Saade Reimanist

Kirjutasin vastuseks listi tulnud kirjale:

Vaatasin reklaamitud 5-minutilist saadet Villem Reimanist internetist. Saade oli eetris seoses Reimani 100. surma-aastapäevaga. Saates öeldi, et Reimani surma puhul ilmus aastal 1917 esimene selline Esimese maailmasõja aegne "Postimehe" number, kus sõda ei olnud esikohal, vaid selle asemel kirjutati Reimani surmast. Praegu loen sama aasta "Ristirahva Pühapäeva-lehtesid" ja seal ei ole sõda ega revolutsioon üheski numbris esikohal, vaid alustatakse vaimulike teemadega, sõda tuleb alles numbri lõpupoole.

Saates räägiti ka Jaan Tõnissonist. Reimanile heidetud ette, et ta sõbrustab kirikuvastase Tõnissoniga, kuid Reiman öelnud, et ta on kindel, et Tõnisson on õigel teel. Minu meelest ei ole Tõnissoni kirikuvastaseks nimetamine kõige täpsem. Kirjas Reimanile on ta öelnud, et on religioosne inimene, kuigi mitte kirikumeelne. Aga ta ei tahtnud kirikut siiski laiali saata, vaid on kirjutanud sellest, kuidas kirikut tuleb reformida ja kuidas võiks asutada uue protestantlikuma kiriku. 1917. a. "Ristirahva Pühapäeva-leht", mis oli kirikumeelne, kirjutas, milliseid valimisnimekirju ta millistele eelistab, ja eelistatumate hulgas oli ka see, kus kandideeris Tõnisson. Kui olen arutlenud teemal, kas Päts võis kirjutada Tõnissoni lehes, siis aastal 1917 olid Tõnisson ja Päts samas valmisnimekirjas. Olen vaadanud "Postimehe" kaastööliste nimekirjaga raamatust järele, et seal Pätsi nime ei esine. Aga nüüd vaatasin järele, et ei esine ka Grenzsteini nime, kuigi Grenzstein on oma nime all "Postimehes" kirjutanud, olgugi et koos Tõnissoni vastulausega. Tõnissoni koostöö kristlastega jätkus 1930. aastatel, kui tema erakond ühines kristlaste erakonnaga. Tõnisson oli läbi aastate kirjutanud "Postimehes" kristlikele ülestõusmispühadele pühendatud tekste ja toonud ka muul ajal piibliviiteid.

Saates mainiti, et seoses Reimani matustega sõideti laevaga Tartust Kolga-Jaani. Saates öeldi, et päris kolkasse. Aga seoses sellega, et seal on elanud Reiman, käiakse seal veel tänapäevalgi. Aastal 2005 sõitsin eribussiga Kolga-Jaani Villem Reimani päevale ja teised on seal rohkem kordi käinud.

Kodus ja koolimajas

Toomas kõndis nurgadiivani peal, aga läks kogemata vastu seina ja sai haiget. Tõmbasin laua nurgadiivanist eemale, et selle peal mahuks paremini kõndima. Panime malenuppe karpi. Nuppe oli kaks komplekti segamini, tuli jälgida, et õiged nupud saaks õigesse karpi. Meile tuli külla Karpov ja hakkas ühe poisiga mängima. Olin ühel korral Karpovist kriitiliselt kirjutanud, aga täna vaatasin mängu pealt. Lõpuks jäi valge kuningas kuningatiival lagedale, tema lähedal oli must lipp. Selles kohas mäng lõpetati, öeldes, et sellises seisus tuleb varsti matt.

*
Seisin koolimaja tiivas teisel korrusel koridoris akna juures. Lugesin ühte raamatut, et valmistuda magistrieksamiks. Mõtlesin, et selle raamatu lugemine on ajaraiskamine, sest see ei ole magistritöö teemaga seotud. Siis tuli mulle meelde, et magistrieksam tuleb laiemal teemal kui magistritöö, eksamiks valmistumiseks võib seda küll lugeda. Hakkasin tiivast lahkuma. Tiivalt trepile viivast uksest ei saanud kohe läbi minna, sest enne tuli sealt mitu inimest vastu. Esimesel korrusel hakkas minuga rääkima Helen, et on leitud üks ranits, kas see on minu oma. Läksin korraks eemale ja kui tagasi tulin, seisis Heleni asemel selle koha peal Sander. Temaga rääkisin teemal, et inimkonna teadmiste hulk läheb ükskikisiku teadmiste hulgaga võrreldes järjest suuremaks ja et inimkonna teadmiste hulk pidavat iga kahe aastaga kahekordistuma. Ütlesin, et minu meelest see seaduspärasus ei pruugi alati kehtida. Sander oli nõus, et see on kehtinud arvutiteadmiste kohta, aga kui arvuteid veel ei olnud, siis polnud ka seda seaduspärasust. Läksime klassi 119. Mulle öeldi, et mul on sünnipäev, kas mina kutsun teised klassi sisse. Ma ei istunud esialgu maha, sest minu ja mu pinginaabri koha kõrvale istus Kersti. Mari L. ka imestas, et Kersti tema kõrvale ei istu. Aga Kersti näitas, et klassi ees on televiisor, mis ei ole kaldu tema tavalise, vaid uue koha poole, ta tahab paremini televiisorit näha. Siis hakkas tund pihta. Istusin maha nii, et minu ja Kersti vahele jäi üks tühi tool. Minu pinginaabrit Erikut ei olnud saabunud.

Eksamite raskus

Lähenesid keskkooli lõpueksamid. Mõtlesin, mis aineks esimesena õppida. Teisipäeval pidi vist olema vene keele eksam. Täna oli pühapäev. Mõtlesin, et õpin päev läbi vene keelt. Vahepeal olin mõelnud üheks teiseks eksamiks õppida, aga sellega oli vist rohkem aega. Kuna ma olin koolist puudunud, ei teadnud ma eksamite aegu. Võis juhtuda, et lasen mõne eksami mööda. Esimene kord keskkooli lõpetades olin päevad läbi õppinud, et saada eksamid viied, aga nüüd mõtlesin teha sama, et saada kolmed. Sel korral olid raskemad eksamid ja ainult eksamiteks õppimisest ei piisanud, oli tulnud terve aasta kaasa töötada. Aga seda ma ei saanud teha, sest ma ei näinud tahvlile. Oleksin saanud istuda esimesse pinki, aga siis oleks teised mind selja tagant näinud. Vahepeal ma olin vene keelest loobunud, aga nüüd olin ikkagi minemas selle eksamile. Võibolla polnud olukord siiski nii hull kui mulle tundus. Meil olid sellised õpetajad, kes poleks vist kellelegi kahte pannud. Ühel korral olin saksa keele eksamit teinud ja siis oli esitatud ainult kergeid pealiskaudseid küsimusi.

Vanaisaga tuttavakssaamine

Olin tõlkinud ära ühe raamatu. Ema hakkas nüüd käsikirja vaatama ja ütles, et tuleb rohkem tausta uurida. See raamat oli vahepeal juba trükis ilmunud, nii et midagi enam paremaks teha ei saanud, aga oli juba tehtud.

*
Ühele minu raamatule oli keegi saatesõna kirjutanud. Ta ütles seal, et 2-aastaselt hakkasin ma vanaisa suunas jooksma, varem ma vanaisa ei tundnud. Aga joostes olin ma kukkunud ja nutma hakanud, mis olevat laste puhul tüüpiline. See oli "Maailmakorra" saatesõna, aga esimeses trükis seda veel ei olnud, saatesõna oli lisatud teisele trükile. Ma polnud varem saatesõna lugenud.

*
Vaatasin aknast välja. Väljas algas rahe. Raheterad hakkasid minema järjest suuremaks. Inimesed püüdsid endale midagi pea peale panna ja hakkasid jooksma. Aknalauale oli langenud hiigelsuuri raheteri. Aga kui ühte katsusin, siis oli see nii pehme, et ei olnud tappev. Läksin raheteri vannitoa kraanikaussi viskama. Puudutasin raheteraste kätega lülitit. Jää võis sulama hakata ja vesi võis elektrijuhtmetesse tungida. Püüdsin seda lohku, milles lüliti oli, puhastada, aga kartsin samal ajal elektrilööki saada.

