Klassikaaslaste jutt

Kaks inimest kirjutasid kumbki, et tema pool maal võiks klassikokkutuleku korraldada. Sain teada üha rohkem inimesi, kelle maakoht oli meie talu lähedal. Panin kuuldu blogisse kirja. Nüüd teised võisid mõelda, et nemad rääkisid purjus peaga ja mina võtsin seda tõsiselt. Panin nimeliselt kirja, kes mida rääkis, seetõttu võidi imestada, et ma kõik ära tundsin. Ühel klassikokkutulekul ma olin ühelt klassikaaslaselt küsinud, kes ta on.

Teravused liputiival

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 c5 2. c3 d5 3. Ob5+ Od7 4. Od7+ Ld7 5. d3 de 6. de Ld1+ 7. Kd1 Rc6 8. Og5 h6 9. Oe3 b6 10. Rd2 Rf6 11. Rgf3 e5 12. Rc4 Rg4 13. h3 Re3+ 14. fe 0-0-0+ 15. Kc2 Od6 16. Vhd1 Oc7 17. Vd5 f6 18. Vad1 Re7 19. V5d3 Vd3 20. Vd3 Vd8 21. b4 cb 22. cb b5 23. Rb2 Ob6 24. Vd8+ Kd8 25. Kd3 Rc6 26. a3 Kd7 27. g4 g5 28. h4 a6 29. h5 Rd8 30. Re1 Rf7 31. a4 Rd6 32. a5 Oa7 33. Rd1 Rc4 34. Rg2 Ob8 35. Rf2 Od6 36. Kc3 Oe7 37. Rd1 Rd6 38. Rf2 Kc6 39. Re1 Rc4 40. Rc2 Od6 41. Rd1 Ob8 42. Kd3 Oa7 43. Rc3 Kd7 44. Rd5 Ke6 45. Rc7+ Kd6 46. Ra6 Kc6 47. Ke2 Kb7 48. Rc5+ Oc5 49. a6+ Ka6 50. bc Ka5 51. Kd3 Rb2+ 52. Kd2 Ra4 53. Ke2 Rc5 54. Kf2 Re4+ 55. Kf3 Rd6 56. e4 b4 57. Re3 b3 58. Rd1 Ka4 59. Ke3 Ka3 60. Kd3 b2 61. Kc2 Rc4 62. Rc3 Re3+ 63. Kd2 Kb3 64. Rb1 Rg4 ja valge sai 93. käigul mati.

Ühistu koosolek

Hakkasin esimest korda emaga korteriühistu koosolekule kaasa minema. Koosoleku põhipäevakorrapunktina oli välja kuulutatud ühe ansambli esinemine, aga meile meeldis teine esinema pidav ansambel rohkem. Jõudsime koosolekusaali kohale. Tõstsin endale putru. Kui kraapisin taraterad välja ka tõstmisvahendi pragudest, sai mulle taldrikusse putru liiga palju. Lisaks olin ma enne tulekut kodus söönud, nii et minu taldrikus oli nüüd kindlasti liiga suur ports. Jätsin taldriku lauale ja läksin saali ette. Mulle tuli mõte, et nii võib keegi minu taldrikusse mürki visata, seetõttu suundusin oma kohale tagasi. Aga sinna oli vahepeal istunud üks mees. Ma ei hakanud tema lahkumist nõudma, vaid tõstsin oma toidud üks koht ettepoole. Ühte toiduainet ma enam kätte ei saanud. Mul tekkis selle mehega sõnavahetus, sellest pääsemiseks otsustasin teist korda kohta vahetada. Vaatasin ringi, kus on vabu kohti, neid ei olnud enam palju. Viimases reas tundus vaba koht olevat, kuigi võibolla oli selle omanik sealt ainult ajutiselt lahkunud. Viisin oma asjad sinna ühe noore naise kõrvale. Aga see naine ütles, et ta töötab arvutiga ja arvuti juhe läheb üle selle tooli, seetõttu palus ta mul mõni teine koht otsida. Ma polnud kindel, kas juhtme pärast on vaja kohta vahetada, aga vaatasin uuesti ringi, kas kuskil veel mõni vaba koht on. Üle vahekäigu samuti viimases reas oli tühi tool ka teise noore naise kõrval. Küsisin, kas sinna võib istuda. Naine vastas, et võib küll. Pudruports minu taldrikus oli väiksemaks jäänud, võibolla kokkuvajumise tõttu. Küsisin, kes on mu keefiriklaasi tühjaks joonud. Läksin küsima minu algse koha hõivanud mehelt, kas tema jõi klaasi tühjaks. Ta vastas, et ma ise jõin. Nõustusin, et võibolla ma tõesti halva maitse suust kõrvaldamiseks jõin ise. Nüüd ma enam ruumis kuskilt midagi juua ei leidnud, aga kuivalt ei saanud ma süia.

