Võõrad ja tuttavad

Meil olid kodus remondimehed. Lisaks sellele tulid ukse taha täiesti võõrad mehed. Viskasime võõrad välja. Varsti tulid nad tagasi noaga. Viskasime nad jälle välja. Kolmas kord tulid nad ühte kingitust pakkuma. Viskasime nad jälle välja. Kui nad läinud olid, viskasin vihaga ühe asja trepist alla. Pärast seda nägin, et trepikojas on auto, millest tulevad välja tuttavad. Paistis, et nad polnud visatud esemega pihta saanud. Ütlesin, et mul tuleb alati alles siis meelde, et keegi võib pihta saada, kui ma olen juba visanud. Ühte saabuvatest tuttavatest külalistest ma mäletasin pikakasvulisena, aga ta oli haiguse tõttu lühike. Rääkisin külalistele, kuidas võõrad kolm korda järjest ukse taga käisid.

Laste organisatsioonid

Viimastel päevadel kasutavad ajalehed sõnu 'kamp' ja 'jõuk', nagu need oleksid noored, kes peksavad, hakkavad täiskasvanutele vastu ja tarvitavad narkootikume. Meil olid lapsepõlves samuti kambad ja jõuk, nagu me neid nimetasime, aga minu lapsepõlvemälestustes seostub see rohkem kamba vihikutesse kirjutamisega. Ehk siis on praeguse blogikirjutamise, kirjavahetuse ja tõlketöö tegemise eellugu. Vahel saime ka täiskasvanutelt pahandada, aga siis arutasime ise, et peaksime endale mõne kasuliku eesmärgi võtma.

Ajaloo vestluslisti reklaam

Eile tähistasin enda asutatud ajaloolisti aastapäeva. List sai kuus aastat vanaks. Koos eilsete ja ühe tänase kirjaga on praeguseks listi saadetud 2755 kirja. Mina saadan sinna oma blogi ajaloorubriigi sissekandeid, teine aktiivne listi liige reklaamib erinevate televisioonide ajalooteemalisi saateid ja mina kirjutan neile reklaamidele seostuvatel teemadel vastuseid. Vahel olen andnud linke ka teiste blogijate ajaloo teemal kirjutatule ja midagi lingi alla omalt poolt täienduseks kirjutanud. Listiga saab liituda aadressil https://lists.ut.ee/wws/info/ajalugu.arutelu . Kahest viimasel ajal listis aktiivsest liikmest on üks ülikooli ajaloo osakonna cum laude lõpetanud ja minul jäi kiitusega lõpetamisest minimaalselt puudu, hiljem lõpetasin lisaks magistriõppe. Listis võivad kirjutada ka muud inimesed.

Kohtumised jaanipäeviti

Remonditi ühte maja. See oli remondi käigus juba ühe korra põlema läinud. Nüüd teatati, et läks teist korda. Kõik seda ei uskunud ja ei hakanud põgenema. Mõtlesin, kuidas oleks kõige õigem põgeneda. Algul arvasin, et peab lae alt põrandale hüppama. Siis nägin, et hüppamise asemel saab ka ronida. Mulle öeldi, et täna saan ma oma pruudiga kokku ja sööme koos kooki. Ma olin saanud temaga kokku iga aasta üks kord, jaanipäeviti. Aga ma ei teadnud, mis siis saab, kui ta tuleb kohale ja näeb, et ma istun külg vastu teise tüdruku külge.

Järvamaa ajakirjandusajaloost

„Peegel“ 1995 septembrist oktoobri alguseni.

Gorbatšov hakkas lubama kooperatiivide loomist. Mäletan, et ühel päeval rääkis minu Paides elav onupoeg minu isale, et tahab asutada kooperatiivi ristsõnalehe väljaandmiseks. See leht hakkaski ilmuma. Hiljem tema ristsõnalehtede või -ajakirjade arv kasvas, juurde tuli ka raadiojaam. Aastal 1996 Paides suvitades kuulsin seal elanud vanaemalt, et vanaonu tuli maalt Paidesse, et saada tagasi ajalehe „Peegel“ tellimisraha. Sellest lehest ma polnud varem kuulnud, aga selgus, et onupoeg oli aastatel 1995–1996 välja andnud ka alternatiivset maakonnalehte, mis konkureeris „Võitlevast Sõnast“ välja kasvanud „Järva Teatajaga“. Ristsõnu ma olin lahendanud algusest peale, raadiot samuti kuulnud, nüüd käisin Kirjandusmuuseumis esimest korda lugemas ka ajalehte „Peegel“.

Onupoeg oli märgitud lehe vastutavaks väljaandjaks. Ta oli kirjutanud esimesele numbrile juhtkirja. Järgmistes numbrites kirjutasid juhtkirja koha peal järgmised inimesed. Onupoja juhtkirjast selgus, et lehe esimest kahte numbrit pandi kõigisse Järvamaa postkastidesse tasuta. Kui mul õigesti meelde jäi, siis oli esimese numbri trükiarv 19 000. Ma olen andnud välja trükiarvuga 500 luulekogusid ja tean, et juba selle trükikulud on suured. „Peeglit“ pidi hakkama lugeja raha eest ostma alates kolmandast numbrist. Esimeses numbris loodeti, et leht jääb pikaajaliselt ilmuma, kuid öeldi, et see sõltub ka lugeja huvist.

Esimeses numbris oli kiirustamise märke. Kuigi ma lugesin sellest vaid mõned artiklid, leidsin mitu poolitusviga. Järgmistest numbritest ma enam poolitusvigu ei leidnud.

Ajalehes esines ka teisi tuttavaid nimesid. Üks kirjutaja oli tuttav aastast 1998 Euroopa Liidu teemalisest väitluslistist. Kui ma kirjutajate nimesid omavahel segi ei aja, siis listis kritiseeris ta mind teravalt, kuna mina kritiseerisin Euroopa Liitu. Sama nimega kirjutaja kirjutab teravalt ka 1995. a. ajalehes, seal kritiseerib ta Eesti sõjaväge. Ta paistab olevat minuga ühe vana. Tol õppeaastal olin esimese kursuse üliõpilane ja käisin ühel päeval sõjaväekomisjonis, seal käimisest kirjutab ka „Peegli“ ajakirjanik.

Üks tuttav nimi ei olnud küll tuttava isiku oma, kuid kattus perekonnanime osas kursusekaaslase omaga, kes tuli meile Paidest. Ajalehes kirjutati, et sama perekonnanimega inimesele taheti Järvamaale muuseumi teha, kuid plaan ebaõnnestus. Artikli alguses ei olnud seda isikut tutvustatud, aga allpool selgus, et tegu oli kunstnikuga. Sama perekonnanimega kursusekaaslane käis minuga koos kunstiajaloo alamastme loengutes, ei ole välistatud, et nad olid omavahel sugulased.

Üks tuttav nimi ajalehes oli Mart Laari oma. Lehes avaldati lisaks Järvamaa uudistele ka kaugema Eesti omi, aga Laar oli ise Paides käinud. Lisaks oli ta kaevanud kohtusse valitsusmeelse isiku. Vahel süüdistatakse Laari valetamises, tolles loos ütleb Laar, et esitas ise kohtule kaebuse, et noorele inimesele õpetada, et valetamine võib halvasti lõppeda. Raha polevat Laaril endal vaja olnud, selle lubas ta protsessi võitmise korral kuskile annetada.

Kirjutati ka minu isast, seoses sellega, et lõppes kohtuprotsess teda tänaval rünnanud pättide üle. Isa on Järvamaal sündinud, aga seda uudises ei mainitud. Pealkirjas ei toodud välja kurjategijate nimesid, vaid ühe ohvritest oma.

Sain teada, et lisaks kahele maakonnalehele oli Järvamaal vähemalt tol ajal ka kaks kohalikku raadiojaama. Ajalehest ei leidnud ma konkureerivate raadiojaamade saatekavasid, aga oli toodud umbes kaheksa telekanali omad. Neli neist olid vist Eesti kanalid, kolm ingliskeelsed ja üks saksakeelne. Võõrkeelsete satelliittelevisioonide saadete nimed olid toodud eesti keeles. Vaatasin võrdluseks praeguse nädala kodus olevat telelehte, et seal välismaiste satelliittelevisioonide saatekavasid ei ole. Ma mäletan aega, kui vaadati ka venekeelseid telekanaleid.

Ajalehe „Peegel“ üks erinevus „Järva Teatajast“ on, et „Peeglist“ ma leidsin rohkem pilte ja kirjutisi naiste kehaosade kohta. Samas meeste kehaosade kohta ühtegi meelde ei jäänud.

Onupoeg tegi nooruses rallireportaaže, aga selles lehes oli vist spordist vähem kui tänavuaastastes kohalikes lehtedes, millest olen vaadanud „Koitu“, „Järva Teatajat“ ja „Elva Postipoissi“, lisaks käib kodus „Tartu Postimees“.