Materiaalsed ülekaalud

Kvaliteedi tagasiandmine.
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d6 7. Rc3 Le8 8. b3 a5 9. Ob2 Ra6 10. Ve1 c6 11. e4 (siiani "Maleaabitsast")  Lf7 12. ef ef 13. Rg5 Lg6 14. Ve7 Lg5 15. Ve2 f4 16. Oc1 Rh5 17. Re4 Lg6 18. Of4 Rf4 19. gf Og4 20. Kh1 Oe2 21. Le2 Vae8 22. Lf3 d5 23. cd cd 24. Rc5 Rc5 25. dc Le4 26. Lg3 Lf4 27. Lf4 Vf4 28. Od5+ Kf8 29. Ob7 Vf2 30. Vc1 Ve7 31. c6 Vc7 32. a4 Vff7 33. Vc5 Vb7 34. cb Vb7 35. Va5 Vb3 36. Va8+ Kf7 37. Kg2 Va3 38. a5 g5 39. a6 h5 40. a7 Kg7 41. h3 g4 42. hg hg 43. Kf2 g3+ 44. Kg2 viik.

Enametturi realiseerimine.
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d5 7. Rc3 c6 8. Lc2 Le8 (siiani raamatust) 9. Of4 Od7 10. Re5 Re4 11. Re4 fe 12. cd ed 13. Vac1 Ra6 14. a3 Rc7 15. Rd7 Ld7 16. Oe5 Vf7 17. Lb3 Re6 18. Oh3 Rd4 19. Od7 Rb3 20. Vc3 Rc5 21. Oh3 Vff8 22. b4 Ra4 23. Vc2 Rb6 24. e3 Rc4 25. Va1? Vae8? 26. Od4 a6 27. Of1 Rd6 28. Oc5 Rf7 29. Oe7 Ve7 30. h4 Re5 31. Og2 Vef7 32. Vaa2 Vc7 33. Oh3 b6 34. Oe6+ Kh8 35. Vc3 Vd8 36. Vac2 Rc4 37. Vc1 Vd6 38. Of5 g6 39. Og4 c5 40. bc Vc5 41. Oe2 Vdc6 42. Oc4 Vc4 43. Vc4 dc 44. Kf1 b5 45. Ke2 a5 46. Kd2 b4 47. Kc2 Kg7 48. ab ab 49. Vb1 b3+ 50. Kc3 Kf6 51. Va1 Ke5 52. Va5+ Kd6 53. Va7 h5 54. Va5 Vb6 55. Va1 Kc5 56. Va5+ Vb5 57. Va1 b2 58. Vb1 Vb3+ 59. Kc2 Kb4 60. Vb2 Vb2+ 61. Kb2 c3+ 62. Kc1 Kb3 63. Kb1 c2+ 64. Kc1 Kc3 65. g4 hg 66. h5 gh 0:1.

*
Aastal 2012 on Peeter Olesk kirjutanud muuhulgas Keresest ajalehes "Põhjarannik": http://pr.pohjarannik.ee/?p=4681

Sünnipäeva meelespidamine

Läksin kooli poole. Vahepeal ma ei liigutanud jalgu ja vahepeal liigutasin aeglasemalt kui ma edasi liikusin. Läksin üle autotee. Kõnniteele pääsemiseks tuli ronida üle suure lumehange. Püüdsin minna madalamast kohast.

*
Vaatasin üle pika aja Baumanni võrguleheküljele ja nägin, et minu sünnipäeval oli ta minust kirjutanud. Enne lugemist tahtsin panna ekraani vaadet suuremaks, aga tõlgendasin märkide tähendust valesti ja kustutasin hoopis selle sissekande ära. Paistis, et Baumannil oli selline blogi, kust sai ükskõik kes sissekandeid kustutada. Hakkasime otsima sama teksti teisest kohast.

*
Selgus, et Klaus kirjutab ka unenägusid üles. Ta rääkis, et tal on vanemad unenäod paremini meeles kui uuemad. Klaus tsiteeris ühte oma luuletust ja selle peale ema luges ette, milline sellesarnane luuletus temal on. Ema luuletus oli riimi minevate asjade loetelu.

Keelatuse kahtlustamine

Olin ülikooli õppehoones. Olin sisenenud ülikooli arvutisüsteemi. Mulle hakkas tunduma, et mul pole selleks õigust. Kui mult oleks küsitud, kuidas ma sisse sain, siis oleksin vastanud, et arvasin ühe teise inimese parooli ära. Ma ei teadnud, mida peab tegema, et enda parooli saada. Ruumis eemal oli ka õpetaja Laats, kes andis ühele oma õpilasele nõu. Lahkusin majast ja tulin koos emaga tagasi. Nüüd olid maja töötajad midagi kahtlustama hakanud. Nad küsisid emalt, kas ta on üliõpilane ja mis eesmärgil ta hoones viibib. Läksin eemale, et mulle küsimusi ei esitataks. Tänaval kõndides mõtlesin, et sellele võõra parooli kasutamisele tuleb nagunii lõpp, sest nüüd unustasin parooli ära.

*
Läksin kirjastusse, et üks ülikooli asi välja trükkida. See aine oli midagi riskianalüüsi taolist, ainult et uue nime all. Bakalaureuseõppes olin seda juba teinud, ma polnud kindel, kas nüüd magistriõppes pean uuesti tegema. Kirjastuse töötaja küsis mult, kas ta paneb tähtajaks kolme aasta pärast. Vastasin, et ei, kui varasem tähtaeg panna, siis teeb asja kiiremini valmis, parem on tähtajaks panna tänavu aasta augustis. Mõtlesin, et augustis on mul üks teine tähtaeg ka, seetõttu oleks võibolla parem olnud panna natuke hilisemaks. Olin riskianalüüsi tabeli ülikooli arvutisüsteemist kopeerinud. Nüüd mõtlesin, et tabelis on teiste üliõpilaste nimed, võibolla mind hakatakse süüdistama plagiaadis. Õnneks polnud nad arvutustehete vastuseid kirja pannud, arvutused vähemalt olin teinud ise. Aga juhul kui ma arvutusvigu ei teinud, siis võisid kahes variandis tehete vastused kattuda ja siis ei pruukinud ikkagi keegi uskuda, et ma olen ise arvutanud.

Tunniplaan selgumata

Sõin kooli sööklas. Oli õppeaasta algus. Kui söömise lõpetasin, siis mõtlesin, et võibolla on tänavu aastal meie klassi söögivahetund teisel ajal. Igal juhul olin söönud koos endast lühematega, nagu oleksin sööklasse vale vahetunni ajal läinud. Ma olin esimesel koolipäeval puudunud ja mul ei olnud tunniplaani. Aga selgus, et teistel ka veel ei olnud. Ruumijaotusplaani ei olnud ka stendile välja riputatud. Ma ei saanud aru, kuidas teised siis teadsid, kuhu tundi minna. Läksin koos klassikaaslastega teisele korrusele, kus pidi tulema meie tund. Püüdsin veel tunniplaani küsida. Tunniplaanita ei olnud mitte ainult lohakad õpilased, vaid ka Jürgen I. Küsisin, et kui tänast tunniplaani ei ole, kas ei ole siis vähemalt eilset, mille tunnid on juba selgunud.

*
Kirjutasin, et ma hakkan A. Laiapead unes nägema. Selle peale kirjutas ta mulle, et on juba aastaid blogi pidanud ja nüüd lõpetab. Minule annab ta õiguse blogile tulevaid kommentaare lugeda. Ma ei teadnud, kas ma teise inimese blogi kommentaaridega midagi peale hakata oskan. Olin köögis. Sinna tuli üks mees, kes hakkas minuga rääkima. Näitlesin vihahoogu ja karjusin tema peale. Seejärel hakkasin rahulikumalt rääkima. Vaatasin aknast välja ning ütlesin, et ma ei näe autonumbreid. Mees seletas, et on öö.

*
Täna pidime koolis esinema. Jõudsin hilinemisega saaliuksest sisse. Teised esinejad marssisid parajasti ringiratast ümber saali äärte. Neil olid kõigil ühesugused riided, aga minul teistsugused. Jäin saali tahaotsa seisma ja ütlesin, et mulle eesotsa ei meeldi minna. Kui esinemine läbi sai, seisin saali kõrval olevas ruumis. Kõik üksteise järel pahandasid minuga, et mul on valed riided seljas. Vaidlesin neile vastu, et pahandamine ei ole õigustatud. Üks poiss ütles, et mul on kõrvad ka pesemata. Sellega olin nõus, et võibolla tõesti, vahel ma unustan pesta, kuigi tavaliselt pesen.