Seis laual

Olin ühes ruumis. Tahtsin minna duši alla. Aga ruumis oli ka tüdrukuid, seetõttu tuli lahti riietuda sirmi taga, sest kõik teisest soost inimeste nähes lahti ei riietunud. Istusin lavale sirmi varjus. Aga sirm oli ühelt küljelt lahtine ja minu kõrval istus ikkagi üks naine.

*

Sõitsime autoga. Autojuht ei vaadanud tükk aega autost välja, vaid lasi sellel ise ennast juhtida. Ütlesin lõpuks, et nüüd ta peab aknast välja vaatama, sest teel on kurv. Auto jõudis Tartusse. Minu arvates pidi ka linna vahel tingimata aknast välja vaatama, sest linnas oli rohkem jalakäijaid. Nägime autoaknast, kuidas kaks inimest omavahel kokku põrkasid ja maha kukkusid. Läksime autost välja. Ma ei tohtinud enam autosse tagasi istuda, sest seda püüti nüüd kasutada kannatanute haiglasse viimiseks. Üks inimene püüdis kannatanuid autosse tõsta, aga ei jaksanud. Teine jaksas paremini, aga pillas ka ühe kannatanu pea vastu maad, nii et võibolla sai see hoopis nüüd surma. Selgus, et haigla oli siinsamas.

*

Näitasin Siirile arvutist fotosid. Olin pildistanud Paidet. Siiri tahtis, et ma kingiks talle fotost paberkoopia. Ütlesin, et ma pole veel ühtegi fotot paberile ilmutada lasknud. Küsisin, kui palju paberfotosid ta tahab. Selgus, et talle ühest piisab.

*

Kirjutati ühest raamatust. Seda võrreldi ühe Medijaineni raamatuga, mida nimetati vähem tuntuks. See tuli mulle üllatusena, sest mina tundsin Medijaineni raamatut hästi.

*

Mängisin malet. Mõtlesin, et võibolla peaksin oda oma kahte etturit kaitsma panema. Mõtlesin, et kuningatiival on suletud etturikett, pean ründama liputiival. Mõtlesin, et mul on vankrid kaheksandal real ühendatud ja nüüd viin nende taha h8 lipu. Vastane tegi ootamatu käigu f6. Selle järel küsisin, kus mu lipp on. Ütlesin, et vastane ei saanud f6 lippu lüia, sest see asus teises kohas. Vastane väitis, et mul oli lipp f6. Ütlesin, et kui vastane teeb valekäigu, siis mina temaga enam edasi ei mängi. Ühes mängus varem oli juba nii juhtunud. Protokolli ka ei usutud. Küsiti, mille jaoks protokoll siis üldse on. Vastasin, et protokollist on siiski kasu, sest seda saab kasutada koduses analüüsis.