Malemängijaks osutumine

Sauna pidi mindama kolmes rühmas. Ühes rühmas pidid minema noored mehed ja noored naised, teises vanad mehed ja vanad naised, kolmandas keskmises vanuses mehed ilma naisteta. Mina pidin minema selles kolmandas rühmas. Aga kui ma olin läinud, siis nägin, et seal oli siiski mitu naist. Mulle hakkas tunduma, et võibolla ma olen valesti aru saanud ja see polegi saun, sest kõik teised olid riides, mina olin ainsana ilma riieteta.

*
Olin maleklassis. Rei rääkis, et siin käis hiljuti inimene, keda ma tunnen - R. Roosileht, samuti tema õde. Mõtlesin, et nii paljud minu tuttavad on lõpuks malemängijateks osutunud. Rei rääkis, et Roosileht mängib malet ainult siis, kui ta saab samal ajal veel midagi teha - kellelgi mähkmeid vahetada või muud seesugust. Vaatasin varasemate turniiride tabeleid. Mõtlesin, et ma alahindan ennast, ma mäletan, nagu mängiksin halvasti, aga paberi pealt kontrollides olen järjest esikolmikusse tulnud. Lahkusin trennist. See oli tüüpiline, et ma käisin seal ainult istumas ja rääkimas ning malega ei tegelenud.

*
Olin kirjutanud ühte võrgukeskkonda postituse. Selle alla tuli kommentaar naisajaloolaselt, kes ei olnud varem minu kirjutistele kommentaare kirjutanud. Vastasin tema kommentaarile. Vastuses ütlesin muuhulgas, et mõned saavad doktorikraadi, aga on muidu naiivsed. Üks kolmas inimene vastas omakorda mulle, et selliste vastustega tuleb ettevaatlik olla, sest see naisajaloolane arvab nüüd, et ma mõtlesin teda. Vastasin, et jah, selline oht on. Naisajaloolane oli vahepeal oma kommentaari vestluse algusest ära kustutanud. Ta oli ka listi liige, sealt ta veel lahkunud ei olnud.

Pühapäev seljataga

Eile hommikul mul polnud kõige parem enesetunne. Paremaks läks malemängu ajal. Nähtavasti sellepärast, et mängule keskendudes läksid hirmud meelest. Kui seda mainisin, öeldi, et tuleb edaspidigi malet mängida. Sain täidetud ka päevaplaani punktid lugeda vana ajalehte ja ajalooraamatut, aga ei jõudnud peapesemiseni.

Rohkem kustumine

Tegin oma blogi lahti. Sinna oli keegi ilma minu loata ühe foto lisanud. Tahtsin selle ära kustutada. Aga kui vajutasin nuppu "kustuta", kustus kogu blogi. Ema astus tuppa, aga ma ei hakanud talle kogu blogi kustumist mainima, sest lootsin selle veel tagasi saada. Mul olid kõigist blogisissekannetest mujal koopiad. Kui uuesti blogi avasin, oli see tagasi ja soovimatu pilt läinud.

Vigurite ähvardused

V-O-R-L-R-K-O-V
1. d4 d5 2. Rcd3 c6 3. f3 f5 4. c3 Rf6 5. Re5 e6 6. R1d3 Re7 7. Oe3 h6 8. Lb3 Lb6 9. Oc2 Oh7 10. 0-0 Od6 11. Lb6 ab 12. a3 0-0 13. Rf4 Oe5 14. de Rd7 15. Re6 Vfe8 16. Rc7 Re5 17. Ra8 Va8 18. Ob6 Rc4 19. Oc5 Rc8 20. b3 Re5 21. a4 Kf7 22. g4 g6 23. gf gf 24. Oe3 Kg7 25. Od4 Kf6 26. f4 1:0. Valge mõtles 8 ja must 9 minutit.

Hoobid ja söödud

Lugesin europropagandat ja seejärel hakkasin sellele vastulööki andma. Vahepeal olin öelnud, et nüüd ma olen Eesti Euroopa Liitu kuulumise küsimuses erapooletu. Aga kui ikka europropaganda silma ette jäi, siis läksin jälle vihale.

*
Ariel oli varem vahel löönud, aga nüüd ma tema juuresolekul naersin. Hakkasime koos Arieli ja ühe kolmanda poisiga pimedasse vannituppa minema. Löömine võis küll korduda. Ma polnud kindel, kas mul pole väiksed sõrmed sellepärast kõverad, et Ariel on väänanud. Ma ei mäletanud, millal nende kõverolekut esimest korda märgati. Mängisime kooli saalis korvpalli. Ariel andis söödu, et korv visataks, aga mina ega üks teine poiss ei saanud kumbki kätte ja pall läks platsilt välja. Arieli oli vahel süüdistatud isetsemises, aga ta teadis, et teised mängivad halvemini.

Hiired ja maod

Rääkisin, et lugesin Elva ajalehest, et rästikute koduõuelt eemal hoidmiseks soovitatakse sealt eemale hoida hiired ja rotid, rästik tuleb hiiri sööma. Mulle vastati, et oleneb, kumbasid tahetakse eemal hoida. Siis mulle tuli endale ka meelde, et varem olen lugenud ühte vene autori raamatut loomadest, kus soovitati vist, et kass on halb hiirepüüdja, parem oleks rästik.

Rasked ajad

Sõda on küll pikk, kuid ei tohiks igavesti kesta.
Sõdadest on hiljem kombeks ajalugu vesta.

Tänapäeva relv võib olla vanaaegsest tapvam,
tüliala rohkem pinda enda alla matvam.

Täna on me elu suhteliselt ilus,
homme võime olla metsas peidus põõsa vilus,

meid võib tulla otsima verekoerte kari.
Kui kõik lähvad peitu, kes siis põldu harib?

Tänavu on saak ka rahu ajal nigel.
Näljaselt on inimene sõjakas ja tige.

Maa ja kauge maa

Maal oli vaatepilt muutunud. Õunad olid suuremaks ja punasemaks läinud. Tõin osad kotiga linna. Bussis oli peale minnes vabu kohti, aga pärast ajalehest lugesin, et igale bussile kõik soovijad enam peale ei mahu. Kas siis peab mõne auto peale hääletama? Mitu protsenti autodest hääletaja peale võtab? Kui ma poleks bussile mahtunud, oleks mul olnud veel võimalus hilisemal kellaajal rongiga minna. Räägitakse, et seda vahemaad on võimalik jala ka läbida. Aga mitte nii raske õunakotiga. Käsi jäi isegi valusaks. Üks teine inimene, kes kotti ei tassinud, ütles ka, et tal käsi valutab. Muidu mul on tuju hea. Hea tujuga ma kirjutan vist rohkem. Üks tuttav ükskord väitis, et ta kirjutab kommentaare ainult siis, kui teda miski ärritab. Vahel võiks midagi kiita ka. Kiita võiks näiteks seda, et eile sõin maitsvat toitu. Täna mulle meeldis peeglisse vaadata. Praegu mulle meeldib kirjutada. Ekraanil on ilusad tähed. Halvem on see, et täna ma pean teiste inimestega samas ruumis viibides kirjutama. Uku Masing on kirjutanud, et on asju, mis pole ei head ega halvad. Asjade headeks ja halbadeks jagamine olevat indoeuroopalik dualistlik mõtlemine. Masing nimetas indouerooplasi indogermaanideks või indogermaanlasteks. Geograafia õppematerjalist lugesin, et rootslased on üks kõige kauem Euroopas ühe koha peal elanud rahvastest. Aga kaugemast ajaloost rääkides võidakse neid nimetada rootslaste asemel viikingiteks. On kirjutatud ka Eesti viikingiajast. Läänemere idakaldal elanud idaviikingid. Rooma rauaajast rääkides ei räägita põhjamaisest Roomast, vaid Rooma asus kaugel, aga selle mõjud ulatusid siia. Võibolla siis Nõukogude aeg oli ka juba enne Nõukogude okupatsiooni? Kas Eestis oleks olnud nii palju kaitseseisukorda ilma Nõukogude Liiduta?

Rääkimast lugema

Mulle helistati. Kui üks telefonikõne lõppes, algas ilma vaheajata kohe teine. Esimene kõne oli kuuldav, teise puhul polnud sõnad eristatavad ja ei olnud kindel, kes helistab, kuigi oletasin, et see on Tõnu. Kokku tuli ilma vaheaegadeta neli kõnet. Kui viimane läbi sai, siis mulle öeldi, et see on hea, et mulle helistatakse, siis ma harjutan telefoni kasutamist. Vastasin, et aga mul tuleb alati nuppe vajutades mõni liigutus valesti välja. Lugesin raamatut. Tõnu ütles, et ta tahab ise seda raamatut lugeda. Vastasin, et ma loen raamatut tund aega järjest, siis võin talle anda. Ja täna võin lugeda üle tunni, sest rääkimisele läks ka aega.

Nähtamatu, aga tuntav

Kas keegi hiilib tänaval
või puhub ainult tuul?
Tuul seisab minu väraval
ja vilin on tal suul.

Tuul nähtamatult teretab
ja peast mul lendab müts.
Tuult õpetaja seletab
ja kuulab koolijüts.

