Vilistlaste kogunemine

Isa parandas ühte seadeldist. Ta proovis seda tükk aega teha, aga ei õnnestunud. Ma läksin juurde ja proovisin ka. Mul õnnestus kohe. Ütlesin, et üks toru tuli teise sisse panna. Ma ei saanud ise ka aru, kuidas mul nii täpne liigutus välja tuli. Aga teine ots oli veel korda tegemata. Inimesed kõndisid keldrikorrusele. See oli üks film. Ma ei teadnud, kas see on õudusfilm või mitte. Õudsusaste sõltus sellest, kumma variandi kasuks ma mingil hetkel kaldusin. Algas klassikaaslaste kogunemine. Õpetaja andis tagasi kirjalikud tööd. Tundus kummaline, et ta oli veel vilistlastel vigu parandanud. Nii võis juhtuda, et vilistlase esimeseks hindeks tuleb kaks. Ütlesin, et pensionäridest on kõige tugevamad 50-aastased. Need olid kõige nooremad pensionärid. Iga aastaga mindi nõrgemaks. Oli kirjutatud üles pikk intervjuu, mis ma olevat Lauri H-ga teinud. Ma mäletasin küll, et olin teda ühel päeval kooliteel küsitlenud, aga enda meelest ma nii palju küsimusi ei esitanud. Muutsin oma koti asukohta aknalaual. Mari S. küsis, kuidas mul nii palju raha on. Tahtsin Kristerile ühte lugu rääkida, aga ei saanud, sest Krister rääkis teise inimesega. Kui ma oleksin selle loo rääkinud kellelegi teisele kui Kristerile, siis oleks lugu raisku läinud. Istusin Eriku kõrval ja võibolla oleksin võinud rääkida ka Erikule, temaga olid ka vahel huvitavad jutuajamised olnud.