Kaheveeruline kirjand

Koostasin raamatut. Kõik artiklid said kokku. Ütlesin isale, et ma arvasin, et raamatu koostamine on valmis, aga nüüd tuleb veel artiklid arvutisse ka sisestada. Isa küsis, miks ma kohe ei sisestanud. Vastasin, et sellelt autorilt on juba üks raamat ilmunud, ma arvasin, et eelmises raamatus ilmunud artiklid on juba arvutis olemas. Isa ütles, et ta tahtis, et ma uude raamatusse uued artiklid paneks. Hakkasin sisestama.

*
Seisin pärast lõpukirjandi kättesaamist koolimajas. Minu lähedal seisis Reeli, aga ta ei öelnud mulle midagi. Mõtlesin, et lõpuks ütlen talle, et ta on mulle võõraks jäänud. Aga kui Reeli minema läks, hakkas minuga rääkima Katrin. Ta küsis, mis hinde ma sain. Vastasin, et viie. Näitasin oma kirjandit. See koosnes hulgast lühikestest artiklitest ja luuletustest kahel leheküljel ja kahes veerus. Kirjand oli tõestanud, et ma oskan endiselt viiele kirjutada. Mõtlesin, et aga äkki ma sain viie sajapalli süsteemis, selle eest, et kirjand ei olnud terviklik. Läksin kodu poole. Kui lähenesin autoteele, oli valgusfooris roheline tuli. Aga kui olin autoteel, oli tuli juba punane. Politsei karjus eemal minuga samaaegselt teed ületanute peale, et tuli oli punane, sisuliselt nad kõndisid autoteel, mitte kõnniteel.

*
Koostasin välismaa autori raamatut. Kirjutasin parlamendi protokollidest tema ingliskeelset kõnet ümber. Mõtlesin, et kirjutan täpselt ühe kõne algusest lõpuni. Kõne lõpetades hüüdis ta: CHURCH! Mulle tuli meelde, et olin unustanud ümber kirjutada kõne alguses ja lõpus toodud andmed selle pidamisaja kohta. Ma ei saanud aru, kas lõppu kirjutatud andmetes on üks pikk või kaks lühikest venekeelset tähte. Joonistasin vihikusse umbes need sikk-sakid, mis seal olid.