Vene ajalooajakirjast

Kirjutasin 30. aprillil listi:

Vene ajalooajakiri kirjutas hiljuti, et Nõukogude Liidus olid vähemalt vahepeal hasartmängud keelatud, kuigi mitte nepi ajal, aga seaduslik oli spordiloto, millega finantseeriti olümpiamänge. Spordiloto olevat olnud Nõukogude Liidu suurim loto. Juures oli foto spordiloto piletist, millel kasutati vene tähti, fotodel Venemaal kasutatud mängukaartidest ja kasiinolauast olid ladina tähed. Kaardimängudest olevat bridž olnud vahepeal lubatud, aga siis keelati ära kui kodanlik. Ma tean mujalt, et male oli Nõukogude Liidus eelisseisundis ja et paljud maletajad mängivad ka bridži kui sarnast mängu. Võitlus hasartmängudega lõppenud koos Nõukogude Liidu lõpuga. Sellest lugesin ajakirjast "Zagadki Istorii", mis on sageli ilmuv väljaanne ja Tartu linnaraamatukogu ajakirjanduse lugemissaali avariiulil väljas.

Eile kirjutasin:

Teise maailmasõja järel mõisteti Saksamaa juhtkonna üle Nürnbergis kohut. "Zagadki Istorii" nr. 17/2017 kirjutab, et Suurbritannia liberaalne poliitik Lloyd George tahtis sellist protsessi korraldada ka juba Esimese maailmasõja järel, aga siis ta ei leidnud toetust. Lloyd George'i puhul kirjutati veel sellest, kuidas tema poolehoid erinevatele riikidele muutus. Esimeses maailmasõjas oli ta Saksamaa vastu ja seega Venemaa poolt. Vene Kodusõjas toetas ta interventsiooni võimul olnud punaste vastu. Hitlerit olevat ta algul toetanud kui vastukaalu Nõukogude Liidule, kuid siis muutnud jälle eelistust ja asunud toetama Nõukogude Liitu Hitleri vastu. Sorokin pidas sellist poolehoiu muutlikkust üldse meelelise ajastu tundemärgiks. Lloyd George'i sisepoliitika kohta toob ajakiri välja, et tema ajal kehtestati Suurbritannias vanaduspensionid, mida hakati maksma vähemalt 70-aastastele. Olen lugenud välismaiseid ajakirju raamatukogude lugemissaalides, aga küsisin järele, et Tartu linnaraamatukogust saab ajakirju ka koju laenutada. Seetõttu ei ole uuemad numbrid sageli riiulis kohal.

Eeldiplom

Ütlesin, et soovin magistriõppe diplomit. Rosenberg andis selle mulle kätte. See oli haridusmagistri diplom, sest mul oli magistritöö veel kaitsmata. Pärast selle kaitsmist võisin saada veel ka teadusmagistri oma. Ma polnud vahepeal väga pikka aega õppetööga tegelenud, aga siis olin asja jälle käsile võtnud ja magistrieksami ära teinud. Diplomile oli kirjutatud esikaanele hinne 3, aga see ei tähendanud kolme, vaid C-d. Seda hinnet korrati veel ka kolmandal leheküljel. Muid hindeid polnud kirja pandud, kuigi olin neid saanud rohkem. Kõigile diplomi saajatele lisati nüüd diplomile fotosid tema enda kohta. Kuna mind oli vähe pildistatud, oli minu kohta diplomi teisele leheküljele pandud kolm fotot minu koduse elu kohta. Kõik ruumisolijad tahtsid seda diplomit enda kätte. Hüüdsin neile, et andke tagasi, ma pole seda ise veel läbi lugenud. Läksin õppehoone trepist üles. Vastu tuli üks mees, kes ütles tere. Vastasin sama, kuigi ei tundnud teda ära. Kui ta oleks teist korda veel vastu tulnud, siis oleksin ära tundnud, et ühe korra ma olen teda juba näinud, siis oleksin võinud küsida, kes ta on.

*
Istusin klassiruumis 102 tunnis. Minust üks koht eespool istus Ariel ja temast üks koht eespool Ivo. Ivo esitas mulle küsimusi. Ta tegi seda sellise näo ja häälega, nagu teda vastused päriselt huvitaks, kuigi muul ajal ta ei olnud selline. Tüdrukutele Ivo meeldis, sest ta oli klassis aluspesu väel ringi jooksnud. Õpetajale ka Ivo meeldis ja sellepärast sai ta rohkem kiita kui tema tarkusaste eeldanuks.

Kole pealkiri

Eile nägin ajalehes mingit pealkirja tuumarelvade kohta. Mul läks ühe hetkega süda pahaks. Panin pea laua peale ja ei saanud aru, kas järgmisel sekundil jäin magama või minestasin.

Pöörav trepp

Tahtsin minna koolimaja tiivatrepist kolmandalt korruselt kõrgemale, aga mõlemad kõrvuti olevad trepid viisid alla, mitte üles. Siis vajutati seina peal nuppu ja üks trepp pööras ringi, nii et viis nüüd üles. Mulle tundus siiski ohtlik seda mööda minema hakata, sest oleks võidud veelkord nuppu vajutada, nii et trepp pöörab peal olemise ajal. Läksin siiski treppi mööda ühte ruumi. Seal heitsid teised rivis põrandale lamamisalustele pikali, et nende peal eutanaasiat rakendataks. Mina olin eutanaasia seaduslikkuse vastu, sest seda oleks rakendatud kiusamise ohvrite peal. Läksin sinna klassiruumi tagasi, kust ma tulnud olin. Rääkisin Erikule, et neelasin võtme alla. Erik tahtis, et ma näitaks, kas mul on võtit läbi kõhunaha näha. Ma ei tahtnud näidata. Katsusin taskut ja ütlesin, et enam ei ole vaja näidata, sest võti on kuidagi taskusse tagasi läinud.

Uue avangu õppimine

Etturite kohavahetus
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d5 (Siiani "Maleaabitsast".) 7. cd ed 8. Re5 Rbd7 9. f4 Re4 10. Rd2 c5 11. e3 Re5 12. fe b6 13. Re4 de 14. b3 Oa6 15. Vf2 Od3 16. Ob2 Ld7 17. Of1 Of1 18. Lf1 Vad8 19. Vad1 cd 20. ed Vc8 21. Vc1 Vc1 22. Lc1 Vc8 23. Vc2 Vc2 24. Lc2 b5 25. Lc3 Od8 26. Oa3 a5 27. Od6 a4 28. ba ba 29. Lc4+ Kh8 30. Oc5 Oa5 31. e6 Le8 32. e7 e3 33. d5 Od2 34. d6 h6 35. Ld3 g6 36. d7 1:0.

Lipulõppmäng
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d6 7. Rc3 Le8 8. Ve1 Lg6 9. e4 Re4 10. Re4 fe 11. Ve4 Rc6 12. Ve1 Rb4 13. Ve2 (Siiani samast raamatust.) Od7 14. a3 Ra6 15. b4 c6 16. Ob2 Vae8 17. Le1 Of6 18. Oh3 Rc7 19. Vb1 Lh5 20. Og2 Vf7 21. Rd2 e5 22. de Oe5 23. Oe5 Ve5 24. Ve5 de 25. Re4 Of5 26. Vd1 Oe4 27. Vd8+ Vd8 28. Vf8+ Kf8 29. Oe4 Re6 30. Lb1 Rg5 31. h4 Rf3+ 32. Of3 Lf3 33. Lh7 e4 34. Lg6 e3 35. Ld6+ Kf7 36. fe Le3+ 37. Kg2 Le2+ 38. Kg1 Le1+ 39. Kh2 Lf2+ 40. Kh3 Lf5+ 41. g4 Lf3+ 42. Lg3 Lf1+ 43. Kh2 Lc4 44. Lc7+ Kg8 45. Lb7 La2+ 46. Kg1 La3 47. Lc8+ Kf7 48. Ld7+ Kg8 49. Le8+ Kh7 50. Lh5+ viik.

*
Läheneb üks pika mõtlemisajaga turniir: http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-127

Tartus lähenevad samuti suuremad võistlused: http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-130

Märkide joonistamine

Joonistasin paberile rõngaid ja riste. Kuigi need olid lihtsad kujundid, sõltus pildi headus sellest, kuidas ma need paigutasin. Mõnda kohta tegin märgi ja mõnda jätsin tegemata. Paberil oli juba suuremaid kõverjooni ees, tegin märke ka nende sisse. Äkki märkasin, et joonistan Hennu diplomi peale. Katkestasin joonistamise kohe. Henn pidi täna aktusele minema ja diplomi kaasa võtma. Vahel vist siiski diplomite peale joonistati. Selle köite teistel lehekülgedel oli ka juba varem Hennu enda joonistatud pilte. Täna mul ei tulnud kõige parem pilt välja, aga kunagi varem olin enda paberile joonistanud väga häid.

