Grenzsteini raamatud

Lugesin enda kirjutatud eessõna Grenzsteini raamatule. Olin kirjutanud, et Grenzstein tegi ühe tulevikuennustuse. Ennustust tehes kasutas ta 1843. aasta andmeid. Ühes raamatuesitlusel peetud kõnes oli öeldud, et sellesse kohta oleks tulnud lisada joonealune märkus, et tegemist on trükiveaga, sest "Pärnu Postimees" hakkas ilmuma hiljem. Ütlesin nüüd, et see ei tähenda, et see trükiviga oli, sest kui "Pärnu Postimees" ei ilmunud, siis maailmas teisi ajalehti ikka ilmus. Ema vastas, et just nimelt. Mõtlesin, et esitlusel öeldi, et Grenzsteini informatsioon pärineb ühest Koidula artiklist, aga minu meelest Koidula võis ise kasutada mõnda aastaid varem ilmunud välisajakirjanduse artiklit. Lugesin saatesõna järgmist lauset. Selles öeldi, et Grenzsteinilt nõudis ühe kõne pidamine suurt energiat. Mõtlesin, et võibolla käis raamatuesitlusel tehtud märkus hoopis selle lause kohta ja oli õige. Ma polnud kirja pannud, mis aastal Grenzstein kõne pidas, aga võibolla pidas ta selle kõne kandideerides "Pärnu Postimehe" toimetaja kohale. Selle, et kõne nõudis suurt energiat, olin võtnud vist Grenzsteini enda artiklist. Praegu valmistasin ette järgmist Grenzsteini raamatut, milleks oli tõlge. Mõtlesin, et ma pean lisaks tõlkimisele lugema uuesti "Olevikke". Võibolla peaks lugema "Oleviku" hilisemate aastakümnete numbreid, sest neid lugesin vist esimene kord vähem. Aga parem on siiski lugeda varasemaid aastakäike, sest siis ei olnud veel venestamist. Igal juhul ei keskendu ma seekord poliitilistele, vaid kultuuriteemalistele artiklitele. Loen igast nädalast ühte numbrit. Esimesest nädalast esmaspäeva, järgmisest teisipäeva, edasi kolmapäeva, neljapäeva, reede, laupäeva ja pühapäeva numbrit. Grenzstein toimetas kõigepealt aasta "Eesti Postimeest", aga seda ma ei loe, vaid alustan sellest, kui ta hakkas "Olevikku" toimetama. "Oleviku" esimesest numbrist lugesin esimesel korral vist juba kõik kirjutised läbi, aga võin uuesti lugeda, sest kõik ei ole enam meeles.