Vene ajalooajakirjast

Kirjutasin 30. aprillil listi:

Vene ajalooajakiri kirjutas hiljuti, et Nõukogude Liidus olid vähemalt vahepeal hasartmängud keelatud, kuigi mitte nepi ajal, aga seaduslik oli spordiloto, millega finantseeriti olümpiamänge. Spordiloto olevat olnud Nõukogude Liidu suurim loto. Juures oli foto spordiloto piletist, millel kasutati vene tähti, fotodel Venemaal kasutatud mängukaartidest ja kasiinolauast olid ladina tähed. Kaardimängudest olevat bridž olnud vahepeal lubatud, aga siis keelati ära kui kodanlik. Ma tean mujalt, et male oli Nõukogude Liidus eelisseisundis ja et paljud maletajad mängivad ka bridži kui sarnast mängu. Võitlus hasartmängudega lõppenud koos Nõukogude Liidu lõpuga. Sellest lugesin ajakirjast "Zagadki Istorii", mis on sageli ilmuv väljaanne ja Tartu linnaraamatukogu ajakirjanduse lugemissaali avariiulil väljas.

Eile kirjutasin:

Teise maailmasõja järel mõisteti Saksamaa juhtkonna üle Nürnbergis kohut. "Zagadki Istorii" nr. 17/2017 kirjutab, et Suurbritannia liberaalne poliitik Lloyd George tahtis sellist protsessi korraldada ka juba Esimese maailmasõja järel, aga siis ta ei leidnud toetust. Lloyd George'i puhul kirjutati veel sellest, kuidas tema poolehoid erinevatele riikidele muutus. Esimeses maailmasõjas oli ta Saksamaa vastu ja seega Venemaa poolt. Vene Kodusõjas toetas ta interventsiooni võimul olnud punaste vastu. Hitlerit olevat ta algul toetanud kui vastukaalu Nõukogude Liidule, kuid siis muutnud jälle eelistust ja asunud toetama Nõukogude Liitu Hitleri vastu. Sorokin pidas sellist poolehoiu muutlikkust üldse meelelise ajastu tundemärgiks. Lloyd George'i sisepoliitika kohta toob ajakiri välja, et tema ajal kehtestati Suurbritannias vanaduspensionid, mida hakati maksma vähemalt 70-aastastele. Olen lugenud välismaiseid ajakirju raamatukogude lugemissaalides, aga küsisin järele, et Tartu linnaraamatukogust saab ajakirju ka koju laenutada. Seetõttu ei ole uuemad numbrid sageli riiulis kohal.