Kõige suurem klubi

Hakkasin koostama blogis olevatest unenägudest teist raamatut. Helina kohta tahtsin teha eraldi peatüki. Esimeses raamatus olid kahe esimese blogipidamise aasta unenäod, teise mõtlesin panna valiku kahest viimasest aastast, jättes ülejäänud aastad vahele. Hakkasin sobivaid unenägusid välja kopeerima. Aga kui olin mõlemast aastast pilgu üle libistanud, olin leidnud ainult kaks sobivat unenägu. Mõtlesin, et pean ikka kõik läbi lugema, et rohkem leida. Ja ma peaks siiski panema hulka ka varasemate aastate unenägusid, sest erinevatel aastatel on Helina kohta erinevad unenäod.

*
Ema oli toonud postkastist üles suure hunniku ajakirju. Vaatasin, mis ajakirjadega on tegemist. Ema ütles, et "Tuna" ta tahab lugeda. Vastasin, et "Tuna" ma pean saama esimesel päeval lugeda. Samuti tahtsin lugeda "Kultuuri ja Elu". "Tunal" oli uus senisest suurem formaat ja senisest õhemad kaaned. Lehitsesin seda. Seal olid varasemast väiksemad artiklid. Ühes lühiartiklis kirjutati, et väitekirja kaitsmine on enesesümpoosion. Mõtlesin, et seda kokku kutsuda mulle meeldiks. Kirjutati, et uus ajaloost kirjutamise stiil on vaba jutustus. Küsisin, miks "Tunale" uus kujundus tehti, kui kindel kujundus oli juba olemas. Ütlesin, et reklaami on ka rohkem kui varem. Siis märkasin, et see ajakiri ei olegi "Tuna", kuigi sõna "Tuna" oli esikaanel esikohale kirjutatud. See oli üks kommertsajakiri, mille õige nimi oli kirjutatud suuremate tähtedega. Ütlesin, et siis see on "Tuna" plagiaat. Lisasin, et ajaloost on siin ka kirjutatud. Läksime ühele üritusele. Istuti maha saali ukse ette jäävasse kitsamasse ossa. Isa ja ema kõrvale ma istuda ei saanud, sest sinna istusid teised. Eelviimasele kohale enne ust istus Rain. Mina istusin viimasele, kõige uksele lähemale. Hakkasin uuesti püsti tõusma, mõeldes, et Raini naine tahab Raini kõrvale istuda. Aga Rain ütles, et ma jääks istuma. Paistis, et tema naine ei olnudki Tartusse tulnud.

*
Endise Jakobi tänava maleklubi taga pidi praegu ka maleklubi olema, mis pidi tegutsema teisel nädalapäeval kui päevakeskus. Ma polnud selles klubis käinud, aga täna läksin kohale. Kedagi ei olnud ja uks oli lukus. Läksin mäest alla ja jäin seisma. Olin väga unine. Minu juurde tuli üks tuttav vanamees ja veel mõned inimesed. Nad ütlesid, et klubi tehakse lahti nüüd. Läksin koos nendega uuesti sinna. Küsisin, kas sellesse klubisse tuleb minna veerand tundi väljakuulutatud algusest hiljem. Vanamees vastas, et ei, kell kolm. See oli tund aega hiljem kui päevakeskusesse, sest seal algasid turniirid kell üksteist. Vanamees küsis, kui palju Tartus organiseeritud maletajaid on, kas 1500. Vastasin, et reitingutabelis nii palju tartlasi ei ole. Vanamees vastas, et reitingutabelis on tugevamad, need selles klubis ei käi. Sinna klubisse tuligi palju rohkem inimesi kui nendesse, kus ma seni olin käinud. Rahvast tuli järjest juurde. Peale selle vanamehe ei tundnud ma ühtegi tulijat. Kui see oli nõrgemate mängijate klubi, siis sellest vanamehest olin ma siiski nõrgem. Ta oli võibolla selle klubi tugevaim mängija. Aga ma olin nii unine, et ei oleks kellegagi täna hästi mängida jaksanud. Vaatasin ringi, mis tagumistes ruumides on. Kõige tagumises ruumis oli saun, kus mehed istusid laval. Läksin ette ruumi tagasi. Saunast tulid üks poiss ja üks mees ilma riieteta välja. Poiss istus tugitooli. Välisuksest sisenes naiskoristaja, kes küsis poisilt, kas ta istub siin ilma riieteta. Saunalised panid endale nüüd käterätid ümber. Saunast tuli veel särgita inimesi, aga neil olid vähemalt püksid jalas. Mõtlesin, et kuna ma unisuse tõttu mängida ei jaksa, siis lähen parem sauna. Aga ma ei sisenenud meeste, vaid naiste sauna. Naised olid vannis. Varasemate teadmiste põhjal oletasin, et naised sellises olukorras kiljuvad. Aga need naised seda ei teinud, vaid lamasid liikumatult nagu surnud kalad.