Hulgakesi kohale

Kõndisin mööda Pikka tänavat kodu poole. Jõudsin järele Hennule, tema ees kõndis Särgava. Nemad üksteist ei tundnud. Ütlesin Hennule, et siin kõnnivad puha tuttavad. Läksime kõik koos edasi. Särgavast vasakul kõndis üks naine, keda ma ei tundnud, ja minust paremal kolm tuttavat väikest poissi. Jõudsime meie kooli. Puhkasime wc-s. Kui ma sealt välja tulin, siis Maaja tegeles maleturniirist osavõtjate registreerimisega. Kartsin, et minu eelmise turniiri teine koht võidakse vahetada kolmanda vastu. Üks poiss ütles, et ühe mehe nimi on Trumm. Parandasin, et Trummal. Maaja küsis, kus Trummal on. Vastasin, et wc-s. Kutsusin sealt kõik inimesed välja. See, keda ma olin Trummaliks nimetanud, oli ikka kindlasti Trummal, ta rääkis oma pojaga.

Elva ajaleht

Täna käisin ajalehekogus lugemas Elva ajalehte "Elva Postipoiss". See oli mul esimene kord seda ajalehte lugeda, kuigi minust võib seal varem kirjutatud olla. Vähemalt kui käisin ükskord Elvas malevõistlustel, siis üks ajakirjanik tegi seal suure hoolega märkmeid. Ja võibolla mainiti ka seda Peedu-teemalist raamatut, kus tänavu minu kaastöö ilmus, aga seda ma ei hakanud kontrollima.

Enne kodust väljumist sain ühe Elva uudise teada juba arvutist. Elvast pärit kursusekaaslasel on värskelt laps sündinud. See polnud siiski ajalehekokku mineku põhjus, see oli mul juba varem plaanis.

Ma olen rohkem Peedu inimene. Peedu on ametlikult Elva linnaosa, aga tavaliselt Peedut Elvaks ei nimetata. Peedult Elvasse käisin vanasti randa ja poodi, malevõistlustele olen Elvasse sõitnud kaks korda otse Tartust.

Peedu kohta kirjutati Elva lehes, et on tekkinud mõte panna Peedu rongipeatusesse laulja Tõnis Mäe ja kass Teofrastuse kuju. Tõnis Mägi ei ole ise kuju püstitamisest huvitatud, aga samas tahaks, et see saaks pronksi valatud. Ma tean ühte Peedu inimest, kellele ei meeldinud ka Tõnis Mäe muusika. Mulle meeldib rohkem, aga kuju ma väga ei poolda. See oleks siis nagu Tartus kahe Wilde kuju, kellel eluajal midagi ühist ei olnud, sest ka kass Teofrastus, kelle kohta Astrid Reinla on raamatu kirjutanud, ei olnud Tõnis Mäe kass ega ilmselt mitte ka Mäega samaaegne Peedu elanik.

Tuttavatest kirjutati Elvas elanud Väino Uibost. Ühel korral tema poeg arvas ühes teises lehes, et seda mäletatakse elu lõpuni, et ta lapsena laulis. Aga vana Uibo kohta kirjutati juba, et noorem põlvkond enam ei mäleta, et ta Elva linnapea oli. Ma veel mäletan, et see oli samal ajal, kui mina üliõpilane olin, Uibo käest sain juba mainitud malevõistlustel tänukirja osalemise eest. Uibo kirjutab, kuidas ta valiti Elva linnapeaks vastu enda tahtmist, ta elas sel ajal Rootsis. See on ajaloost tuttav asjade käik, viimati lugesin sarnast asja Pätsi eluloost Päästekomitee komplekteerimise kohta, et valida võidakse tagaselja.

Eelmine nädal "Järva Teatajast" lugesin, et tänavu on hea meeaasta. Ka nädalavahetusel peolauas oli juttu kiletiivalistest, et tänavu on palju herilasi. Ühel varasemal aastal räägiti, et vähe. Aga Elva lehe järgi on tänavune meesaak kehv. Põuaga olevat taimed õitsenud lühemalt ja see vähendanud võimalusi mee korjamiseks. Mõni mesinik rääkivat halvast saagist ja mõni ei kurtvat, aga Elva lehes sellist varianti ei mainitud, et keegi kiidaks.

Ajalehenimi "Elva Postipoiss" paistab olevat tuletatud "Tartu Postimehest". Sel juhul ütleks see, et kaks linna paiknevad lähestikku, üks on suurem ja teine väiksem. Või ma pole kindel, kas Elva on veel ametlikult linn, kui ajalehes oli midagi juttu ka haldusreformist.

Hommik valimisjaoskonnas

Vaatasin ühte raamatut. Raamatu vahel kasvas kolm seent. Sõin need ära. Siis hakkasin kartma, et seened võisid olla mürgised. Ema soovitas, et võimaliku mürgi vastu aitaks see, kui ma praegu ei jooks. Mulle tundus, et mürgi vastu võib aidata just vedeliku joomine.

*
Järgmisel hommikul ärgates ma polnud ikka veel kindel, ega ma mürgiseeni ei ole söönud. Ruum, kus ma viibisin, oli valmisjaoskond. Hääletamine polnud veel alanud. Vaatasin lauda, mille taga pidi hääletama. Kõndisin pidžaama väel tüdrukute lauast mööda. Läksin ja vaatasin koridori aknast välja. Nägin aknast, kuidas majast väljub E. Kangro moodi inimene, kes kannab ülikonda. Seejärel olin jälle laiemas ruumis, kuhu saabus M. Klesment. Ütlesin talle tere, ta vastas sama. Ütlesin veel, et nägin Kangrot, kes luges kõndimise ajal ajalehte. Klesment vastas, et ta ei taha rääkimist.

Viite taastamine

Tänaval üks naine kõndis lühikese seelikuga. Mõtlesin, et nüüdsest hakkavad mulle lühikese seelikuga naised rohkem meeldima kui korralikud. Kuid edasi mõtlesin, et ma võin ükskõik mida mõelda, aga ma käitun kogu aeg ühte moodi.

*
Süsteem andis vahepeal vasteks ainult ühe võrgulehekülje, vahepeal sama otsinguga kõik leheküljed. Sellega taheti saavutada vaheldust. Märkasin, et Oudekki võrguleheküljel ei ole enam viidet minu leheküljele. Panin arvuti laadima, et viide tagasi saada. Vahepeal laadimine katkes, aga tundus, et mälus on alles, kui kaugele laadimisega on jõutud. Oudekki lubas viite taastada ja ütles, et tal läks minu lehekülg meelest.

Kirja väljalõikamine

Lähenes inglise keele tasemetöö. Õpetaja oli kirjutanud minu kohta minu vanemate jaoks märkuse, et üks teema, mida ma lähenevas töös hästi ei vasta, on näiteks Brasiilia filmid. Ta oli valinud õige näite.

*
Kirjutasin Helinale paberkirja. Kirjutasin kaheleheküljelise kirja, teist lehekülge ei kirjutanud täis. Kirjutamise ajal ma ei olnud veel paberit kaustast välja võtnud, kirjutamist lõpetades lõikasin. Lõikamisliigutused ei tulnud kõige õnnestunumad, sälk tuli sisse ka sellisele paberiosale, millele ma olin kirjutanud. Sellisest hooletusest võis Helina järeldada, et meie suhted pole enam nii head kui varem.

1988. aasta märkmikutest

Vastasin ühele kirjale:

Esimene teema, mida ma ajaloo kohta uurisin, oli see, et millalgi kooli ajal võtsin vanimast Eesti Entsüklopeediast Inglise monarhide nimekirja, otsisin edasi välja selle entsüklopeedia artiklid kõigi Inglise kuningate ja kuningannade kohta alates aastast 1066 ja tegin nende kohta märkmeid. Seda ei kirjutanud ma kooli jaoks, vaid ema eeskujul, kes vaatas enne seda andmeid Venemaa valitsejate kohta.

Mõned tunnid hiljem lisasin:

Leidsin märkmeid Inglise kuningate kohta kontrollimisel kahest märkmikust. Üks on neljanda klassi aegne 1988. a. esimese kvartali märkmik, kus on monarhide täielik nimekiri koos valitsemisaastatega alates aastast 1066 kuni 20. sajandini. Teise märkmikusse olen kirjutanud Inglise valitsejatest detailsemalt, aga seal välja jõudnud ainult aastani 1485 ehk Rooside sõja lõpuni. Toon näiteks kolme esimese kuninga kohta kirja pandu:

1. WILLIAM I VALLUTAJA (1066-87)
1027 või 28-87. Normandia hertsog
Robert II Kuradi poeg

2. WILLIAM II, RUFUS (1087-1100)
eelmise teine poeg. Tapeti 1100. a.
jahikäigul.

3. HENRY I (1100-35)
eelmise vend 1068-1135.

Pärast referaadi kirjutamise lõpetamist olen koostanud kuue küsimusega viktoriini:

1. Nimeta Inglismaa kuningaid ja kuningannasid?
2. Kes oli esimene Inglismaa kuningas?
3. 1) RICHARD LÕVISÜDA
    2) GUSTAV-ADOLF
    3) KARL SUUR
    4) NAPOLEON I
    5) HENRY VI

Kes oli Inglismaa kuningas?
4. Kes on praegune Inglismaa kuninganna
5. Kumb on neist praegu kuningriik, kas
JORDAANIA
või POOLA
6. Kus riigis valitseb praegu kuningas

Järgmisel leheküljel algab kolmeleheküljeline artikkel "Hulk", mille esimesed laused on:

"Kõikidel asjadel on mõne teise asjaga midagi ühist. Asjad millel on midagi ühist, moodustavad hulga. Raamatud moodustavad raamatute hulga, õunad ja pirnid puuviljade hulga jne. Elemendid, mis moodustavad hulga on hulga elemendid. Tänavate hulga elemendid võiksid olla näiteks Kreegi, Lille, Stalini, jt. tänavad."