Külaliste saabumine

Mul oli sünnipäev ja mulle tulid külalised. Ma ei läinud neile uksele vastu ja seetõttu nad mind ei õnnitlenud. Kuigi see oli ümmargune 40. sünnipäev, õnnitleti mind varasematest kordadest vähem nii maleklubis kui ka kodus. Üks tüdruk oli minu toas. Panin tema nähes uuele malelauale nuppe peale. Malelaud oli mõned päevad vana, aga selgus, et see on juba natuke katki. Võis loota, et edaspidi lagunemise protsess aeglustub. Tüdruk kadus ära. Leidsin ta voodi tagant peidukohast. Ütlesin, et tuba on ümber tehtud, sellepärast ei leia enam peitjaid üles. Varasemal ajal oleks esimese kohana voodi taha vaadanud.

*
Sõitsime bussis. Mõned pereliikmed olid viimase ukse juures ja mina eelviimase. Kuigi olime teel samasse kohta, läksin neist varem maha, et osa maad jala kõndida. Mõtlesin, kus ma nüüd olen ja mis suunas ma kõndima pean. Jõudsin maamajja. Kõndisin seal ühest ruumist teise. Selgus, et uksed ei olnud lukus. Ettevaatlikum oleks olnud neid lukus hoida. Majast väljudes olin Tartu kaarsilla Raekoja platsi poolsema otsa juures.

Roomajad 2

"Loomade elu" 5. köide lõpuni.

Nüüd loetud lehekülgedel oli juttu maolistest, krokodillilistest ja natuke taandurilistest. Kui lugemine oli pooleli, avaldasin madude kohta ühe keskmisest pikema konspekteeriva luuletuse ja olen vahepeal madude kohta ka vähemalt ühe unenäo üles kirjutanud.

Taanduriliste kohta läks mul kõik meelest, maolistest kirjutati pikemalt kui krokodillilistest. Nagu luuletuses sai juba mainitud, on nii mürkmadusid kui ka kägistavaid madusid. Mõni madu ei kägista ohvrit surnuks, aga enne alla neelamist siiski natuke pigistab. Maod ei kasuta hambaid saagi närimiseks, vaid neelavad saagi tervelt alla, ükskõik kas elusalt või surnult. Munasid neelavatel madudel on siiski seedekulglas ogad, mis munakoore purustavad, madu seedib muna sisemust mitte koort. Maod munevad ka ise. Mõned munevad selliseid mune, kus pojad on juba eluvõimelised ja kohe peale munemist kooruvad, teised arenevad eluvõimelisteks alles pärast munemist.

Maomürgid koosnevad paljudest ainetest, aga on kaks põhilist mürgitüüpi - närvisüsteemile ja verele mõjuvad mürgid. Verd mõjutavaid mürke kasutatakse ka verehüübimisele kaasa aitavate ravimite valmistamiseks. Ei olnud täpsustatud, aga võibolla kannab närvisüsteemile mõjuvat mürki samuti edasi veri, mitte närvirakud ise. Sageli olevat ohvri surma põhjuseks mitte maomürk ise, vaid oskamatud ravitsemisvõtted.

Osad maod elavad meres. Meres elavad maod on keskmisest mürgisemad. Seda seletati sellega, et kaladele nõrgad mürgid ei mõjuvat.

Madude puhul kirjutavad autorid, et nad ei ole inimesele nii ohtlikud kui arvatakse, aga krokodillide puhul kirjutatakse, nagu oleksid osad liigid alati inimesele ohtlikud. Inimesed on ohtlikud ka krokodillidele. Krokodille on kütitud nende naha pärast. "Unenägude seletajat" lehitsedes mind huvitas seletustest rohkem, mida inimesed üldse unes võivad näha, üks huvitav asi oli alligaatorinahast käekott. Aga "Loomade elu" valgusel tundub, et sellised kotid on vist üsna tavalised olnud. Alligaatorlased on üks krokodilliliste haru.

Kui kirjutasime vendadega eeposeid, siis üks rida oli vist "lohe taeva poole krooksus". "Loomade elu" 5. köites on juttu nii roomajatest kui ka kahepaiksetest, mitte et nad omavahel lähedalt suguluses oleks, aga krooksumisest räägitakse nii krokodillipoegade kui ka konnade puhul. Konnad pidid krooksuma madude kõhus, kui madu nad elusalt alla neelab.

Üks populaarteaduslik lasteraamat oli "Kui krokodillid lendasid", mis rääkis saurustest. "Loomade elus" krokodillide all nende lendavate eellaste olemasolu ei mainita, aga väljasurnud saurustest oli juttu sisalikuliste all. Ükskord üks maletrenni poiss tellis endale välismaalt sauruste raamatu ja treener küsis talt: "Kas sa said oma krokodillid kätte?"

Keha ümbermõõt

Ema oli minu sahtleid korda teinud. Vaatasin, et sahtlis on asju vähemaks jäänud. Hakkasin sellepärast nutma. Vaatasin ka teistesse sahtlitesse ja kõigis oli asju varasemast vähem, kuigi ma ei saanud aru, mis puudu on. Ühes sahtlis olid lisaks asjad püstiasendisse pandud, aga paremini oleks nad säilinud pikali. Minu internetis olevaid asju ei olnud ema vast vähemaks kustutanud.

*
Olin hommikul suures toas. Tõnu oli teel vannituppa. Ütlesin, et Tõnu nimetab mind paksukeseks, aga ma kaalusin viimati ainult 65 kilo. Minu kasvuga oleks võinud kaaluda ka 100 kilo. Paksukese mulje jääb minust sellepärast, et mul on ainult alumine särk seljas ja kõht paistab. Kui ma teise särgi juurde panen, siis enam ei paista. Kaalusin uuesti. Nüüd sain 67 kilo. Ütlesin, et kaks kilo on juurde tulnud.

Vigurivõit avangus

1.-2. A. Pedmanson, Peebo 5,5 p.

3. H. Pedmanson 5

4. Kääp 4,5

5.-8. Metsoja, Raidväli, Tobre, Runnel 4

15 minutit, 7 vooru, 16 osavõtjat.

Üks mäng algas umbes nii:

1. e4 d6 2. d4 Rf6 3. Rc3 g6 4. f4 Og4 5. Oe2 h5 6. e5 Oe2 7. Le2 de 8. de Rg4 9. h3 Rc6 10. hg Rd4 11. Ld3 jne. valge võiduga.

Teel mängukohta

Olin teel maleturniirile ja jõudsin kesklinna bussijaama. Kohtusin Lauri H-ga, kes oli teel samale turniirile. Ta ütles tere, ma vastasin sama. Lauri H. ja Triin kõndisid ees ja mina nende taga. Siis pööras kõigepealt Triin ja seejärel Lauri pead, mõlemad ütlesid mulle tere. Vastasin sama, aga lisasin, et me juba teretasime. Lauri seletas, et ta ütleb mulle mitu korda, sest minult saab alati vastuse. Kõndisime teise bussi ootekohta ja buss tuli ette. Inimesed läksid peale, aga Lauri ütles, et vist ei mahu. Mina ütlesin, et üks inimene mahub veel. Lauri läkski peale, mina mitte, kuigi tundus, et ma oleks ka mahtunud. Aga otsustasin minna jala. Ma olin bussiga ära sõitnud, aga nägin, nagu oleksin ikka veel bussijaamas. See oli nagu Suitsu luulereas: "kuid mõte mere taga, pole siin." Sõitsin bussis. Keset sõitu läks uks lahti ja üks naine tuli rahuliku näoga sisse. Ta oli seni jäänud ukse välisküljele rippuma. Arvati, et nii saab ka sõita. Mina vaidlesin vastu, et võib millelegi vastu minna. Ühes peatuses läksin maha, kuigi see polnud veel minu peatus. Aga ma poleks näinud, kui õige peatus tuleb. Ma ei tundnud ka jala edasimineku teed mängukohta. Aga olin seal ükskord käinud ja võisin tee umbes meelde tuletada. Jõudsin umbtänava lõppu ja läksin seal oleva maja uksest sisse. Aga see polnud mängumaja, vaid pood. Tulin uuesti uksest välja ja keerasin kõrvaltänavale. Seal oli õige nimega tänav, millenimelisi oli Tartus kaks. Aga teine sellenimeline oli pikk, kui see ka oli, siis tänava leidmine ei tähendanud veel, et ma mängukohast kaugel ei ole.

