Fischeri ja Spasskiga kolmekesi

Kaks last läksid puhveti taha. Aga kui mina sinna vaatasin, siis ma neid ei näinud. Mõtlesin, et nad läksid kas puhvetisse sisse või seinapaneelide vahesse. Varsti tulid nad välja. Seina sees oli auk, sest sealt oli varisenud. Naabrid kõndisid trepist alla tänavale ja rääkisid, et see seinapragu ei ole külmapragu, sest ilm on soe. Aga ema ütles, et pragu tuleb parandada kohe. Selleks sai kasutada tsementi, mida hoidsime rõdul. Läksime paneelide vahele, et tööga pihta hakata. Seekord hakkas üks laps puuriida otsast sügavusse kukkuma. Sain tal veel ühest jalast kinni haarata ja ta tagasi tõmmata. Andsin talle lasteajakirja, et ta koos teise lapsega selle tagumisele küljele kirjutatu läbi loeks ja siis paneelide vahelt tuppa läheks.

*
Toimus kolmas Fischeri-Spasski matš. Klaus rääkis, et Fischer pani kampsuni seljast võtmise ajaks kella seisma, et vastast segadusse ajada. Olin nii näinud ka unes, teadmata veel, et see juhtus ka päriselt. Fischeri kohta räägiti, et ta koondas romantikutele omaselt vigurid tsentrisse ja võitis. Mõtlesin, et järgmises mängus ei pruugi see võte enam läbi minna, sest Spasski õpib kogemustest. Läksin Tähtveresse mängu pealt vaatama. Fischer pani tõesti oma kella seisma, võttis kampsuni seljast ja käivitas seejärel kella uuesti. Vaatasin seisu ja mõtlesin, et kui ma peaksin seda ise edasi mängima, siis ma ei teaks, mida teha tuleb. Vist tuli vankritega esimeselt ja teiselt realt matt panna. Vastase kuningas sai esialgu kõrgemale kõndida, aga ta sai vist vankrituledega tagasi ajada, sest vankril oli ühel väljal oda kaitse. Kui mäng läbi sai, asusime Fischer, Spasski ja mina kolmekesi jala teele järgmise vooru toimumise koha suunas. Nad teadsid, et see peab toimuma keele ja kirjanduse õppehoones, aga ei teadnud täpselt, kus see asub. Ütlesin, et ma vist tean, sest mul olid see nädal keele ja kirjanduse loengud. See maja peaks asuma selle tänava lõpus, kuigi ma pole kindel, millises majas täpselt. Ma ei tea, kas minu loengumajas on saal. Fischer rääkis eesti keeles. Ta küsis: "Miks te ei piketeeri?" Vastasin, et mulle piketid ja massimeeleavaldused ei sobi. Lapsena käisin küll meeleavaldustel, siis oli laulev revolutsioon. Fischer vastas, et laulev revolutsioon, seda ta teab. Mõtlesin, et võiks öelda, et tavaliselt ma ei käi isegi maleturniire vaatamas, aga kui Fischer mängib, siis teen erandi. Aga ma ei hakanud seda ütlema, sest ei tahtnud liiga palju kiita. Väljusime taksost keele ja kirjanduse õppehoone taga. Arvasin, et see peaks olema õige hoone, aga siseneda tuleb eesuksest. Fischer ja Spasski hakkasid õiget maja otsima ja hakkasid sellest majast juba eemalduma. Ütlesin, et see peaks olema seesama maja. Näitasin, et ukse kohal on silt, millel on sõna "CHESS". Selle peale nad tulid tagasi ja läksime uksest sisse. Mõtlesin, et nüüd panin mina ühte asja maailmameistrist paremini tähele. Sellega rikkusin võibolla Fischeri tuju ja ta võib järgmise mängu kaotada. Ruum oli pealtvaatajaid täis. Mait oli ka võistlusi vaatama tulnud. Fischer ja Spasski istusid maha ja hakkasid mänguga pihta. Aga nad ei alustanud algseisust, vaid kaugemalt, nagu näitaks televisioon terve mängu asemel ainult valitud kaadreid.