Vangerdamata võitja

Kes veel ei tea, siis eilne Eesti-Läti matš lõppes 50:50 viigiga. Ma tähistasin eile kodus ema sünnipäeva, aga enne salati lõikamise algust vaatasin ka Kärneri raamatust partiisid. Täna harjutasin oma peaga mängimist:

R-V-O-K-R-O-V-L
1. d4 g6 2. Rb3 Og7 3. d5 Rb6 4. e4 d6 5. f4 Rf6 6. g3 Og4 7. Oe2 Oe2+ 8. Ke2 0-0 9. Oe3 Rg4 10. Rd3 Rc4 11. Oc1 e6 12. h3 Rf6 13. de fe 14. Rbd2 d5 15. e5 Rd7 16. Rc4 dc 17. Rf2 b5 18. c3 Rc5 19. Oe3 Ra4 20. Oa7 Va8 21. Oe3 Vfd8 22. Lc6 Rc3 23. bc Va2+ 24. Kf1 Vc2 25. Od4 g5 26. Lb5 gf 27. gf Kf7 28. Lc4 Vd7 29. Re4 Oh6 30. Rg5+ Og5 31. fg Lg7 32. Lc6 Kg8 33. Le6+ Vf7+ 34. Ke1 h6 35. Vb8+ Lf8 36. Vf8+ Kf8 37. Oc5+ Kg8 38. gh Kh8+ 39. Le8+ 1:0. Valge mõtles 14 ja must 15 minutit. Mõni räägib vahel, kuidas varem oleks võinud alistuda. Aga ma olen uudishimulik ja tahan näha, kuidas mäng edasi läheks. Kui mängin sageli mängu teise poole halvemini kui esimese, siis tuleb ehk realiseerimise harjutamine kasuks. Antud partiis tahtsin laua peal veenduda, et ei teki hullu vankriga viigi tegemise võimalust.

Telefoni väljalülitamine

Valmistusin kodust ära minema. Enne väljumist tahtsin mobiiltelefoni välja lülitada. Aga ma ei teadnud, kas parooli tohib sisestada, kui töömees on samas toas. Otsustasin, et sisestan, sest telefon pole arvuti. Aga ma ei olnud kindel, kuidas telefoni väljalülitamine käib. Nupp, mille ma valisin, võis olla ka politseisse helistamine. Politsei võis mulle pärast tagasi helistada. Ühel päeval juba oli kolm korda helistanud.

Arvamuse muutumine

Vaatasin oma vana keemia kontrolltööde vihikut. Esimese kontrolltöö eest olin saanud nelja. Sellesse oli tehtud punasega parandus, et aine nime ei tule kirjutada sõna, vaid sümboliga. Ka muud parandused olid selle kohta, et üks sünonüüm on parem kui teine. Mõtlesin kirjutada, et kooli ajal oli mul madal enesehinnang ja arvasin, et nelja saamine näitab, et ma olen rumal, aga nüüd arvan, et need parandused näitavad, et õpilane oli targem kui õpetaja.

Postkast rikutud

Siiani mulle meeldis kirju kirjutada, aga eile tehti gmaili postkastile uus kujundus ja see tundub nüüd halvem kui ükski varasem postkast. Mulle ei meeldi, et kasutatakse pildilisi käske, millele pole ühtegi sõna seletuseks juurde kirjutatud. Halb on ka see, et kui hiirenoolt mööda postkasti libistada, siis seal asjad hüppavad. Mulle pole vaja uut kujundust, vaid harjunud kujundust. Üks päev tuli eelteade, kus nagu öeldi, et säilib võimalus ka vana kujundust kasutama jääda, aga ma küll ei tea, kuidas.

/TÄIENDUS: Nüüd leidsin vajaliku käsu üles ja läksin vana versiooni peale tagasi./

Vaheaeg suvepuhkuses

Täna kogunes maleklubi, et tähistada turniiriga Põvvati ja Villeri suviseid sünnipäevi. Sellega pole suvevaheaeg veel lõppenud. Tänasel turniiril oli 6 vooru ja mõtlemisaeg 15 minutit kummalegi. Ühe palju punkte said Trohhalev ja A. Pedmanson, kes tegid omavahel viigi. Kolmandaks tuli Ojaste ja neljandaks sama punktide arvuga Põdersalu. Ma sain turniiri alguses kaks võitu järjest ja kolmandas voorus mängisin esimesel laual, aga kaotasin nüüd neli mängu järjest. Suuremas osas mängudes tundus mingis faasis minu seis parem olevat, aga ma ei näinud ühekäigulisi ähvardusi. See võib tulla mängupraktika ja treenimisaja vähenemisest.

Mind kutsuti esimest korda elus Eesti-Läti saja laua matši mängima, aga ütlesin, et mul pole aega ega ettevalmistust. Selgus, et mängijatel oli võimalus ennast ise võistkonda kirja panna, võibolla on veel praegugi vabu kohti.

Rootsi ajast tahvlile

Ühes majas oli algamas maleturniir. Aga täna olid osad maja wc-d avarii tõttu suletud, avatud olid ainult kaks kõrgemal korrusel asuvat. Seetõttu võis turniir venima hakata. Käisin ülemisel korrusel ja jõudsin mänguruumi, kui voor juba käis. Raskusi oli ka sobivate nuppude leidmisega, sest kõik vajusid ümber. Lõpuks kui leidsin ühe enam-vähem mängimiskõlbliku komplekti ja algseisu peale panin, ei olnud minu vastane ikka veel saabunud. Teistel laudadel sai juba esimese vooru mäng läbi, aga meie polnud veel alustanud.

*
Istusin auditooriumis keemia tunnis. Direktor kutsus ühe õpilase tahvli ette vastama. Kui ta oli vastamise lõpetanud, ütlesin, et ma pean keemiat kordama, mõnda ülesannet ma oskan lahendada, aga mitte kõiki. Direktor kutsus, et ma siis tahvli ette harjutama tuleksin. Seda ma ei tahtnud. Läksin siiski. See oli ajaloo tund ja mind oli vastama kutsunud ajaloo õpetaja. Hakkasin kirjutama tahvlile lugu Rootsi ajast. Kirjutasin, et Rootsi aeg algas aastal 1561, aga mitte veel kogu Eestis. Edasi laienes Rootsi võim üle kogu Eesti. Need, kes olid algul Rootsi võimu poolt, pettusid selles hiljem ja hakkasid soovima Vene võimu. Kui venelased Tartut piirasid, siis üks mees sissepiiratud linnas tegutses venelaste huvides. Kirjutasin põhiliselt eelloost, põhiasja mainisin alles lõpus. Mulle oli eraldatud kolmandik tahvlist, kaks kolmandikku oli antud ühele tüdrukule kirjutamiseks. Märkasin, et osad minu kirjutatud read algavad tüdruku alal. Palusin vabandust.

Tuttav talu

Pidime täna hommikul Paidest Tartusse sõitma. Enne pidime sööma. Läksin kööki. Vanaema ütles, et ma paneks kampsuni selga. Ma ei pannud, muidu oleks palav hakanud. Natukese aja pärast siiski panin teksajaki selga. Bussid ei pidanud täna erandlikult enne õhtut käima. See tähendas, et pidime jala minema. See oli pikk maa. Tallinnast oleks olnud veel pikem.

*
Ruumis olid Klaus ja Meelis. Meelis käis endiselt maletrennis. Ükskord ta oli tahtnud minu käest maleraamatuid laenata, aga ma polnud andnud.

