Välismaalasest peaminister

Mõtlesin, et kirjutan mitu malega seotud näidet üheks jutuks, sest kirjutamist on vaja harjutada, et vahel midagi ajalehtedes avaldada. Fischeri male kohta kirjutan, et ajaloos on ikka vahetunud võit ja kaotus, must ja valge, hea ja halb. Fischeri male sarnanes realismi asendumisele romantismiga. Aga kui vaheldusid realism ja romantism, siis ma ei teadnud, kumb neist hea ja kumb halb on. Mõtlesin, et seda minu kirjutist saab võibolla kasutada raamatu saatesõnana. Ainult mõned asjad ei olnud male kohta, vaid ainult psühholoogiliselt malele sarnased. Need tuli maha tõmmata. Olin kirjutanud ülevaate selle kohta, kuidas üks rootslane oli eestlastele ettekande pidanud. Ta oli rääkinud, kuidas ta otsis eestikeelseid sõnu ja sõnaraamatut tundes ei osanud veel õiget sõna leida. Mina olin kirjutanud ainult tema kui ajaloolase ettekandest, aga nüüd sain teada, et kuna teda peetakse väga andekaks, on ta pandud Eesti uueks peaministriks. Ansip oli mingil põhjusel ametist lahkunud, aga ma ei mäletanud, miks. Selle rootslase nimi oli Silberg. Ühel eurovastasel oli sama perekonnanimi. Räägiti, et rootslane Eesti peaministriks saades ei ühendanud Eestit Rootsiga. Mõtlesin, et ta ei saa ju seda teha, meil on võimude tasakaal, Riigikogu hääletaks vastu. Ootasin, et Eesti olude mitte tundmise tõttu teeb rootslasest peaminister varsti mõne suure lolluse. Aga ma ei olnud kindel, kas ta sellepärast ametist maha võetakse või kummardatakse meil kõike välismaist pimesi.

*
Istusin naaberhoovis ühe maja trepikoja ukse ees. Toetasin pea põlvedele, et puhata. Minu kõrval istus üks võõras laps, aga varsti läks ta trepikotta. Kõndisin edasi. Kõndisin ühe maja äärt mööda muruplatsi taga. Kui jõudsin selle ääre lõppu, siis vaatasin, et sealt on liiga kõrge alla hüpata, seetõttu kõndisin tuldud teed tagasi. Vanasti olin läinud sama teed ja siis olin hüpanud. Kõndisin meie vana Kaunase puiestee hoovi juurde. Seal elas endises Anne majas Eesti rootslasest peaminister. Lugesin tema luulekogu käsikirja. Leidsin, et see tuleb kohe tagasi lükata, sest ta ei oska kasutada käändelõppe. Üle autotee mineku kohal tulid minu juurde K. Sander ja tema noored õpilased. Sander ütles, et see, kes minu selja taga on, on vist Helena. Mõtlesin, et ta on mõnda minu kirjutist lugenud ja teeb seetõttu nalja. Võibolla minu raamatus oli kirjas unenägu, nagu oleksin ma selles kohas Helenaga kohtunud. Aga võibolla oli ka päriselt selja taga Helena või vähemalt mõni teine tüdruk. Ma ei hakanud siiski selja taha vaatama. Peaministri maja oli varisemisohtlik. Ütlesin, et peaminister kolis kõige viletsamasse majja. Meie endine maja oli samuti varisemisohtlik. Läksime meie vana trepikoja ukse juurde. Sellel olid poesildid. Muuhulgas oli seal filateeliapoe silt, milles müüdi maleraamatuid. Varem oli see silt olnud järgmise maja uksel, aga nüüd olid poed vist meie majja kolinud. Ma ei teadnud, kas mul on kaasas piisavalt raha, et midagi osta. Läksime maleturniiri saali sisse. Rei näitas mulle ühte väikest tüdrukut. Ta ütles, et ma olin selle tüdrukuga varasemal turniiril mänginud ja tüdruk oli pärast öelnud, et ma olen Tiit Made moodi, kõik on nii pikad. Mõtlesin, et see tüdruk oli palju aastaid tagasi väike ja nüüd ikka veel väike. Aga võibolla ainult tundub.