Malesündmused

Tahtsin vaadata internetist Kamski mängutulemust. Leidsin uudise, et Kamski nõuab kirjanikelt raha, selle eest, et nad kirjutavad ühe riigi elanikest. See oli halb uudis, aga mõtlesin, et tähtsam on Kamski malemänguoskus, ma keskendun sellele. Mängisin pikal maleturniiril. Mul oli läinud turniiri algus hästi. Tundus, et mul oli üle poole võimalikest punktidest koos ka juba juhul, kui ma oleksin järgmised mängud kaotanud. Või pidin ma sellisel juhul saama ainult 50 protsenti. See oli selline turniir, kus võit andis rohkem kui ühe punkti. Tugeva vastase võitmise eest sai neli punkti, nõrgema võitminine tõi punkte natuke vähem. Üks vanem mängija kõndis mulle otsa. Tegin talle selle eest märkuse. Lisasin, et võibolla ma tema vanuses teeks ise sama moodi.

Madu pildil

Olin inglise keele tunnis. Olin kirjutanud kodus tõlke vihikusse. Nüüd tahtis õpetaja, et ma tõlget vastaks. Lugesin vihikust ette. Lugemise ajal mul vahepeal hääl takerdus. Võibolla oleks siiski olnud parem vastata raamatust originaali põhjal. Ma oskasin küll oma käekirja lugeda, aga selgus, et kui ma samal ajal rääkisin, siis halvemini. Oli vaja hakata kirjutama. Vaatasin, et mul on vihiku keskel veel natuke puhast paberit. Aga võibolla seda vihikut ei olnud siiski hea õpetaja kätte anda, sest selles oli ka joonistusi. Vahetunnis ütles Tristan, et ta jagab raamatuid. Tal ei olnud veel kõiki raamatuid kaasas, ta ütles, et ta võib suure hulga Tõnissoni raamatuid juurde tuua. Ta oli need minu käest saanud. Lauri N. vaatas talle antud raamatute paki läbi ja ütles, et Tõnissoni raamatut ta nende hulgast ei leia. Seda ma polnud talle praegu andnud sellepärast, et selle olin talle kinkinud juba ühel varasemal korral.

*
Istusin ühe tüdruku kõrval ja joonistasin. Joonistasin madude moodi objekte. Mao seljale hakkasin tegema algul sikksakki nagu rästikul, aga mõtlesin ümber ja joonistasin selle teist liiki maoks, kellel olid pikemate vahede järel ümbritsevad teist värvi rõngad. Kogu objekti ma ei ühendanud maoks, vaid kaugemad osad joonistasin millekski kartulite taoliseks. Osa pildist värvisin ära, aga kõike mitte. Tüdruk andis mõista, et kui teine tüdruk minu joonistust kiitis, siis see ei tähenda midagi, sest ta õpib näitlejaks. See jutt mulle ei meeldinud ja ütlesin, et halb ei ole mitte näitlemine, vaid ebaviisakus. Need tüdrukud hakkasid omavahel reketimängu mängima. Vahepeal kukkus pall laua kõrval oleva tooli alla. Minuga viimati rääkinud tüdruk palus, et ma talle palli kätte annaksin. Vastasin, et ma ei saa nii kiiresti.

Natsiaja pärand

Lugesin "Die Weltist" viimasel ajal kahte artiklit Saksamaa natsiaja pärandist. Üks rääkis sellest, et Ida-Saksamaal pandi pärast sõja lõppu endistesse natsivanglatesse uued vangid. Hiljuti kirjutasin, kuidas natsid olid Eestit vallutades omakorda esialgu kommunistliku riigi raha käibele jätnud. Teises "Die Welti" artiklis oli juttu valimiskampaania aegsest skandaalist, et endisel sotsiaaldemokraadist kantsleril on ühel fotol seljas Hitleri-aegne sõjaväemunder. Kas Eestis peaks tegema siis skandaali sellest, et klassipiltidel kantakse pioneerirätte? Või isegi koolivormi? Üks vanasõna oli, et narri meest, mitte mehe mütsi. Vahel on tehtud skandaal ka pildil riiete puudumise pärast. Mõnel ajal või maal on arvatud, et inimest ei tohi üldse pildil kujutada.

Lugesin vanast "Ajaloolisest Ajakirjast" tagantjärele kaastööd eestlaste muinasusundi kohta. Selle kohta on järeldusi tehtud arheoloogiliste leidude põhjal. Kirjutaja hoiatab, et arheoloogia kõige kohta andmeid ei anna, muu täidetakse oletustega. Üks arheoloog kirjutas magistriõppe ajal ajaloolisti, et fantaasia on lubatud ilukirjanduses mitte teaduses, aga tema juhendaja on oma raamatus öelnud, et mineviku kohta tehtavad järeldused sõltuvad hetkefantaasiast. Tahtsin välja jõuda selleni, et kirjalike allikate põhjal tuntakse ikonoduulide ja ikonoklastide võitlust, ühed olid piltide pooldajad ja teised nende vastased. Arheoloog võiks teha leiumaterjali põhjal järelduse, et kui hauas ei ole religioonile viitavaid leide, siis ei olnud tegemist religioossete inimestega. Aga ikonoklastid on olnud piltide vastu just religioossuse tõttu. Carlyle laiendas sarnast tõlgendust ka sõnade tegemisele. Tugevama usu perioodidel tehtavat usu kohta vähem sõnu kui kahtlemise aegadel. Miks tehakse aga nii palju sõnu natsiaja kohta? Fotode suhtes kriitilisi ajaleheartikleid illustreeritakse samuti fotodega. Kui Laar tulistas Savisaare pilti, siis ajaleht trükkis ühe tulistamisjälgedega pildi ära, et kirjutada juurde, et vaadake kui võigas.

Hollandi kaitse

Mängisin eelmistest kordadest natuke rohkem mõtlemisaega kulutades.

Enametturiga odalõppmäng.
1. d4 e6 2. c4 f5 3. Rf3 Rf6 4. Rc3 Ob4 (siiani raamatust) 5. Lc2 0-0 6. Od2 b6 7. e3 Ob7 8. Od3 Rc6 9. 0-0-0 a5 10. h3 Oc3 11. Oc3 a4 12. a3 d5 13. Re5 dc 14. Oc4 Rd5 15. Ob5 Re5 16. de Lg5 17. f4 Lg3 18. Od4 Re3 19. Oe3 Le3 20. Ld2 Ld2+ 21. Vd2 Va5 22. Od3 Vd8 23. Vhd1 Vad5 24. g3 Vd4 25. Oc2 Vd2 26. Vd2 Vd2 27. Kd2 Oc6 28. Kc3 Od7 29. Kb4 c5 30. Kc4 Kf8 31. g4 fg 32. hg g6 33. g5 Ke7 34. Oe4 Kd8 35. Ob7 Kc7 36. Oe4 Oc6 37. Oc2 Kb7 38. Od1 Ka6 39. Oc2 Od5 40. Kc3 b5 41. Od1 Ka5 42. Oe2 b4 43. ab cb 44. Kc2 Oe4+ 45. Kc1 a3 46. ab ab 47. Oc4 Of5 48. Oa2 Kb4 49. Kd2 Kc5 50. Kc3 Og4 51. Kb3 Kd4 52. Ka3 Ke3 0:1

Lipud ja kuningad.
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 (siiani raamatust) d5 5. Og2 c6 6. c5 Rbd7 7. Re5 g6 8. Og5 Og7 9. f4 La5+ 10. Rc3 Re4 11. Oh4 Rc3 12. bc Lc3+ 13. Kf2 Re5 14. fe b6 15. cb ab 16. Vc1 Lb2 17. Vc6 0-0 18. Vc2 La3 19. Og5 Oa6 20. Vf1 Vfc8 21. Lb1 Vc2 22. Lc2 Oc4 23. Vb1 b5 24. Vb2 La4 23. Lc3 Of8 24. Of6 Oh6 25. Of1 Ld1 26. Lb4 Ld4+ 27. Kg2 Le4+ 28. Kf2 Le3+ 29. Kg2 Va2 30. Va2 Oa2 31. Le7 Le4+ 32. Kh3 Lg4+ 33. Kg2 Le4+ 34. Kh3 viik.