*
Olime oma talu juures. Meie talu ümbert oli maa lagedaks tehtud, aga taluõue piiril kasvas endiselt kõrge kuusehekk. Töömehed mõtlesid vist, et meie midagi ei tee. Võibolla me oleks ka pidanud puud maha võtma. Õuel tundsin ära tühjad mesitarud ja kaks väikest neljakandilist objekti, mille ümber lapsed kunagi jooksid, püüdes ära arvata, kummalt poolt teine tuleb. Praegu olid taluõuel kanad. Üks inimene tegi kõva häält. Kanad tõusid selle peale ehmunult lendu ja lendasid minema, kuigi muidu kanad tavaliselt ei lenda. Kukk ei lennanud minema, vaid mulle kallale. Aga ma läksin eest. Olin paljude aastate järel jälle Reomäel. Kõndisin üksi metsa all. Vaatasin, et siin on üllatavalt vähe muutunud. Alles olid rõngad, millesse vanasti mängumaju tehti. Vahepeal olin mäletanud, et rõngasmaja on ainult Pillel, aga nüüd nägin, et vendade majad olid olnud pikali olevad rõngad ja Pille maja püstine rõngas, millel oli külje peal ukseauk ja ei olnud katust. Alles olid ka kohad, kus ma olin liivakastis mänginud ja kus ma olin metsamaasikat kasvatanud. Hakkas puhuma tugev tuul. Ronisin tuule eest mööda pikali olevaid puutüvesid ladva poole. Tegelikult ma ei teadnud, kas need puud ei või tormituulega püsti tõusta ja teisele poole pikali kukkuda.

Kuiv muld

Vaatasin, et taimedel on muld kuiv. Hakkasin kastma. Pärast mõtlesin, et merevesi on soolane, see võib taimed tappa. Õnneks ma valasin vett väikses koguses.

Järvamaa ajaleht

Käisin Tartu Raekoja platsil lugemas Järvamaa ajalehte "Järva Teataja". Paide oli varem üks kolmest asulast, kus viibisin iga aasta, aga pärast vanaema maja mahamüümist olen sinna jõudnud harvem. Järvamaad nimetati Nõukogude ajal Paide rajooniks ja siis kandis sealne maakonnaleht nime "Võitlev Sõna". Uuel Eesti ajal püüdis minu sugulane anda vahepeal välja konkureerivat maakonnalehte "Peegel", aga see jäi lühiajaliseks. Edukamaks on osutunud raadiojaam ja ristsõnalehed.

Ajalehtede lugemistoas oli "Järva Teataja" vahele köidetud ka lisaleht "Maaelu". Ma võin osaliselt segi ajada, mida ma kummast lugesin. "Maaelu" ilmuvat ka teiste maakonnalehtede ja "Postimehe" vahel, aga "Postimehe" vahelt ma pole seda lugema hakanud.

Võrreldes nädal varem loetud Põlvamaa lehega "Koit" oli "Järva Teataja" värviline ja vist paksem. See võib näidata, et Põhja-Eesti on rikkam kui Lõuna-Eesti. Ka "Järva Teataja" vahel ilmub telekava. Minevikust mäletan, et varem avaldas see maakonnaleht järjejutuna Tarzani raamatuid ja et vahepeal olen seda mõned korrad internetist vaadanud. Võrgust maakonnalehtede lugemise harjumus kadus sellega, et järjest rohkem lehti läks parooli alla. Ma ei tea täpselt, millised praegu on.

Kui "Koidust" leidsin kaks erinevas toonis kirjutist kaladest, siis "Järva Teatajas" kirjutati mesilastest teisel toonil kui mõnes muus lehes. Mujal on kirjutatud mesilaste hukkumisest, aga "Järva Teataja" järgi on hoolimata tänavusest põuast hea meeaasta. Oma silmaga olen näinud, et ka õunasaak tuleb vähemalt külastatud kohtades keskmisest parem. Pärast kodus meenus, et Paide oli esimene koht, kus ma mesilaselt nõelata sain ja et seal on olnud ka rahumeelsemat mesilasevaatlemist.

Üks lugu oli tasuta bussisõidust. Kirjutati, kui palju sõitjate arv pärast odavama sõidu kehtestamist on tõusnud. Mul ei jäänud täpne arv meelde, aga see oli vist kuskil 30 ja 40 protsendi vahel. Kirjutaja arvates oli odavama bussisõidu kehtestamine hea, aga mul tekkis kahtlusi. Hea võiks tasuta bussisõit olla roheliselt seisukohalt siis, kui see vähendaks autoga sõitmist, aga ajalehes mainiti hoopis jala käimise vähenemist. Ülikooli ajal tegin eurolistis vist kuskilt varem loetud ettepaneku, et tulumaksu võiks asendada kulumaksuga. See tähendas, et arvasin, et maksta võiks rohkem need, kes rohkem reostavad. Bussisõidu subsideerimine jala käimisega võrreldes oleks suurema reostamise subsideerimine.

Intervjueeritud oli inimest, kes on teinud minuga sarnast kirjatööd ja on sarnase haridusega. Ta meenutas lisaks, kuidas ta pidi represseerituna mõne kuuga vene keele selgeks õppima. Ta polnud viitsinud sõnaraamatut lapata ja oli selle asemel lugenud raamatut, mis oli ilmunud nii eesti kui ka vene keeles. Alles hiljem oli ta teada saanud, et sellist lausete võrdlemise meetodit on varemgi kasutatud. Esimest korda lugesin sellisest meetodist vist "Maailm ja mõnda" raamatusarjast, et nii õppis keeli ka arheoloog Schliemann. Ajalehes intervjueeritav ütleb, et praegu nimetatakse sellist meetodit keelekümbluseks, kuid et tema jaoks olnud see kümblus külm.

Võibolla "Maaelus" kirjutati sellest, et suurem osa Eesti kultuuripärandist asuvat maal, mitte linnas, sest kiriku- ja mõisahooneid on maal rohkem. Mõtlesin, et raamatuid ja arhiivimaterjale on ilmselt seevastu rohkem linnas. Kas selles või ühes teises loos öeldi, et inimesed ei koli maalt linna mitte sellepärast, et linnas oleks parem elada, vaid et maal ei ole tööd. See tuletas meelde kooli vene keele tunni, kus küsiti, kas me tahame elada maal või linnas. Suurem osa tahtsid maal. See on võibolla rohkem laste arvamus, aga nüüd sain taas kinnitust, et on ka selliseid täiskasvanuid.

Statistikapõnevus

Kaalujälgija kaaluta olekus
ei teadnud, kas ta kaal on korras.
Jälgisin oma blogi loendurit
ja ei teadnud, mida sellest arvata.
Isa mõõtis vererõhku
ja poliitik loendas valijaid.
Ajaloolane oli unustanud aastaarvud
ja seetõttu ei teadnud,
milline sündmus oli varem.
Üliõpilane arvutas keskmist hinnet,
aga professor ei osanud hindeid panna.
Numbrid tegid rõõmu
ja numbrid tegid muret.
Kägu luges kokku,
millal keegi sureb.

Taldrikute lõhkumine

Mõtlesin, kas minna täna kooli dressipükstega. See oleks võinud tuua kaasa halvustamist. Dresside kandjaid oli nimetatud dressinäitajateks. Kehalise kasvatuse tundides kandsid teised ka dressipükse, nendes peeti seda lubatuks.

*
Viskasin Pillele taldriku ja sellel tuli tükk küljest. Ütlesin, et järgmise takdriku viskan ma nõrgema hooga, nii et sellel tükki küljest ei tule. Aga tuli ikkagi. Pille viskas selle tagasi nii suure hooga, et see läks veel rohkem tükkideks kui esimene. Mind süüdistati, et ma teen koledaid tegusid ja muutun pärast seda jälle rahulikuks.

Parem rünnak

O-V-R-R-L-K-V-O
1. b4 e5 2. g3 b6 3. e4 Rd6 4. d3 g6 5. Re3 Re6 6. Og2 Le7 7. 0-0 0-0-0 8. c4 f5 9. Rd5 Lf7 10. c5 Rb7 11. cb ab 12. Lc3 Kb8 13. Rb3 fe 14. Oe4 h5 15. Vfc1 Vc8 16. a4 h4 17. a5 ba 18. ba hg 19. hg Rg5 20. Rc5 Rh3 21. Kh1 Rf2 22. Kg2 Ka7 23. Rb7 Ob7 24. Lc5+ Ka8 25. Rc7+ Vc7 26. Lc7 Oe4 27. de 1:0. Valge mõtles 11 ja must 10 minutit.

Kivid ja lilled

Üks juulikuine foto. Nagu näha, ei pea soojad toonid alati heledad olema. Kuigi ma vanasti väikse karbi vildikad reastasin must-pruun-sinine-roheline-punane-kollane.

Tuna 1/2018

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“ 1/2018. Peatoimetaja Ott Raun. 160 lehekülge.

Kursusekaaslane Peeter Kenkmann kirjutab kaitseseisukorrast Eesti Vabariigi hilisematel aastatetel ja mainib ka vabadussõjalaste liikumist, mille kohta kirjutasin ülikooli kolmandal aastal kursusetöö. Kenkmanni mõtted sarnanevad minu tolleaegsetele mõtetele, et vabadussõjalaste liikumine polnud nii hirmus kui on räägitud, aga ma olen hiljem edasi mõelnud.