Film lilleaiast

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=ZYmN05CZTuE lühikest dokumentaalfilmi lilleaiast. Filmil oli saksakeelne pealkiri, aga inimkeelt filmis ei kõlanud. Selle asemel lasti klassikalist muusikat ja linnulaulu. Varem olen kuulnud muusikaplaate ja linnulaulu plaate, aga siin olid muusika ja linnulaul kokku segatud. Kostis ka purskkaevu solinat ja tornikella löömist. Aiast väljas oli näha autot mööda sõitmas, aga automürin mikrofoni ei jäänud. Õite peal oli näha putukaid – mesilasi, liblikaid ja kedagi kolmandat.

Raudteejaamas

Läksin rongi peale, et sõita Tartust Tallinnasse. Väljusin veel rongist, et käia jaamahoone wc-s. Kui wc-s oli käidud, oli rong läinud. See oli halb, sest minu raha ja dokumendid olid jäänud rongi, ilma nendeta teise rongiga Tallinnasse sõites ma poleks seal hakkama saanud. Võis ka olla, et rong ei olnud ära sõitnud, vaid et ma otsisin seda valest kohast. Mõtlesin, et Tallinnas peaksin minema raekoja juurde.

Linkidega arvustus

Tellisin oma eelmisel aastal ilmunud luulekogu kohta arvustuse. Kinkisin tuttavale blogijale oma raamatu ja ta oli nõus selle kohta arvustuse kirjutama. See on nüüd ilmunud aadressil https://laiapea.eu/simo-runnel-esimene-poolsajand/ .

Nuppe puudu

Päevakeskuses oli uus hinnakiri. Asja tegi keerulisemaks, et tööpäevadel ja pühapäeviti olid hinnad erinevad, nii et need võisid omavahel segi minna. Aga asja tegi lihtsamaks, et pühapäeviti ma siin ei käinudki. Praegu pidi algama kiirturniir ja ma pidin mängima Tättega. Panin juba nupud peale ja tegime esimesed käigud, kui märkasin, et ajalehest võetud malelaual on trükitud musta liputiivale reklaam, nii et minul liputiiva nuppe ei olnud. Ütlesin, et võtame teise malelaua ja hakkame otsast peale, sest mul on pooled nupud puudu. Täpsustasin, et rohkem kui pooled, sest lipp on tugevam kui kuningas. Hakkasime teisele lauale nuppe panema, aga see läks aeglaselt. Tegin ettepaneku, et keerame endale 15 minuti asemel 5 minutit mõtlemisaega, et teistele mängijatele järele jõuda ja teise vooruga õigel ajal alustada. Peebo ütles ka, et graafikus peab püsima. Panin Tättele ühe etturi vähem kui endale. Ma teadsin küll, et muude etturite peale f-etturi etteandmine võib etteandjale kasuks tulla, aga ma ei viitsinud c-etturi etteandmist f-etturi oma vastu vahetada. Tegin ettepaneku, et kui mul on rohkem nuppe, siis ma keeran endale ühe minuti vähem aega. Tätte seda siiski ei tahtnud. Nuppude peale panek kestis veel kaua. Ütlesin, et siin on nõidus, nupud, mis on juba peale pandud, kaovad uuesti ära. Lõpuks saime nupud peale ja hakkasime mängima. Käisin lipu välja liputiiva nuppude ähvardamiseks, aga mul tuli mõte, et viin selle diagonaalkäiguga üle hoopis kuningatiivale. Vastase kuningas oli h3 ja mõtlesin, et panen käiguga Lh1 mati. Siis vaatasin, et päris matti siiski ei tule, sest valge lipp kaitseb välja h1, kuigi valgel on kuningatiivalt muid nuppe puudu.

Ungari keele omatavate käänamine

Minu oma -im, -em, -am.

Minu juustes minu kamm.

 

Sinu oma -id, -ed, -ad.

Minult oma kingi saad.

 

Tema oma -ja, -e, -a.

Oma majas elab ta.

 

Meie oma -ink -ünk, -unk.

Lõhnastajaks on meil skunk.

 

Teie oma -tok, -tek, -tok.

Teie lõhna määrab sokk.

 

Nende oma -juk, -ük, -uk.

Nende uksel ees on lukk.

