Keelatuse kahtlustamine

Olin ülikooli õppehoones. Olin sisenenud ülikooli arvutisüsteemi. Mulle hakkas tunduma, et mul pole selleks õigust. Kui mult oleks küsitud, kuidas ma sisse sain, siis oleksin vastanud, et arvasin ühe teise inimese parooli ära. Ma ei teadnud, mida peab tegema, et enda parooli saada. Ruumis eemal oli ka õpetaja Laats, kes andis ühele oma õpilasele nõu. Lahkusin majast ja tulin koos emaga tagasi. Nüüd olid maja töötajad midagi kahtlustama hakanud. Nad küsisid emalt, kas ta on üliõpilane ja mis eesmärgil ta hoones viibib. Läksin eemale, et mulle küsimusi ei esitataks. Tänaval kõndides mõtlesin, et sellele võõra parooli kasutamisele tuleb nagunii lõpp, sest nüüd unustasin parooli ära.

*
Läksin kirjastusse, et üks ülikooli asi välja trükkida. See aine oli midagi riskianalüüsi taolist, ainult et uue nime all. Bakalaureuseõppes olin seda juba teinud, ma polnud kindel, kas nüüd magistriõppes pean uuesti tegema. Kirjastuse töötaja küsis mult, kas ta paneb tähtajaks kolme aasta pärast. Vastasin, et ei, kui varasem tähtaeg panna, siis teeb asja kiiremini valmis, parem on tähtajaks panna tänavu aasta augustis. Mõtlesin, et augustis on mul üks teine tähtaeg ka, seetõttu oleks võibolla parem olnud panna natuke hilisemaks. Olin riskianalüüsi tabeli ülikooli arvutisüsteemist kopeerinud. Nüüd mõtlesin, et tabelis on teiste üliõpilaste nimed, võibolla mind hakatakse süüdistama plagiaadis. Õnneks polnud nad arvutustehete vastuseid kirja pannud, arvutused vähemalt olin teinud ise. Aga juhul kui ma arvutusvigu ei teinud, siis võisid kahes variandis tehete vastused kattuda ja siis ei pruukinud ikkagi keegi uskuda, et ma olen ise arvutanud.