Kenkmanni järgi 1934. a. kaitsesseisukorda põhjendati vabadussõjalaste riigipöördeohuga, kuid et vabadussõjalastel tegelikult tol hetkel riigipöördeplaane ei olnud. Minu meelest vabadussõjalaste liikumist aitab seletada ka Sorokini raamat revolutsioonidest. Kui 1917. a. sündmuste puhul Eestis võiks küsida, kas see oleks Sorokini teoorias revolutsioon või rahvuslik vabadusvõitlus, siis tema teooria valguses võiks vabadussõjalaste liikumise veel paremini revolutsiooniks liigitada, sest see oli ühe rahva sisemine asi. Revolutsiooni esimeses faasis tõusis rahva poliitiline aktiivsus ja muudeti parlamendiväliste jõudude algatusel põhiseadust, 1934 oleks revolutsiooni teise diktatuurifaasi jõudmine. Sorokin on näidanud, kuidas poliitikute revolutsiooniaegsed sõnad ja teod või erinevate hetkede sõnad lahku lähevad, nii oleks ka mõeldav, et vabadussõjalased küll esialgu väga riigipöördest ei räägi, aga hiljem otsustavad selle teoks teha. Või millal Päts riigipöördest rääkima hakkas?

On räägitud sellest, et Päts rikkus põhiseadust, kuid seadusi ei täideta ka muul ajal täpselt, vaid umbes. Ka kõigist peensustest kinni pidamata jätkas Päts samme umbes samas suunas, milles ka põhiseaduse muutmisega samme astuti. Kõiki peensusi ei ole aga võimalik järgida, kui seadused ei ole pähe õpitud ja tõlgendused paragrahvide kohta lähevad lahku. Inimesed ei mäleta isegi koolis õpitut, seaduste tundmises ei eksamineeritud meid isegi koolis.

Ajaloofilosoofia rubriigis on avaldatud hollandlase Eelco Runia kirjutis ja sellele järgneb tavakohaselt Marek Tamme kommentaar ja intervjuu filosoofiga. Juttu on sellest, kuidas Runia oli hollandikeelses maailmas varem tuntud kui ingliskeelses. Üks ütlus on, et prohvet pole kuulus omal maal, mis tuleb ehk kristluse ja judaismi lahkuminekust, aga paistab, et mõni autor on siiski omal maal paremini tuntud.

Hollandlane arvab, et ajaloolased tahavad ajaloo üle otsuseid langetada, kuid tegelikult mõjutavat ajalugu neid ennast. Ma pole selle vastu, et minevikust õppida. Mõni asi minevikus võib olla eeskujuks ja mõni hoiatuseks. Uurimisteema mõjutab rohkem ilmselt seda ajaloolast, kes uurib kitsamat teemat. Laiemate teemade tundmise korral on võimalik aegu võrrelda ja valida, mida eeskujuks võtta, või erinevate eeskujude elemente kombineerida. Ajaloo laiema tundmise korral peaks paremini näha olema ka see, mida on seni kõigil aegadel liiga vähe olnud.

Inna Põltsam-Jürjo annab ülevaate reformatsiooni teemalisest konverentsist. Juttu on sellest, kuidas reformatsioon ei keelanud küll pilte ära, kuid vähendas piltide tähtsustamist. Mõtlesin, et kas nüüd on reformatsiooni mõju kaduma hakanud, et pilte on jälle rohkem hindama hakatud. Genzstein arvas juba 19. sajandil, et inimene eelistab alati pilti sõnalisele tekstile. Birgit Kibal kirjutab ühes „Tuna“ kaastöös, kuidas praegu suurendab piltide levitamist arvuti. Mõtlesin reformatsioonist lugedes, et reformatsioonile eelnes ju juba trükikunsti leiutamine, mis suurendas samuti piltide levitamise võimalust.

Enn Küng kirjutab taas Rootsi aja majandusest. Seda artiklit lugedes mõtlesin, et raha on nimetatud halvustavalt tänapäeva jumalaks, aga ka minevikus oli nii, et kui ühte religiooni tunnistati vaid ühes maailma osas, siis kuld maksevahendina oli maailmas laiemalt tunnustatud.

Mäletan, et ühes blogisissekandes olen nimetanud Rootsit vasakpoolseks riigiks. Sellele mõttele võis viia nii 20. sajandi sotsiaaldemokraatide pikk võimulolek kui ka Rootsi ajal teostatud reduktsioon, millega suurendati keskvõimu õigusi aadliga võrreldes. Võidakse öelda, et vasakpoolsuse mõiste tekkis alles Prantsuse revolutsiooni ajal, aga võrdlusi saab teha ka nende aegadega, kui mõistet veel ei tuntud. Mõtlesin nüüd uuesti, mida üldse nimetada vasakpoolsuseks. Üks seletus oleks, et on suur riigi osa, teine, et tehakse midagi vaeste heaks. Aga suur riigi osa ei pea tähendama automaatselt vaeste heaks tegutsemist, sest saaks kehtestada ka sellise tulumaksu, et rikastele on maks väiksema protsendiga kui vaestele. Nagu vanasti pidid teotööd tegema talupojad mitte mõisnikud. Kui toimub suur käsutamine, siis käske võib anda nii riigi keskvõim kui ka mõisnik koha peal.

Üks blogija ei saanud aru, mille poolest Nõukogude plaanimajandus halb oli, kui ka tänapäeval tehakse plaane. Mõtlesin vahepeal, et parem sõna olekski käsumajandus, sest plaani saab teha ka enda jaoks, aga Nõukogude Liidus anti plaane käsu korras. Aga kui ka mõisnikud andsid käske, siis läheb ka käsumajanduse mõiste ebamääraseks.

Mälupildid ja foto

1980. aastatel olid selle koha peal põld, heinamaa ja karjamaa. Sajandivahetuse paiku kasvasid need võssa. Algul olid võsapuude ladvad silmadest madalamal, siis kasvasid üle pea. Nüüd on võsa jälle maha võetud ja tänavu nägi see koht välja selline nagu fotol.

Kontrolltöö paber

Oli lõppenud suurmeistrite vaheline malepartii. Vaatasime seda partiid. Selles mängus oli laual olnud mõlemal poolel mitu topeltetturit. See ajas mind naerma. Vaatasin, et topeltetturid ei olegi nii nõrgad kui räägitakse. Ühel mängijal olid topeltetturid kõrvuti liinidel. Siis vaatasin, et siiski eraldatud liinidel. Olin selle partii mänginud ühe tuttavaga. Ta ütles, et nüüd tema arvamus endast paranes, sest ta võitis kõrgharidusega inimest. Mõtlesin, et aga ma ei mängi kõrgharidusega inimese tasemel.

*
Koolis algas ajaloo kontrolltöö. Vaatasin, millisest kaustikust kontrolltöö kirjutamiseks paberit välja tõmmata. Kõigis kaustikutes oli liiga palju täis kirjutatud lehti. Täis ja tühjad leheküljed olid läbisegi. Tegelikult ei tohtinud kontrolltöö ajal kaustikud lahti olla, aga mõtlesin, et praegu on erandlik olukord. Lõpuks valisin ühe paberi välja. Õpetaja süüdistaski, et ma kirjutan maha. Vastasin, et ma ei saa maha kirjutada, sest ma pole kuskile sel teemal märkmeid teinud. Ütlesin, et ma ei saanud ülikoolis ühtegi kahte ega ühtegi kolme, ja kõige parem hinne oli viis pluss. Alustasin kirjutamist, aga sodisin kogemata paberile asju, mida ma ei tahtnud. Mõtlesin, et kuigi ma ülikoolis halbu hindeid ei saanud, võin täna sodimise pärast saada. Kirjutasin aeglaselt, sest mõtlesin, kas jätkata sellele paberile kirjutamist või võtta uus. Sodi tuli juurde.

Sõjaga harjumine

Rääkisin Arieliga, kes tahtis, et ma ühte asja teeks. Seejärel käisin mujal ringi. Oli sõda ja pidev tulistamine. Mõtlesin, et mul on tekkinud juba samasugune veendumus nagu teistel inimestel teiste sõdade ajal, et mina selles sõjas kuuliga pihta ei saa. Ilma sellise veendumuseta oleks raske elada.

*
Vaatasin peeglist, et mul on üks silm haige. Silmatera oli laienenud. Silm küll veel nägi. Küsisin ühelt pereliikmelt arvamust, kas ma pean silmaarsti juurde minema. Ta arvas, et ei pea. Mõtlesin, et võibolla ta arvab sellepärast nii, et mul võis jääda haige koht silmalau varju.

Sageli magamine

Viimasel ajal olen ma maganud kahel päeval lisaks ööunele mitte üks, vaid kaks korda sama päeva jooksul. Vahepeal arvasin juba, et päeval oskan jääda veel ainult poolunne, aga eile olin nii väsinud, et jäin sügavalt magama. Päevase unisuse põhjuseks on pakutud palavust ja seda, et remondimehed äratavad hommikuti varem üles, aga õhtul varem magama ei lähe. Alles hiljuti rääkisin siiski, et see aasta on lõunauinakute tegemise vajadus olnud väiksem kui eelmine aasta, kui remonti ei olnud. Oletasin, et eelmine aasta tegi uniseks tomat kui mürgitaim, mida tänavu toas ei kasva. Vestluskaaslane oli millegipärast kindel, et tomat küll uniseks ei tee.