Poola raudteed

Elias Oppenrieder. Einen neuen Staat bauen. Die Entwicklung des polnischen Schienennetzes in der Zwischenkriegszeit. // Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung. Journal of East Central European Studies. 73. 2024. 3. Verlag Herder-Institut. Lk. 431–464.

Lugesin artiklit Poola raudteevõrgust. Pealkirja järgi on teemaks maailmasõdadevaheline aeg, aga mainitakse ka varasemat ja hilisemat aega. 18. sajandil jagati Poola Venemaa, Austria ning Preisimaa vahel. Artikli järgi peegeldub see jagamine Poola raudteede tiheduses siiamaani. Kõige hõredamalt oli raudteid Venemaale kuuluval alal, keskmiselt Austria alal ja kõige tihedamalt Preisimaale kuuluval alal. Pärast Poola iseseisvumist ehitati raudteid juurde, kuid ka sellega ei toimunud ühtlustumist, sest raudteid ehitati rohkem sinna, kus infrastruktuur oli olemas. Lääne-Poola oli tööstuslikum ja söetööstus vajas rohkem raudteid. Tol ajal kuulusid Poolale ka praegused Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene alad. Nii tuli välja, et raudteid ehitati rohkem poolakate ja vähem vähemusrahvustega alale, kuid artikli autori arvates ei olnud rahvuslik kuuluvus siin määrav.

Raudteid ei ehitatud nii palju nagu sooviti, sest takistas rahapuudus. Raudteed olevat olnud tähtsad Poola-Nõukogude sõjas Vene kodusõja ajal. Poolakad arvanud, et ilma raudteedeta nad kaotaksid sõja. Meile on koolis õpetatud, et ajal, kui raudteid ei olnud veel olemas, käisid poolakad siiski ära Moskvas. Teiselt poolt Teises maailmasõjas ei päästnud ka raudteed. Varasema Poola-Nõukogude sõja kohta kirjutati, et vägesid sai transportida ainult raudteid mööda, aga varem oli ka sealkandis sõditud.

Artikli autor paistab arvavat, et mida tihedam raudteevõrk, seda parem. Praegu Eestis kõik ei ole uue raudtee ehitamise poolt. Eestis on varem olemas olnud kitsarööpmelised raudteed kasutusest välja langenud. Mulle kunagi näidati Paide kitsarööpmelist raudteed, mis ei olnud enam kasutuses. Looduskaitse seisukohalt võib rohkem transporti tähendada kiiremat kliimasoojenemist, teiselt poolt ühistransport võib olla vähem reostav kui igal ühel isikliku auto olemasolu. Kui Ida-Poolas on vähem raudteid, siis see ei ütle, kui palju seal on muud transporti ja kui sageli rongid raudteed mööda sõidavad. Artikkel ei anna majandusest tervikpilti.

Tagalavahetused

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 f6 6. d4 Og4 7. c3 Of3 8. Lf3 ed 9. Vd1 c5 10. Oe3 d3 11. c4 b5 12. Rd2 g6 13. Vac1 Od6 14. a3 Oe5 15. cb Ob2 16. Vb1 Oa3 17. ba Ld7 18. Vb3 Ob4 19. Rc4 Le6 20. Vc1 Vd8 21. Od2 La6 22. Ob4 cb 23. Vd3 Vd3 24. Ld3 Re7 25. Lb3 Rc6 26. Re3 Rd4 27. Lb4 Re2+ 28. Kh1 Rc1 29. Lb8+ Kd7 30. Lh8 Le2 31. Lg7+ Ke6 32. Lg8+ Ke5 33. Ld5+ Kf4 34. g3+ Kf3 35. e5+ Kf2 36. Lg2+ Ke3 37. Le2+ Ke2 38. ef Rd3 39. f7 Kf1 40. h3 c5 41. f8L+ Ke2 42. Le7+ Kd2 43. Lh7 c4 44. Lg6 c3 45. Lg5+ Ke2 46. Lg4+ Kd2 47. Lg5+ Ke2 48. Le7+ Kd2 49. Lc7 c2 50. h4 c1L+ 51. Lc1+ Kc1 52. h5 Rf2+ 53. Kg2 Re4 54. Kf3 Rg5+ 55. Kf4 Re6+ 56. Kf5 Rg7+ 57. Kg6 Re6 58. h6 Rf8+ 59. Kg7 Re6+ 60. Kf6 Rf8 61. Kg7 Re6+ 62. Kg8 Rg5 63. h7 Rh7 64. Kh7 ja must sai 83. käigul mati.

