Ütlesin, et soovin magistriõppe diplomit. Rosenberg andis selle mulle kätte. See oli haridusmagistri diplom, sest mul oli magistritöö veel kaitsmata. Pärast selle kaitsmist võisin saada veel ka teadusmagistri oma. Ma polnud vahepeal väga pikka aega õppetööga tegelenud, aga siis olin asja jälle käsile võtnud ja magistrieksami ära teinud. Diplomile oli kirjutatud esikaanele hinne 3, aga see ei tähendanud kolme, vaid C-d. Seda hinnet korrati veel ka kolmandal leheküljel. Muid hindeid polnud kirja pandud, kuigi olin neid saanud rohkem. Kõigile diplomi saajatele lisati nüüd diplomile fotosid tema enda kohta. Kuna mind oli vähe pildistatud, oli minu kohta diplomi teisele leheküljele pandud kolm fotot minu koduse elu kohta. Kõik ruumisolijad tahtsid seda diplomit enda kätte. Hüüdsin neile, et andke tagasi, ma pole seda ise veel läbi lugenud. Läksin õppehoone trepist üles. Vastu tuli üks mees, kes ütles tere. Vastasin sama, kuigi ei tundnud teda ära. Kui ta oleks teist korda veel vastu tulnud, siis oleksin ära tundnud, et ühe korra ma olen teda juba näinud, siis oleksin võinud küsida, kes ta on.
*
Istusin klassiruumis 102 tunnis. Minust üks koht eespool istus Ariel ja temast üks koht eespool Ivo. Ivo esitas mulle küsimusi. Ta tegi seda sellise näo ja häälega, nagu teda vastused päriselt huvitaks, kuigi muul ajal ta ei olnud selline. Tüdrukutele Ivo meeldis, sest ta oli klassis aluspesu väel ringi jooksnud. Õpetajale ka Ivo meeldis ja sellepärast sai ta rohkem kiita kui tema tarkusaste eeldanuks.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar