Uus akordion

Ühel peol oli tehtud fotosid, nendest oli koostatud fotoalbum. Vaatasin seda albumit. Mõtlesin, et minust vist fotot ei ole, sest minu välimust peeti kõige halvemaks. Enne fotot minust tulid fotod minu maalidest, mis olid peol näitusel väljas olnud. Minu maalid olid fotodel väga ilusad. Kõige lõpus tuli üks kole foto, millel olin mina, väiksemas plaanis kui ülejäänud peolised. Mõtlesin, et fotograaf pani fotod minu maalidest minust tehtud fotost ettepoole, et näidata, et minuga seostub ka midagi ilusat. Edasi mõtlesin, et tegelikult ta ei teadnud, et mina olen nende maalide autor, vaid ta pidas mind seltskonnas üleliigseks. Mul oli kahju, et fotosid tehti just pidudel, sest neil ma kandsin ülikonda ja sellega ma nägin halvem välja.

*
Anand oli pidanud kaks MM-matši korraga. Ühe neist oli ta pidanud minuga. Olin matši kaotanud, aga ühe mängu võitnud ja mõned viigistanud. Mõtlesin, et nüüd ma saan maailmakuulsaks, sest võitsin maailmameistrit. Enne seda partiid olin alles esimene järk. Nüüd sain meistrikandidaadiks, sest järku ei saanud korraga rohkem kui ühe võrra tõsta. Läksin trepist alla. Tristan küsis ootamatult, millega ma koju lähen, nagu tahaks minuga koos minna. Vastasin, et ma lähen jala. Tristan kavatses minna bussiga. Kui ma oleks ise tänaval Tristanile järele jõudnud, ei oleks ta tahtnud arvatavasti minuga koos minna. Vanaema ütles, et täna algab Tartu maleturniir. Mõtlesin, et sellel mul jääb osalemata, sest mängisin MM-matši. Läksin saali, mis oli rahvast täis. Kuulati esinejaid.

*
Vennapojad kogusid hümne. Heliloojad kirjutasid neid nende jaoks. Mõtlesin, et kõiki hümne ei hoia nad vist alles. Vennapojad võtsid lusikaga kausist valgeid toiduaineid ja viskasid neid laiali. Tõnu ütles emale, et ta pereliikmete autonumbrid pähe õpiks, enne kui neid vaja läheb. Ema vastas, et ta ei õpi kunagi autonumbreid pähe, vaid jätab neid meelde. Erinevus oli vist, et meelde jäetut ei saanud ise meenutada, aga tundis nägemise korral ära. Ema ütles, et ta ei õpi pähe asju, mis midagi ei tähenda. Ütlesin, et ta annaks siis neile ise tähenduse. Ma olin sellest varem rääkinud, et autonumbrit saab meelde jätta niimoodi, et teha igast tähest sõna algustäht.

*
Üks tüdruk oli iga kord mõelnud, mida teha. Ühel korral ta oli tulnud mõttele aknast välja hüpata. Üks klassiõde oli mõned inimesed aknast alla tõuganud. Seejärel ta oli hüpanud ka ise, sest oli arvanud, et kukkunud surevad vigastustesse. Aga neil ei olnud mingeid vigastusi. Klassiõel oli endal ka hea meel, et teised ellu jäid. Mõtlesin, et see lugu on nii ebarealistlik, et peab olema minu enda kujutlus, seetõttu ma ei pea tänasel peol osalejatelt küsima, kuidas nad kukkumisest paranevad. Peol mängiti akordionit, mis oli täna kingituseks saadud. Me ei osanud mängida. Ütlesin, et muusikalise kuulmisega inimestel on valus kuulata, kuidas me mängime. Aknast oli näha, et külalisi tuleb juurde. Tundsime ära, et üks neist on Heino Kiik. Kui ta tuppa jõudis, hakkas ta akordionit mängima, sest tema oskas. Läksin külaliste juurest oma tuppa. Tõin akordioniga kuuldavale mõned helid, siis panin selle käest. Mul kõlasid mõttes korralikud muusikapalad, aga ma ei osanud neid akordioniga ette mängida. Õigesti mängimiseks ei olnud vaja meelede jätta ainult nuppude järjekorda, vaid õige pidi olema ka nende vajutamise kiirus. Muidu oleks olnud võimalik noodi järgi mängida.