Varjumine

Vaadati aknast välja. Nähti, et kanalisaar põleb. Hakati varjenditesse minema. Varjuda võis keldrisse ja veel kahte kohta. Otsustasin võtta kaasa ID-kaardi. Järgmiseks mõtlesin, et võtan ka rahakoti. Kuigi minu käes rahakotti nähes võidi tahta seda ära varastada. Varjuda võis ka keldrist kõrgemal lihtsalt keset ruume seistes, mida ma tegingi. Olime kirjanike suvilas ja suundusin meie sealse korteri taharuumidesse.

Aru ja Hermann

Krista Aru. „Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“. EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 6. Tartu 2008. EKM Teaduskirjastus. Praegu loetud leheküljeni 106. Kokku 479 lehekülge.

Olen selle raamatu Jaan Tõnissoni puudutavale osale ühe raamatu eessõna tekstis viidanud. Nüüd otsustasin Aru raamatu uuesti kätte võtta, et keskenduda Karl August Hermanni osale. Mõni tund enne plaani teokstegemisega alustamist tuli raamatu autori surmateade.

Krista Aruga kohtusin esimest korda, kui mul oli vaja ühele ilukirjandusliku raamatu rahataotlusele soovituskirja. Mul soovitati pöörduda Kirjandusmuuseumi direktori Aru poole. Läksin tema kabinetti. Ütlesin vist, et võibolla mulle eelmise taotluse peale sellepärast raha ei antudki, et ma panin käsikirja kaasa. Aru seda oletust ei uskunud, öeldes, et kes Kultuurkapitalis ikka käsikirja hindab. Hiljem kirjutas ta minu koostatud Tõnissoni raamatu kohta ise arvustuse. Võibolla olin teda näinud ka maal, sest hiljem on räägitud, et kui suvitasime Peedu kirjanike suvilas, oli Krista Aru meie üle aia naaber. Tolle aia kohta mäletan, et ühel jaaniõhtul lasid noored seal valju muusikat. Olen kuulanud Krista Aru kõnesid Jaan Tõnissoni teemalistel üritustel ja kirjutanud internetis tema kaheköitelisest Jaan Tõnissoni elulooraamatust.

Praegu lugesin Aru raamatust sissejuhatavat osa ja Hermanni osa. Raamat on ilmunud ajal, kui blogimine ei olnud veel väga vana ja oli üsna populaarne. Aru arvab raamatus, et blogid on ajakirjandus. Rääkisin ka enne raamatu alustamist suuliselt, et mind huvitab ajakirjandusajalugu, kuna selle uurimine on magistritöö edasiarendus ja kuna ma kirjutan ise blogi.

Aru kirjutab, et ajakirjandusajaloo alguses oli olemas personaalne ajakirjandus, kui lehte tegi peamiselt üks inimene. Edasi tuli ajakirjandusteooria järgi väravavahi ajakirjandus, kus autorite arv lehes oli juba suurem, aga üks inimene otsustas nagu väravavaht, mis trükki pääseb. Personaalse ajakirjanduse näitena on toodud Jannseni „Perno Postimees“. Mõtlesin, et võibolla pole personaalne ajakirjandus kõige täpsem nimetus, kui toimetaja ei kirjutanud erinevalt paljudest blogijatest endast ega enda jaoks. Isegi kui lehel oli vaid üks autor, tuli arvestada ka lugejate ja tsensori maitsega.