Päeval magades ma pole õigeid unenägusid näinud, aga poolune korral on silmade ees kiiresti ja katkematult vaheldunud mitmesugused mälu- ja fantaasiapildid. Sügava une fantaasiad sisaldavad rohkem mõtteid ja ei vaheta nii kiiresti pilte.

Udune partii

Mängisin maleturniiril. Oli segane, mis ruutudel nupud täpselt asuvad. Seda partiid olime alustanud muudetud algseisust. Küsisin kohtunikult teise laua partiiprotokolli, et selle järgi oma lauale õige algseis peale panna ja otsast peale mängida. Kohtunik hoiatas, et nii võivad mõlemad vastased kaotuse saada. Jäi üle proovida õiget algseisu taastada ilma protokollita.

Ootamiskoht roheluses

Alal, mida me nimetame Peeduks, on kaks maaliinide bussipeatust - Peedu ja Peedumäe. See pilt on tehtud Peedumäe peatusest mõned nädalad tagasi. Olen seal olnud korduvalt ainus ootaja, kuigi ühel korral oli buss juba enne sellesse peatusesse jõudmist Elvas nii täis läinud, et sain vist viimase istekoha. Viimastel sõitudel oli ruumi rohkem.

Põlvamaa ajaleht

Üks päev küsisin raamatukogus Põlvamaa ajalehte "Koit". Vastati, et raamatukogu peahoones maakonnalehti ei ole, need on Raekoja platsi lugemistoas. Sinna läksin kaks nädalat hiljem, varem ma polnud seal käinud. Küsisin, kui kaua seal lehti alles hoitakse. Selgus, et seda lehte aasta.

Lugesin "Koidu" augusti alguse ja juuli lõpu numbreid. Selle ajaga oli lehe sisus märgata juba muutust, et kui augustis kirjutati Peipsi kalade massilisest hukkumisest kuumuse ja sinivetika tõttu, siis juulis veel, kui heas seisus Emajõe kalad on, ülepüük neid ei ähvarda, sest välja püütakse vaid väike osa.

Kaks lugu oli ka, kus oli juttu keeleküsimusest. Ühes öeldi, et lasteajakirja number ilmus esimest korda setu keeles, teises kirjutati noortelaagrist, milles pidi rääkima inglise või saksa keeles. Seal laagris ei tohtinud võtta ühendust vanade tuttavatega, vaid pidi rääkima kogu aeg uute tuttavatega. Samas uued tuttavad ei jäänud ainult laagri piiresse, vaid nendega küll loodeti ühendust pidada ka pärast laagri lõppu.

Parem oli lugeda intervjuud inimesega, kellele meeldis maal elada. Aga ta rääkis, et tal on tüüpilised talude taastaja haigused. Nende hulka liigitas ta ka halva nägemise. Ise oleks arvanud, et nägemist rikub rohkem linnas kirjatöö tegemine, võibolla see statistiliselt siiski nii on.

See leht ilmub kolm korda nädalas ja on veel mustvalgete fotodega. Muidu mustvalgeid fotosid muudes uuemates trükistes näeb ehk liiga vähe. "Koidu" vahel ilmub ka mahukas telekava. Ma olen varemgi kuulnud, et kõik maakonnalehtede lugejad üle-eestilisi lehti ei loe.

Kauba valimine

Istusin rohumaal. Mõtlesin malest ja mööda kõndivad lapsed rääkisid ka malest. Paistis, et nemad olid ka maletajad. Läksin väiksesse poodi. Valisin endale kaupa. Võtsin igat kaupa kaks tükki. Algul võtsin ainult saiakesi ja muud magusat, aga mõtlesin, et peaks midagi soolast ka ostma. Panin kõik kauba ühte kilekotti, aga mulle meenus, et soovitatakse panna erinevat liiki saiakesed erinevatesse kottidesse. Mõtlesin, et müüja võib ka ümber pakkida. Olin võtnud kaupa rohkem kui ma jaksasin ära süia.

Värsked muljed

Üks asi meeldib mulle tänavuse remondi juures kohe, et meie maja välisseina värv vastab nüüd minu maitsele rohkem kui eelmine. Halb on see, et ma olen suure tubade jahutamisega vist täna öösel külmetanud ja kurgus on halvem tunne kui magama minnes.

Tuttav linn

Sõitsime Haapsallu sisse. See oli minu jaoks kolmas kord. Mõtlesin, et ma tahan siin olla, sest see on tuttav koht. Läksin ühistranspordivahendist välja. Tundus, et väljusid ka teised meie omad, aga ma ei näinud täpselt. Nad kõndisid järjest kaugemale.

*
Läksin ühe partei koosolekule. Parteijuht rääkis, et õnneks on osad ajaloolased Mussolinist kiitvalt kirjutanud. Ta tõi näiteid, mida täpsemalt. Mõtlesin, et sellise parteiga ma liituda ei taha.

Sees ja väljas

Šveits ja Norra ei kuulu Euroopa Liitu, aga on liikmesriikidest rikkamad. Suurbritannia kohta arvatakse, et Euroopa Liidust väljaastumine muudab ta vaesemaks. Erinevust võiks seletada sellega, et ühtedes riikides on olukord stabiilne ja Suurbritannias olukorra muutus. Aga millegipärast hirmutati Eestis enne Euroopa Liitu astumist just, et kui rahvas otsustab olukorda mitte muuta, siis lähevad asjad halvaks. Kui nüüd Suurbritannia otsustaks teist korda kurssi muuta, kuidas see mõjuks?

Asjade lõpetamine

Tõnu ja tema naine olid meie maja otsaseinas ühed toad kinni pannud, et neis elada. Aga nad otsustasid, et nad hakkavad elama hoopis sama seina teistes tubades.

*
Olin peoööl vähe maganud. Nüüd läksin ühte majja asju lõpetama. Inimesed kirjutasid paberitele kokkuvõtteid. Võtsin paberilehe ja istusin torude kõrvale. Mulle näidati, et istuda saab paremas kohas. Vahetasin kohta. Seisin järjekorras. Minu taha seisis Tulviste. Ta esitas mulle küsimuse sõjajärgsete aastate Tartu linnavalitsuse koosseisu kohta. Üks poiss oli juba mitu ööd magamata ja mängis kogu aeg malet. Ta pingutas, et mitte magama jääda. Kartsin, et ühel hetkel võib ta surnult kokku variseda.

Suurtükituli

1. e4 e5 2. Oc4 Rf6 3. Rf3 Rc6 4. d4 ed 5. Rd4 Oc5 6. Rc6 bc 7. Rc3 0-0 8. 0-0 Ve8 9. Ve1 d6 10. Og5 h6 11. Oh4 Oe6 12. Oe6 Ve6 13. Lf3 Vb8 14. Vb1 Od4 15. Ld3 Oc3 16. Lc3 g5 17. Og3 Ve4 18. Ve4 Re4 19. Lc6 Rg3 20. hg Vb6 21. La4 Lb8 22. b3 Vb4 23. Ld7 Ve4 24. Vd1 Ve2 25. Lc6 Ld8 26. Kf1 Le7 27. La8+ Kg7 28. La7 Vc2 29. Ve1 Lf6 30. a4 Lf5 31. a5 Ld3+ 32. Kg1 Lb3 33. Ld4+ Kh7 34. Ve8 Vc1+ 35. Kh2 Lb1 36. Lh8+ Kg6 37. Lg8+ Kf6 38. Lh8+ Kg6 39. Vg8+ Kf5 40. Lh7+ Ke5 41. Ve8+ Kd5 42. Lf7+ Kc6 43. Lf3+ Kb5 44. Vb8+ 1:0. Valge mõtles 18 ja must 17 minutit.

Lähenev tasemetöö

Läksin klassi ette ja kirjutasin tahvlile võõrkeelse luuletuse. Nüüd võidi vaadata, et ma teen võõrkeeles vigu, kuidas ma saan niimoodi raamatut tõlkida. See luuletus oli sellises võõrkeeles, mida ma halvemini oskasin, seetõttu olingi kirjutanud ühele reale ainult ühe lause. Läksin ja istusin oma kohale Sandri kõrval. Krister ütles Sandrile, et kirjutamine on ainus viis, kuidas ma julgen seda luuletust esitada.

*
Lähenes viimase klassi inglise keele tasemetöö. See aasta tegi õpetaja selleks vähem ettevalmistusi, seetõttu oli oodata, et paljud saavad kahe. Üks aasta juba oli paljudel halvasti läinud. Aga mõtlesin, et võin tööks valmistuda õpetajast sõltumatult. Ma ei teadnud ainult, mis osa peale tänavune töö tuleb. Aga võisin kogu grammatikaraamatu uuesti läbi lugeda. Tasemetööde jaoks tuli iga aasta tase taastada. Ei teadnud, kas niimoodi tuleb keeleoskust säilitama hakata ka pärast kooli lõpetamist.

