Jüriöö ülestõus

Mõneks ülikooli eksamiks valmistudes panin konspekte riimidesse või piltkirja ümber. Raudkivi loengut Jüriöö ülestõusu kohta konspekteerisin järgmiselt:

Hoeneke teind Jüriöil,
mis ette loeti sööminguil.
Küll Vahtre otsis põhjusi,
kuid mõisaid polnud vististi.
Kakskümmend kaheksa tapetud,
pand plehku abt ja üksikud.
Irboska piiramine käind,
kui Pihkva minek kõrtsi läind.
Kui Paide minek toimumas,
tulnd kokkupõrge Ravilas.
Kui kuupäev näitas neljas mai,
siis neli kõnges kuningaid.
Kuid kuskil keset üksteist maid
kaks lahingut siis peetud said -
üks Kämblas väiksem varasem
ja Kanaveres verisem.
Kuusteist kord sada surmatud.
Kolm päeva veel ja kaotatud
ka Tallinna all vägi suur.
Kaks päeva veel ja tulnd komtuur
seal valitsema Viljandist.
Päev kaheksateist Viiburist,
järgmisel foogt ka Turust veel,
kes ära aeti rahu teel.
Otepääd viis tuhat vahib.
Vastseliinas peeti lahing
esimesel juunil sealgi,
Pihkva vürst siis lahkus peagi.
Juulis Saares algas sõda,
Pöides saadi kivistada.
Kuskil linnust ehitati,
Karja konda oletati.
Sügisabi laevul Riiga
Viljandi ja Paide viima.
Novembris Harjus rahustus,
kus pärast tühi haigutus.
Seal linnuseid kaks lõhuti
ja kohe Saarde sihiti.
Olnd meri kaua lahti veel,
kuid veebruaris oldi teel.
Piinatud seal Vessekesta,
võetud luba, et ei pesta.
Teada aastast neljasesta:
Tartu ümber mässukesta,
ja teada sellest järgmisest:
läks Narva üle ohtudest.
Need, kes ei tohtind rääkida,
peamiselt ümber Sigulda.
Lihula käsk relvil minna,
ehitada Maasilinna.
Viljandis veel toomapäeval
väljamõeldud kotti läevad.
Valdemar, kes Taanis neljas,
müüs kõik hirmus, rahanäljas.
Üks komtuur ja foogte kaks
tegid ordu suuremaks.