Hermann toimetas oma varasematel toimetaja-aastatel „Eesti Postimeest“. Hiljem omandas ta ajalehe „Perno Postimees“, tõi selle Pärnust Tartusse ja nimetas ümber „Postimeheks“, rõhutades lehe päises siiski, et see on endine „Perno Postimees“. Selle lehe tähtsus hakkas tema ajal uuesti tõusma. Algul andis ta seda välja nädalalehena, siis poolpäevalehena ja lõpuks päevalehena. Vahepeal olid selle põhitegijad ajutiselt algul Eduard Vilde, hiljem Jaan Tõnisson, lõpuks Hermann loobus sellest lehest ja leht läks päriselt Tõnissoni kätte. Aru arvates Tõnissonil oli võitlejaomadusi ja Hermannil mitte. Minu meelest see on siiski suhteline, nagu males mingi järguga maletaja on ühest järgust tugevam ja teisest järgust nõrgem.

Hermann andis välja ka kuukirja „Laulu ja Mängu Leht“, millest vahepeal sai „Rahva Lõbu Leht“. Aru arvates Hermanni kuukiri oli väärtuslikum kui tema päevaleht. Arvan ka ise, et pikem ilmumistsükkel lubab teost tavaliselt paremini viimistleda. Aru ütleb, et kuukirjas oli Hermann julgem kui päevalehes. Oletan, et päevalehe karistuseks sulgemisega tahtis ta vähem riskida, sest päevaleht reklaami avaldades tõi paremini raha sisse. Aru järgi Hermann oli majanduses naiivne, poliitikas ettevaatlik, aga tugevam kultuuris ja keeleteaduses. Aru järgi viimaste teemadega oli „Postimees“ oma aja parim leht, kuigi ma mäletan, et nende teemadega tegeles ka „Olevik“.

Vahepeal ostis Hermann ära ka Kõrvi ajalehe „Valgus“ ja andis välja seda, üks tema väljaannetest oli „Hüüdja“, mille üks lisadest oli piiblikõlalise nimega „Hüüdja Hääl“. Hermann tegi katse uuesti välja andma hakata ka „Laulu ja Mängu Lehe“ nime all väljaannet, kuigi katse ei olnud eriti edukas. Ühes saatesõnas iseloomustasin Hermanni sangviinikuna ja leian talt ka praegu ilutsevat stiili, aga Aru on tähele pannud, et Hermann on ka palju selle üle virisenud, et tal on liiga vähe lugejaid.

Karistused maletajatele

Mängisin kiirmaleturniiril ühe endast vanema mehega. Mul tundus olevat parem seis, aga ma ei teadnud täpselt, kuidas seda realiseerida. Püüdsin olla ettevaatlik, et mitte midagi ette panna. Mul oli üks raske vigur vastase kuninga lähedal ja panin sinna ka teise, et kuningat ähvardada. Vastane ütles, et tulemus on viik, pani kelle seisma ja korjas nupud kokku. Mina leidsin, et kella ühepoolse otsusega seisma panemine peaks olema kaotus. Läksin ja rääkisin seda kohtunikule. Kohtunik märkis mulle võidu. Mõtlesin, et võibolla vastane nägi, et ta paneb mulle igavese tule peale. Aga võibolla ta tegi viigist rääkides nalja ning tegelikult alistus paratamatu mati tõttu.

*

Maja direktor tahtis ühte alkoholitarvitamise kalduvusega maletajat majast välja visata. Maletaja hakkas vastu ja nende vahel puhkes lööming. Teised ei sekkunud. Mõtlesin, et ühelt poolt on direktoril õigus väljaviskamisotsus teha, teiselt poolt on mul maletajast kahju, sest ta on elu aeg malet mänginud ja nüüd tuleks sellele lõpp. Vastuhakkamisega näitas ta taas oma võitleja iseloomu. Läksin maleklassi. Hiljem olin ühes teises ruumis, kui sinna tuli direktor, kes oli võitluses vigastada saanud. Ta ütles, et keegi oleks võinud talle appi tulla. Mõtlesin, et ma ei saanud appi minna, sest ma ei teadnud, kumma poolt olla.