Eilne ilm

Eile oli Tartus müristamist ja taevas läks vahepeal pilve. Läksin kauge müristamise ajal poodi. Kui poest välja tulin, oli hakanud vihma tibutama. Mul oli selle üle hea meel, sest põud ja palavus olid kestnud kaua. Aga sadu tibutamiseks jäigi. Viisin poest ostetud kauba koju ja seejärel tegin veel pikema jalutuskäigu. Jalutuskäigu algul veel piisku langes, aga lõpus enam mitte. Hilisemal kellaajal läks töölaua taga istumine liiga palavaks. Tõmbasin kardina osaliselt ette, et vähem kuumeneda. Meie majas on ilmselt veel palavam kui mujal, sest meile on akendele ja rõduustele remondikiled ette pandud, nii et jahedamal kellaajal saab jahedamat õhku sisse lasta väiksema pinnaga. Kuigi siis vist tuleb palavamal kellaajal palavat õhku ka väiksema pinnaga sisse, aga õhk liigub ka vähem.

Vettelaskumisvõimalus

Üks laps võttis mitu õuna kaasa ja läks seejärel läbi aiaplangus oleva augu. Teine laps tuli sealt kohkunud häälega rääkima, et esimene laps võttis söömiseks kollaseid õunu, aga need õunad saavad küpseks alles punaselt, mitte veel kollaselt. Mõtlesin, et õuna on võimalik süia erinevates küpsusastmetes.

*
Oli võimalik treppi mööda vette laskuda. Vees oli võimalik ujuda. Hakkasin trepist alla laskuma, aga siis saabus klassikokkutulekule muid inimesi, mistõttu läksin ülemisele korrusele. Mõtlesin, et ootan, kuni teised paljamaks võtavad, ma ei taha seda esimesena teha, ma võin vette minekuga oodata. Teised hakkasid tantsima. Mõtlesin, et mulle tantsimine ega tantsimise vaatamine ei sobi.

*
Asutuse wc-s oli suure poti kõrval väike lastepott. Juhendile oli kirjutatud, et väike pott on uriiniproovi võtmiseks ja see peab olema väga puhas. Aga see oli väga räpane. Mõtlesin, et pesen selle puhtaks. Ruumi astus üks meditsiinitöötaja. Mõtlesin, et enne ma pesema ei hakka, kui ta on ruumist läinud. Seni seisin liikumatult ja hoidsin potti käes.

Üksildased sääsed

Põua ajal ei ole hoolimata akende lahtihoidmisest eriti sääski sisse lennanud. Ühel päeval nägin ühte suurt sääske, täpset aega ei mäleta. Aga eile õhtul kuulsin jälle toas sääsepininat, kuigi ma sääske silmaga ei näinud. Kas sääsk tekkis tänu sellele, et kuskil mujal on vahepeal vihma sadanud? Mõnda muud liiki putukaid olen näinud. "Loomade elust" olen lugenud, et mõni putukaliik võib olla väga kaua söömata. Aga sääsevastsetel on vaja kasvamiseks vett.

Magistritöö viimistlemine

Lugesin magistritöö kirjutamiseks. Ma polnud seni pooldanud raamatute sodimist, aga nüüd hakkasin ühte raamatusse juurdekirjutusi tegema, et millistest teostest lisainformatsiooni saab. Kui ma poleks üles kirjutanud, oleks see võinud mul meelest minna. Võidi mõelda, et ma kirjutan magistritöö möödaminnes, kui mul on teemaks fašism, aga ma arvustan kogu aeg hoopis muul teemal raamatuid. Aga nüüd mul oli plaanis järjest fašismiteemalisi raamatuid lugema hakata. Ma olin töö mustandi juba varem valmis saanud, nüüd tegin vahelekirjutusi. Püüdsin vahele kirjutada nii, et lisanduks uusi mõtteid ja uut informatsiooni. Sain nõutud 50 lehekülge täis. Juhendaja tuli ja luges üle õla viimast lehekülge. Ta soovitas, et ma kirjutamise pooleli jätaks. Vastasin, et ei jäta. Juhendaja küsis, millal ma varem olen näinud, et sellise kvaliteediga töö kaitsmisel läbi läheks, mida mul on uut lisada. Vastasin, et mul on veel aega tööd paremaks teha. Kui juhendaja oli läinud, siis rääkisin sellest jutuajamisest Pillele. Ütlesin, et kui mul on töö maht täis, siis ma võin seda mitu korda uuesti läbi kirjutada, mitte enam pooleli jätta. Ütlesin, et uut ei pea lisama võrreldes varasema töö mustandiga, vaid võrreldes varasemate töödega. Mõtlesin, et mul on aega kirjutada, sest eksternidele ei ole valmimistähtaega. Eksterni lepingu saamiseks peavad olema eksamid tehtud. Mul oli veel töö kaitsmata ja magistrieksam tegemata. Mõtlesin, et magistrieksam võib vist eksternilepingu sõlmimisel erinevalt muudest eksamitest tegemata olla.

Kaadrite valimine

Üks päev pildistasin sibulaid. Sibulad on varemgi pildistama kutsunud. Mind kutsuvad pildistama ilusamad asjad. Üks päev soovitati mul pildistada ploomikooki, aga selle jätsin tegemata, põhjendusega, et see ei ole nii ilus. Maitse kohta ütlesin, et see on küll hea.

Kõnelus veetemperatuurist

Viimasel ajal on ajalehe ilmateadetest märgata, et mõnes Läänemere osas on vesi soe ja mõnes külm. Et õhk on väga soe, siis paneb külm vesi imestama. Oletasin oma peaga, et külm vesi tuleb kohale polaarjää sulamisvee hoovusena. Mulle vaieldi vastu, et seda nimetatakse hoopis süvavee kerkeks, neid olevat vahel ka enne pooluste sulamist ette tulnud. Mere põhjakihtides on vesi alati külmem ja vahel kerkib sealt üles.

Tegin järgmise oletuse, et praegusel kuival ajal võib külm vesi olla üks sademeid vähendav tegur, sest on räägitud, et Eestis on tavaliselt suvel rohkem sademeid kui talvel. Ütlesin, et külm vesi ei auru nii hästi. Mulle vaieldi vastu, et just oli nähtud, kuidas külm vesi aurub. Mina ütlesin, et võibolla ei aurunud rohkem, vaid külmemal temperatuuril veeaur küllastub õhus kiiremini, see võib aurumise nähtavamaks teha.

Loendurite lõppnäidud

Täna jõudis lõpule counter.zone.ee loendurite tegevus. Blogis runnelsimo.blogspot.com oli see loendur mul üleval 14. maist 2005 kuni 1. augusti 2018 varasemate tundideni. Selle ajaga loendati 91 469 külastust ja mingisugustelt ipv6 aadressidelt 9065. Keskmiselt oli külastusi päevas 18, rekordkeskmine oli varem kõrgem. Tegevust jätkab aga www.blogger.com loendur, mille järgi külastuste arv on suurem. See on loendanud lühema ajavahemikuga maist 2010 augustini 2018 külastusi 291 776. Kahe statistika erinevus tuleb võibolla sellest, et üks jättis osa klikke lugemata ja teine loeb lisaks inimestele rohkem ka roboteid.

Mul oli kunagi counter.zone.ee loendur igal kodulehekülje alalehel eraldi, aga kodulehekülge tolles kohas enam ei ole. Kodulehekülje sisu olen kopeerinud aadressile simorunnel.blogspot.com, kus kolm luulekogu pikkust sissekannet olid juba varem. Tollel aadressil tehti counter.zone.ee loenduri järgi 1. jaanuarist 2008 1. augustini 2018 - 2794 külastust ja ipv6 aadressidelt 82, keskmine päeva külastuste arv oli ümardatult 0. Juurde pole liidetud seda, kui neid tekste on loetud teiselt aadressilt või osasid ka paberilt. Www.blogger.com loenduri järgi külastati aadressi simorunnel.blogspot.com maist 2010 augustini 2018 - 3908 korda.

Suvikõrvits

Öeldi, et maal on vaja kasta kõige rohkem suvikõrvitsat ja õunapuid. Kui ma maale jõudsin, olid need juba kastetud. Suvikõrvitsaga ma polnud varem maal tegelenud ja küsisin, kus see kasvab. Kui leidsin, siis ütlesin, et selle leht meenutab kurgi lehte. Vastati, et ta on kurgi sugulane. Ütlesin, et ma pildistan seda, et paremini meelde jääks. Vastati, et teine kord võib vili olla teistsuguse kujuga.

Kampaania lumelabidaga

Läksin kooli poole. Kõndisin käpuli ja lükkasin enda ees lumelabidaga mustust. Nii tegin kampaaniat, et täna hääletataks Euroopa Liitu astumise vastu. Ma ei lükanud teed üleni puhtaks, vaid ühte kitsast riba sellest. Läksin ühte majja, kus üks naine andis mulle lepingu, mille järgi pidin saama riigilt palju raha. Naine hakkas rääkima lepingutingimuste muutmisest, aga siis tunnistas, et ta eksis.