Kirjandilt reisile

Kirjutati kirjandit. Mina ei kirjutanud, vaid ootasin, millal võib mustandi asemel puhtandit kirjutama hakata. Ma olin nii andekas kirjutaja, et võisin mustandi vahele jätta. Kui ma oleks mustandi ka kirjutanud, siis oleks lõpptulemus siiski parem tulnud. Kui tund lõppes, tuli üks mees mulle võlga tagasi maksma. Mult oli raha laenanud ka teine mees, aga mõtlesin, et kui ta tagasi ei maksa, siis ma ise talt ei küsi, sest mul pole laenamisest nii selget mälestust. Praegu maksti mulle nii palju raha, et seda andis kokku pühkida. Minu kõrval istus üks koolipoiss. Pidin minema maaliini bussi peale. Alumisel korrusel oli bussijaam. Seal istus üks perekond, kes oli täna napilt autoavariist ja surma saamisest pääsenud. Nad rääkisid, et pärast nii jubedat sündmust ei taha reketite pikkust mõõtma hakatagi, sest see meenutab autode vahemaade mõõtmist. Mul oli kolm kotti. Jätsin kaks neist tooli peale ja kolmandaga, milles oli raha, läksin wc-d otsima. Ühe wc kohta vaatasin, et sinna ei saa minna, sest koridoris, milles oli selle uks, töötasid suured teekaevamise masinad. Suurest koridorist hargnes ka teine harukoridor, milles oli samuti wc uks. Selle taga seisid ainult arstid. Nad ütlesid, et wc-sid on rohkem, sellesse võib küll minna. Läksin otsima korrus kõrgemalt. Ma ei saanud enam ise aru, miks ma sellesse ei läinud, mille olin juba leidnud. Ülemisel korrusel oli saunakoridor. Vaatasin, et seal on ustel lambid märkidega, millest on raske aru saada. Tundus, et piltidel on kujutatud nii mehi kui ka naisi, mis pidi siis tähendama, et nendes wc-des võivad käia ükskõik kummad. Siis sain aru, et need lambid ei tähista wc-sid, vaid segasaunasid, sest piltidel olevad inimesed olid lõbusamates asendites.

Marjad

Mulle maitsevad marjad,
ma närin neid isuga.
Mulle meeldib, kui metsad
on söödava sisuga.

Mõnes marjas on mürki,
ettevaatlik sa ole.
Söödavaid pannakse purki,
ka talv ilma moosita pole.

Kodutööde kontrollimine

Olin bussipeatuses. Vaatasin teisele poole kanalit. Seal puhkes kevadine tulekahju. Üks tuletõrjeauto oli juures ja kustutas. Siis tundus, et see auto plahvatas samuti põlema. Aga selgus, et tuletõrjuja ning tema auto olid kuumuse vastu kindlustatud, tuletõrjuja seisis voolik käes oma kohal edasi ja jätkas kustutamist. Läksin koju. Ema vaatas televiisorit ja palus minu abi, sest mõnelt kanalilt enam ühtegi televisiooni ei tulnud. Kui hakkasin asja korda tegema, siis valisin algul vale kanali. Tulemuseks oli, et sellelt hakkas ka pilt eest minema. Parandasin tehtut. Televiisoris näidati seda, kuidas me olime seal bussipeatuses seisnud.

*
Läksin keemia tundi. Õpilastel olid uued kohad. Mul soovitati istuda senisest kohast tahapoole. Panin koti Sandri kõrvale. Aga mõtlesin, et ma nägin seniseltki kohalt tahvlile halvasti, uuelt kohalt näen veel halvemini. Panin koti sellisesse kohta ümber, kus sain üksi istuda. Tund käis ja istusin Kristeri kõrval. Mul läks jalg vastu Kristeri jalga, aga kui selle ära võtsin, siis jäi jälle kott ette. Olin eelmisest keemia tunnist puudunud, seoses sellega oli mul kodune töö tegemata. Direktor käis klassis ringi ja kontrollis, kas see on õpilastel tehtud. Mõtlesin, et kuna ma puudusin, siis saan võibolla vabandada. Mõned, kelleni direktor jõudis, vabandasidki veel, kuigi varem oli nõutud, et seda tuleb teha tunni algul. Ma olin ühel korral juba õppimata jätmise pärast halva hinde saanud, aga kontrolltööks oleksin hoolsamalt õppinud. Enne minuni jõudmist direktor lõpetas kontrollimise. Ta ütles, et ei hakka kahtesid panema, aga tahab, et ülesanne ära tehtaks.

Haapsalus

Kord suvitasin Haapsalus,
kui avanes seks võimalus.
Seal malemängu õpiti
ja merest kalu nopiti.
Meie vaatasime pealt.
Noarootsi sõudsime me sealt.
Üks raamat sellest kohast veel
mul kaasas oli Tartu-teel.
Ma olen seda vaadanud,
kuid mitte läbi lugenud.
Kuid ühte tõlget lugedes
see linn mul oli silme ees.
Seal ühe korra käisin veel,
kui Hiiumaalt ma koduteel.

Tormine ilm

Kõndisin kirjanike suvila õuel. Jõudsin maja juurde. Köögis tegid kaks venda sauna. Nad kutsusid mind ka. Ma läksin hoopis tuppa laua taha istuma. Väljas oli torm. Tundus, et üks puu murdus maja peale. Läksin vaatama. Puu oligi maja peale murdunud, aga maja oli vähem kannatada saanud kui ma arvasin. Läksin teisest uksest välja. Panin ühe tammetõru mulla sisse, et see kasvama läheks. Teised ütlesid, et nad on just tammetõrusid puhastanud. Kui tamm olekski kasvama läinud, oleks see rohtu niites arvatavasti vikatiga maha niidetud. Tänavalt tuli aeda üks inimene pisikese koeraga. See inimene väitis, et ta on selgeltnägija ning hakkas koera abiga minu kohta halba rääkima. Ma ei pidanud nõustuma, et ta õigesti näeb.

Vilistlaste kogunemine

Isa parandas ühte seadeldist. Ta proovis seda tükk aega teha, aga ei õnnestunud. Ma läksin juurde ja proovisin ka. Mul õnnestus kohe. Ütlesin, et üks toru tuli teise sisse panna. Ma ei saanud ise ka aru, kuidas mul nii täpne liigutus välja tuli. Aga teine ots oli veel korda tegemata. Inimesed kõndisid keldrikorrusele. See oli üks film. Ma ei teadnud, kas see on õudusfilm või mitte. Õudsusaste sõltus sellest, kumma variandi kasuks ma mingil hetkel kaldusin. Algas klassikaaslaste kogunemine. Õpetaja andis tagasi kirjalikud tööd. Tundus kummaline, et ta oli veel vilistlastel vigu parandanud. Nii võis juhtuda, et vilistlase esimeseks hindeks tuleb kaks. Ütlesin, et pensionäridest on kõige tugevamad 50-aastased. Need olid kõige nooremad pensionärid. Iga aastaga mindi nõrgemaks. Oli kirjutatud üles pikk intervjuu, mis ma olevat Lauri H-ga teinud. Ma mäletasin küll, et olin teda ühel päeval kooliteel küsitlenud, aga enda meelest ma nii palju küsimusi ei esitanud. Muutsin oma koti asukohta aknalaual. Mari S. küsis, kuidas mul nii palju raha on. Tahtsin Kristerile ühte lugu rääkida, aga ei saanud, sest Krister rääkis teise inimesega. Kui ma oleksin selle loo rääkinud kellelegi teisele kui Kristerile, siis oleks lugu raisku läinud. Istusin Eriku kõrval ja võibolla oleksin võinud rääkida ka Erikule, temaga olid ka vahel huvitavad jutuajamised olnud.

Lennuaparaadid

Vaatasin teatrietendust. Laval oli kari mehi. Selgus, et see oli selline etendus, et nad võtsid kõik riided seljast ära. Nad tekitasid oma kehadest kujundeid, mis vastasid kirjatähtedele. Üks naine kommenteeris, et erinevad inimesed suhtuvad riiete seljast võtmisse erinevalt, aga tema ise käib segasaunas.

