettevalmistust. Olen avaldanud ajalooteemaliste unenägude valimiku "Ajalugu unenägudes". Olen unenägudest teinud ka luuletusi, millest osad ilmusid luulekogus "Uneriik", kus on küll ka muid luuletusi. Lühiromaan "Viimsed päevad" sisaldab muuhulgas unenäokirjeldusi, mida on ärkvel olles edasi arendatud."
Pärast vana teksti üle lugemist veel mõned kommentaarid. Seda teksti kirjutades seostasin mineviku suuremat mustvalgete unenägude osakaalu mustvalge televisiooniga, hiljem olen kuulnud veel teistsugust seletust, et mustvalged unenäod tulevad sellest, et sündides näeb inimene ka ärkvel olles maailma mustvalgena, värvide nägemine tekib hiljem. Oma vanas teoorias ma olen lähtunud eelkõige sellest, millised on minu unenäod, praegu tean teiste inimeste unenägudes natuke rohkem kui varem. Kõigil ei ole siiski nii laiadel teemadel unenäod kui minul, ma olen ka ärkvel olles suhteliselt laiade huvidega. Hiljem olen leiutanud veel viise, kuidas saab unenägusid kirjanduslikult kasutada, näiteks kirjutada unenäole uue lõpu asemel uus sissejuhatus. Kui leida unenäost seos järgneva päeva sündmustega, siis võib võrrelda, kas sarnaseid seoseid leiab praeguse hetkega ka aastate tagustest unenägudest, võibolla miski assotsieerub ka nendega. Kui tundub, et unenägu läheb täide, siis võib mõelda ka, kas leiab midagi, mis läheb unenäole vastupidi.
