Kartuli ümberistutamine

Olin lugenud oma kirjutuslaua taga "Eesti ajaloo" ühte köidet. Vaatasin, et küünarnukk oli jätnud ühele leheküljele pruuni rasvase pleki. Pruuni rasva plekke oli ka lauapaberil. Küünarnukk oli juba varem rasvane olnud, aga rasv oli alles nüüd määrivaks sulanud. Olin "Eesti ajaloo" kolme köite esitlusel. Teise köite alguses oli kahel leheküljel kasutatud kirjanduse nimekiri. Hakkasin kokku lugema, mitut teost on kasutatud. Tõmbasin pealkirjade vahele pastakaga väikseid kriipse. Mõtlesin, et võibolla selja taga olijatele raamatu sodimine ei meeldi, seetõttu püüdsin seda lõpetada. Mul läks meelest, mis arvuni ma olin jõudnud. Lehekülje alumises osas hakkasin numbreid uuesti ühest peale lugema, aga niiviisi ei läinud lehekülje ülemisel poolel olevad pealkirjad arvesse. Ütlesin, et ühte minu kirjutatud arvustust on ka kasutatud. Autorinimeks oli kirjutatud perekonnanimi ilma eesnimeta. Arvustuse pealkiri koosnes ainult kaashäälikutest, sest enda jaoks kirjutasin lühendatult, aga ajakirjale saates olin unustanud täishäälikud vahele kirjutada. Ütlesin, et see ei olegi minu kirjutatud arvustus, vaid ühe teise Runneli. Kaashäälikud olid pealkirjas hoopis sellepärast, et nii kirjutati ühes arheoloogilises leius. Mõtlesin, kas tõesti tehti vanema aja köide sama paks kui uuema aja omad. Siis vaatasin, et teine köide oli küll lehekülgede arvult hilisema aja omadega sama paks, aga väiksemas formaadis. Kõndisin naabermaja ette. Sinna sõitis tööle üks kraanaauto. Ta keeras ähvardavalt noolt minu suunas. Kaevasin välja venna istutaud kartulitaime, millele olid mugulad alla kasvanud, ja veel kaks tema istutatud taime, sest nad jäid auto tööle ette ja tuli teise kohta ümber istutada. Andsin nad ümber istutamiseks ühe vene tüdruku kätte. Mõtlesin, et pärast istutamist tuleb ka kasta, muidu kuivavad taimed ära. Vene tüdruk näitas, et ta paneb kartuli pealsed ka maa alla, siis läheb kasvama.