*
Üks blogija kirjutas sellest, kuidas ta kosmoses käis. Ta polevat enne lendu teadnud, kas nii madalal tekib kaalutaolek või mitte. Kaalutaolekut polnud tekkinud. Ma ei saanud aru, kas kirjeldus on unenäo või päriselt juhtunu kohta.

*
Leidsin oma blogist Klausi kirjutatud sissekande. Kui ta mu parooli ära arvas, siis ta oleks saanud teoreetiliselt ka minu sissekandeid muuta. Minu blogis kirjutas ka Tõnu. Oudekki arvas, et kui Klaus ja Tõnu minu blogis kirjutavad, siis nad lähevad varsti tema poolele. Ta ei mõelnud, et minu blogis kirjutamine on minuga koostöö tegemine.

*
Läksin lennuki peale. Alguses oli lennukis pime, et inimesed ennast raskustega harjutaksid, seejärel pandi tuli põlema. Ma ei teadnud, kas lennukis peab kinni hoidma või mitte. Vist käega kinni hoidma ei pidanud, vaid kõik reisijad pidi rihmadega kinnitatama.

Blogijate halvustamine

Kaupo Meiel arvustab "Loomingus" nr. 4 Veiko Märka raamatut ja kirjutab:

""Aja lood" on tervikuna hästi läbi mõeldud sari, mille autorid on professionaalsed kirjutajad, mitte mingid blogisusserdajad või lihtsalt kuulsad ja kummalised, kelle elu on lapsepõlvest saati sihikindlalt liikunud elulooraamatu kirjutamise või kirjutada laskmise poole."

Arvustaja on võibolla blogisid vähe lugenud. Blogijad on sageli kutselised või vabakutselised kirjutajad. Ma kirjutan küll blogi, aga mul on kogu töötasu tulnud kirjutamisest. Minu looming kõigi maitsele ei vasta, aga on ka teistsugusele maitsele sobivaid blogijaid.

Raamatumuuseumist kooli

Olime ühes majas. Seal oli kaks asja, üks neist oli raamatumuuseum Heureka. See oli minu jaoks küllaltki igav, sest kodus ma olin harjunud raamatuid lugema, mitte vaatama. Tüdrukud tõstsid muuseumi raamatud riiulis ümber, nii et pealkirjade esitähtedest moodustusid laused. Ma ei lugenud ühte lauset kohe välja. Tuli üks mees, kes noris tüli. Mõtlesin, et peaks teda ründama, et talt nuga ära võtta, aga siis läheb vist suureks kakluseks. Valmistuti kojusõiduks. Teised läksid juba autosse, mina ja üks laps ei olnud veel auto juurde jõudnud. Oli karta, et meid ei oodatagi. Kaks last pidid täna esimesse klassi minema. Kuna kodulinna nii kiiresti ei jõudnud, tahtis ema panna ühe lapse kooli siin linnas. Ma ei teadnud, kas ma kuulen hallutsinatsiooni või päriselt ema häält, aga see nõudis, et laps peab koolis käima. Tundus, et kool ei tahtnud last vastu võtta. Ma läksin teist last samuti kooli panema. Sisenesime koolimajja trepi alt. Laps oli harjunud, et seal on asjad teist moodi. Klassis oli pingirida tõusev, nii et tagapool olevad pingid olid kõrgemal. Aga koos minuga klassi all olev laps vajutas nuppu, nii et pingirida läks vastupidisesse asendisse, et eespool olevad pingid olid kõrgemal ja tagapoolsed madalamal. Klassis tõsteti kisa.

*
Läksin vannituppa, kus üks laps joonistas ja maalis. Ta oli võtnud minu valmis pildid ja neid edasi töödelnud. Küsisin talt, miks ta nii tegi. Siis nägin, et ta polnudki seda teinud, ta polnud topsi põhja maalinud, vaid võtnud selle pintsliloputusvee topisks.

*
Istusin maja ees diivanil. Lähedusse tulid suured tüdrukud. Mõtlesin, et kui nad ka diivani peale istuvad, siis lähen ära. Aga kui nad istusid, siis ma kohe ei läinud, vaid mõtlesin, et istun natuke aega veel. Tüdrukud näitasid mulle ühte pilti ja küsisid, kas ma tean, mis sellel on. Vastasin, et need on inimesel seljas olevad riided õlgadest alates ja allapoole. Tüdrukud vastasid, et ei, need on stringid. Magasin edasi. Mõtlesin, et ma ei tunne inimese anatoomiat. Mul oli margialbum. Mõtlesin, et ma oleks võinud igale margile midagi juurde kirjutada, et millal ja kust see on saadud ja mis margi peal on. Või kui albumisse ei mahu kirjutama, siis ma oleks võinud margid liimida sellisele paberile, kuhu mahub. Klaus võttis ühe margi albumist välja ning tahtis sellega midagi teha. Ütlesin, et ma ei luba, ja panin margi albumisse tagasi. Mul oli küll ühe vennaga ühine margialbum, aga Tõnuga, mitte Klausiga.

Algkooli õpik

Vaatasin oma algkooli vene keele õpikut. Seal oli piltidel nagu autoraamatuski iga kahe lehekülje peale üks pisike olend, kes eri piltidel tegi erinevaid asju. Ühel pildil juhtisid kõik autot ja see olend juhtis kõige väiksemat. Teisel pildil istusid kõik laua taga ja see olend istus kõige pisema taga. Õpetaja Laar oli ühe lehekülgede paari kohta öelnud, et nendel ta seda olendit ei näe, küsides, kas õpilased näevad. Mina ka ei leidnud. Ütlesin, et selles õpikus oli toodud luuletuse algus ja tuli ise luuletust jätkata. Lehitsesin õpikut, aga hakkasin oma jutus kahtlema, sest sellist luuletust ma ei leidnud. Oli küll tervikuna ära toodud luuletusi. Need olid isegi praegu päheõppimiseks liiga rasked. Oli ka poolikute asjade harjutusi. Kui lehed jälle algusepoole keerasin, siis ma siiski leidsin pooliku luuletuse.

Lipu käigupuudus

1. d4 f5 2. e4 fe 3. Rc3 Rf6 4. f3 (siiani raamatust) e3 5. Oe3 d6 6. Oc4 Rc6 7. Rge2 e6 8. 0-0 Oe7 9. Le1 0-0 10. Vad1 Kh8 11. d5 ed 12. Rd5 Rd5 13. Od5 Od7 14. Lg3 Oh4 0:1

Kaitsmise unustamine

Pille rääkis, et ta pidi oma magistrandi kaitsmisel kaitsekõnega esinema, aga asjad läksid nii, et ta ei jõudnud tööd tervikuna läbi lugeda, seetõttu rääkis ta umbkaudu. Ütlesin, et olen kirjutanud raamatuülevaateid doktoritöö mahus. Pille vastas, et rohkem. Nõustusin, et koos kaustikutesse kirjutatuga on seda rohkem. Varsti pidi algama minu magistritöö kaitsmine. Läksin enne seda kõrvalruume vaatama. Jäin ühte loengut kuulama. Ma ei saanud aru, mille loeng see on. Loengupidaja rääkis ja kirjutas tahvlile asju, mina tegin paberile märkmeid. Tahvlile kirjutati kaks arvu. Loengupidaja küsis ühelt tüdrukult, kui palju on üks arv lahutada teisest. Tüdruk vastas ja loengupidaja ütles, et vastus on õige. Minu meelest oli see ühe võrra vale. Aga võis ka olla, et olin endale tahvlilt vale arvu kirjutanud. See võis olla õpetajakoolituse loeng, siis harjutati siin lihtsalt õppetöö läbiviimist. Kui loeng lõppes, oli läbi ka minu magistritöö kaitsmiseks eraldatud aeg. Mul oli jäänud seal käimata. Ema oli tulnud kaitsmist kuulama ja leidis mind alles nüüd üles. Ütlesin talle, et mul läks meelest, et mul kaitsmine oli. Mind olid oodanud ka juhendaja ning üks mees, keda minu uurimistöö teema huvitas ja veel mõned inimesed. Bakalaureusetöö kaitsmisel olin algul rääkimisest keeldunud ja magistritöö kaitsmisele olin üldse minemata jätnud. Mulle võidi eraldada uus kaitsmisaeg, aga ma ei tahtnud siis ka osaleda, sest kaitsmine oli julm. Mulle meeldis tööd kirjutada, mitte kaitsta. Minu juhendaja erinevalt teiste juhendajatest ei olnud midagi öelnud kummalgi kaitsmisel. Leidsin, et ongi hea, siis sai ise rääkida.