Üldistused aastaülevaates

Lugesin uuest "Loomingust" eelmise aasta luule ülevaadet, mille on kirjutanud Saara Liis Jõerand. Kõik ilmunud luulekogud pole aastaülevaatesse nimeliselt ära mahtunud, aga üldistusi on tehtud kõigi raamatute kohta ja ülevaate kirjutaja on kõigi autorite vastu viisakas.

Sain teada, et minu luulekogus esinevad Ukraina sõja ning koroona teema on eelmise aasta luulekogudele tüüpilised. Veel koroonast kirjutamist peab ülevaate autor tüüpilisemaks küll harrastusluulele ning tema jaoks pole see teema enam huvitav. Varem on kirjutatud, et paremad autorid ei kiirusta teose trükki andmisega, vaid viimistlevad seda kauem. Ajaloolasi huvitavad kõik ajalooperioodid. Mul on ajalooharidus ja minu luulekogu eesmärk ei olnud kirjeldada viimaseid aastaid, vaid kogu elu. Ajaloo seisukohalt on kogu minu elulugu üksnes lähiajalugu, ajaloolasena tegelen natuke vanema perioodiga.

Ülevaate autor leiab veel, et harrastusluuletajad kirjutavad riimilist luulet ja et koolis võiks õpetada ka teistsugust. Ma kirjutan küll riimilist luulet, aga ma ei pea ennast eriti harrastuskirjutajaks, kui ma olen igapäevane kirjutaja. Ma ei kirjuta küll ainult luulet, aga luuletusi peast loen iga päev. Mulle kõlbab vabavärsiline luule küll analüüsimiseks, aga mul on vaja rohkem riimilist luulet, et lugeda seda peast tänaval kõndides, bussiga sõites, juuksuris istudes või jõuluvanale. Võidakse öelda, et mul on trükis ilmunud ainult neli luulekogu, aga ma ei pea roheliste vaadete tõttu vajalikuks maksimaalselt loomingut trükki anda.

Sport ja peolaud

Toas oli kaetud peolaud. Mõtlesin, et ühtesid poisse on kiidetud, et nad tegelevad paljude spordialadega ja kõigiga edukalt. Ma tegelesin ka paljude spordialadega ja kõigiga edutult. Aga matemaatiliselt pidid suurem osa spordiga tegelejaid olema edutud. Kõndisin üle peolaua ja astusin kogemata taldrikusse. Võidi küsida, kuidas ma pärast seda veel spordiga edasi tegelen. Aga minu meelest mul olidki lihtsalt kohmakad liigutused. Enne kui suured inimesed sööma hakkasid, söödeti väikestele poistele nende taldrikud tühjaks. Isa ütles naljalause suurte poiste kohta.

Mõtlemisviis

Mõtlesin selgitada, kuidas ma males mõtlen. Ma ei valinud käike maleliste mõtetega, vaid sõnalistega.

Akvaarium

Pikk kodutee

Kõndisin kodu poole. Jõudsin juba kodu lähedale, kui olin jälle äärelinnas. Kõndisin uuesti kodu poole, aga lõpuks olin jälle äärelinnas. Asusin kolmandat korda koduteele. Kartsin, et kui ma hakkan üksikuid samme eristama, siis lõppeb unenägu enne koju jõudmist.

Edukalt sisse

Ma polnud ülikoolis ühte õppeastmesse tasuta sisse saanud, aga järgmisse sain. Olin ülikoolis, et osaleda õppetöös. Üks õppejõud, kellega mul oli varem sissesaamise teemal juttu olnud, ütles mind nähes, et saingi sisse. Mul oli vahepeal õppetöö spurdi tõttu olnud aega lugeda ainult uurimistöö teemaga seotud materjale, muud ajalooajakirjad olid lugemata jäänud, kuigi olin lugenud mitteajaloo ajakirju. Nüüd oli jälle aega ajalooajakirjadest kõiki teemasid lugema hakata.