Kõige põhjalikum ettevalmistus

Mul olid loengukursuse osade loengute konspektid puudu, aga nende järgi, mis olid olemas, sai juba õppima hakata. Ühe loengu ma olin kirjutanud vist teise kaustikusse kui ülejäänud. Kuna ma polnud magistriõpet lõpetanud, siis olin sisuliselt endiselt bakalaureuseõppes. Listi olin kirjutanud, et "Eesti ajalugu" võiks olla paremate üliõpilaste õpik. Siis oleks ma võinud seda selleks eksamiks valmistudes lugeda. Aga kuna uut "Eesti ajalugu" ma olin juba varem lugenud, siis nüüd oleks võinud lugeda vana, sellest aastaarve välja kirjutades. Aga vanas variandis võisid osad andmed olla vananenud. Siis võis uuesti lugeda ka uut "Eesti ajalugu". Esimene kord ei olnud ma sellest aastaarve välja kirjutanud, võisin nüüd seda teha. Eksam, mis pidi tulema, oli Eesti uusaeg. Ma ei teadnud, mis aastaga see lõppeb. Võibolla aastaga 1800, sest sealt edasi olin varem juba ühe eksami teinud. Aga võibolla uus eksam kordas ka 19. sajandit. Mõtlesin, et teen uuesti ülikooli ajaloo sisseastumiseksami, õppides lisaks kõigile koolis õpitud kuupäevadele pähe ka kõik ülikoolis õpitud, nii et valmistun eksamiks kõigist teistest põhjalikumalt ette. Aga ülikooli kuupäevade õppimine võis ka tulemust halvendada, sest siis ma oleks keskendunud liigeslt ebaolulisematele, samal ajal kui sisseastumiseksamil küsitakse ainult olulisemaid.