Ülesande lahendamine

Lahendasime trennis maleülesannet. Lõpuks tundus mulle, et leidsin lahenduse ja et lahenduseks on vangerdus. Ma teadsin juba, et ühe lahendusvariandina tuleb alati vangerdust vaadata, aga alguses mulle tundus, et selles ülesandes see lahenduseks pole, sest nupud pole vangerdusseisus. Aga nüüd vaatasin, et tegelikult on küll, diagrammil pole lihtsalt tervet malelauda ära toodud. Hakkasin kahtlema, kas vangerdus on ikka lahendus, sest läbi tule ei saa vangerdada. Vangerdus oli lahendus, aga kuna ma selles kahtlema hakkasin, ütles Lauk, et ma ei lahendanud ülesannet ära. Sellega ma polnud nõus. Ülesande kaaskirjas öeldi, et selles mängus ei pandud tuld tähele. Ma olin enne lahendama hakkamist kaaskirja lugenud ja midagi uduselt mäletasin, ma oleks selle veel üle kontrollinud. Kui ma aiman õiget lahendust, siis ma enne ei peatu, kui kõik on üle kontrollitud. Lahkusin koolimajast. Nägin suurt koera, seetõttu kiirustasin teisele poole maja. Tahtsin kooli õuelt lahkuda sama teed, mida mööda olin lahkunud varem, aga väljapääsuteed olid suletud.

Raamatute jagamine

Tänase turniiriga tähistati minu sünnipäeva. Isa andis mulle kaasa kuus raamatut tasuta jagamiseks. Kolm neist leidsid omaniku, kolm jäid järgmist korda ootama. Punkte sain 7 mängust 3. Parema seisu sain rohkem kui pooltes mängudes, aga mängu teine pool kipub mul sagedamini esimesest nõrgem olema. Üks vastane leidis ka, et ma mängisin tema vastu avangut nii halvasti, et vaevalt ma teda pikas mänguski võidaks. Ainult et pikas mängus ma teen teistsuguseid käike kui kiires ja ma olen teda vahel kiirmaleski võitnud. Mulle küll tundub, et mida pikem mõtlemisaeg, seda tugevam ma olen. Mulle kingiti sünnipäevaks uus nahast malelaud ja ilusama lauaga teen vast rohkem trenni kui vana ja katkisega. Siis võivad tulemused varsti paranema hakata. Teiste tänastes tulemustes ma pole kindel.

Otsuste ettevalmistamine

Öeldi, et mul oli kamba koosolek. Vaidlesin vastu, et ei, kamba koosolekuid pole pärast 1980. aastaid enam olnud. Öeldi, et ma sain ju teise kamba liikmega kokku. Vastasin, et kokkusaamine ei ole koosolek, koosolekud toimuvad põhikirja järgi.

*
Klassikaaslased said minu kohta järjest rohkem asju teada. Kui mul oleks olnud kooli ajal kombeks väljaspool kooli mingi tüdrukuga kokku saada, oleks nad seda teada saanud. Läksin hommikul kempsu uksest sisse ja samal ajal tuli vend vannitoa uksest välja. Vaatasin peeglist, et mul on huuled sinised. Ma ei teadnud, kas see on hea või halb. Olin teinud eelmisel päeval huultele ühte protseduuri, see oli nende värvi muutnud. Olin ühel korral enne ühte poliitilist otsust lugenud vanu ajalehti, et valida, milline otsus teha. Nüüd seisis ees teise otsuse tegemine ja mõtlesin selle jaoks jälle vanu ajalehti lugeda. Otsustasin istuda teiste juurde autosse. Mulle öeldi, et ma petan oma käitumisega inimesed ära. Sain kätte ühe ajakirja kõige uuema numbri. Seal kirjutati, millised aastakäigu artiklid valiti parimateks ja millised ebaõnnestunuteks. Vaatasin, et üks, mida mina olin kritiseerinud, oli ka ajakirjas kolme halvima hulka valitud. Peatoimetaja oli kirjutanud, et ärme hakkame vaidlema, muidu läheb hääl kähedaks.

Korduv esitamine

Ajaloos oli antud kodune ülesanne kirjutada pikk kirjalik töö. Mõtlesin, et esitan varasema õppeastme töö uuesti. Hakkasin tegema sellele juurdekirjutusi vahepeal loetu põhjal. Talve oli küll soovitanud, et võtke uusi uurimisteemasid. Vaatasin, et minu juurdekirjutused ei olegi loetavad, sest kirjutasin sellise pastakaga, mis valgus laiali, nii et tähed läksid paksemaks ja sõnad muutusid loetamatuteks. See oli juhtunud siiski ainult esimesel leheküljel, tagapool vähemalt esialgu mitte.

Pingid reas

Hakkasin kooli juures pargis hagu kokku korjama. See oli omaalgatuslik tegevus. Tahtsin seda tegevust pikaajaliseks muuta ja süvendada. Oleksin lugenud ka seadusi, et vaadata, kellele hagu üldse kuulub. Võidi öelda, et see tuleb jätta puude alla väetiseks. Aga inimestel oli kütet ka vaja, puude raiumine oleks olnud veel suurem kaotus kui hao kokkukorjamine. Üks puu murdus ära, aga keegi alla ei jäänud.

*
Üks tüdruk ütles minu vennale, et läheb oma maale teist moodi, mitte nurka peitmisega. Mul oli selles majas oma tuba ja sellel olid uksed, mis viisid teiste inimeste tubadesse. Küsisin ühe kõrvaltoa inimestelt, kas nad tahavad, et uks oleks vahelt riivis. Panin selle riivi. Siis alles märkasin ühte ust, mille üle ma polnud kunagi varem mõelnud. Läksin inglise keele tundi. Hakkasin kotist vihikuid otsima. Õpetaja oli ühel korral öelnud, et kui keegi midagi otsib, siis ta seda ei leia. Aga praegu ma olin võibolla juba kõik leidnud, ma lihtsalt ei mäletanud, mitu vihikut mul peab olema. Tänaseks oli antud vihikusse kirjutada harjutus, mis oli mul tehtud ainult osaliselt. Ütlesin, et õppeaasta lõpus on palju saginat. Istuti reas. Mul oli vähe riideid seljas, aga saunalina ümber. Täna oli kõigil poistel selline riietus. Ma istusin kõige tagumisel toolil, minu ja Eriku vahele jäi üks tühi tool. Üks poiss küsis, kas ta võib sellele istuda. Vastasin, et võib küll. Aga kui ta oli istunud, siis läksin teisele poole Erikut, nii et olin ikkagi Eriku kõrval, kuigi mitte samas, vaid vastu Eriku oma lükatud pingis. Erik vaatas siiski sama õpikut uue pinginaabri, mitte minuga. Mina olin nüüd samas pingis Peebuga ja kõhuli asendis. Peep ütles ühe hirmsa väljendi. Kommenteerisin, et see on hirmus. Lisasin, et ma olen küll ise luuletustes samasuguseid kasutanud.

Tehnilised oskused

Sõitsin autoga ühe maja juurde. Seal juba muruplatsil mõned autod parkisid. Tundus, et mina pean parkima nii, et järgmistele autodele ka ruumi jääks. Sõitsin mööda muruplatsi teiste autode suunas, vajutades gaasipedaali võimalikult vähe. Enne teiste autodeni jõudmist pidin selgeks õppima, kumb on pidur ja kumb sidur. Majas üks inimene pesi hambaid. Ta oli uhke, et oskab seda ise teha. Järgmisena pesin hambaid mina. Minu pesemise kohta öeldi, et ma pesen nii aeglaselt, et mul jääb päevas ainult üks kord söömiseks aega. Varem olin pesnud kiiremini, aga hambaarst oli mulle aeglasema meetodi õpetanud. Ma poleks praegu pesema hakanud, kui mul oleks meeles olnud, et on hommik, mitte õhtu. Üks inimene lasi gaasipliidi torusse kustunud tiku. Ma ei teadnud, kas nüüd võib balloon plahvatada. Rääkisin, et gaasipliidi torusse lasti tikk, mis natuke veel hõõgus. Seepeale hakati torusse kartlike liigutustega vett valama, et plahvatus ära hoida. Maja trepi kohta öeldi, et kui kogu aeg kummitab, siis hakkavad nad usklikuks. Mõtlesin, et teised on juba varem kummitusi näinud, aga inimesed usuvad alles siis, kui ise näevad.