Minu küsimus unenäokirjelduse "Loenguvaheaja dokumenteerimine" kohta: "Palun analüüsida selle teksti lauseehitust: /.../"
Mina: "Tekstis esinevad üldiselt keskmise pikkusega laused, lisaks mõned lühikesed. Kõik laused lõppevad punktiga, ei ole küsimärke ega hüiumärke. Komade panemine on kirjutajal meeles. Tegelaste jutu edasiandmiseks ei ole kasutatud otsekõnet. Ajavormidest domineerib lihtminevik, komadele järgnevates refereeringutes on olevikku. Tekst on suhteliselt rahulikus stiilis, ei ole tugevaid emotsioone väljendavaid sõnu. Ei kasutata eriti palju erinevaid kirjavahemärke."
Copilot: "Selles tekstis on lauseehitus selge ja loogiline, võimaldades lugejal kergesti järgida sündmuste jada. Siin on mõned tähelepanekud:
Lause struktuur: Lauseehitus on lihtne ja selge, sageli koosnedes pea- ja kõrvallausetest, mis aitavad infot esitada loogilises järjestuses.
Sidusus: Kasutatakse hästi siduvaid sõnu ja fraase, mis seovad mõtted kokku ("läksingi neist eemale", "aga ta ütles, et").
Ajas järgnevus: Kasutatakse ajamäärusi, mis aitavad lugejal jälgida tegevuste järjekorda ("Mõtlesin, et ma ei taha tüli", "Seejärel sain aru, et").
Külalised: Tekstis vahelduvad dialoogid ja kirjeldused, mis annavad elava ja voolava tunde.
Selgus ja konkreetsus: Enamik lauseid on selged ja konkreetsed, andes konkreetseid detaile tegevuste ja tegelaste kohta ("Mul olid kotis sõiduks vajalikud paberid", "Tahtsin tast mööda laudu mööduda").
Peategelane: Tekst on kirjutatud peategelase vaatenurgast, kasutades mina-vormi, mis aitab lugejal paremini samastuda ja mõista tema mõtteid ja tundeid.
Stiil ja toon: Teksti toon on jutustav ja veidi vestluslik, mis muudab lugemise nauditavaks ja kaasahaaravaks.
Kas soovid, et analüüsiksin veel midagi selle teksti kohta? 😊
Lisainfo - ei pruugi sobida konteksti!"
Minu kommentaar: "See on kiitev iseloomustus, ükskord ajalehes kirjutati minu luulekogu põhjal, et mul on sõnastamisraskused. Selline lahti kirjutamata mõte üllatas mind, aga isa sõnul on mul proosalause parem ja luuletuste sõnastus halvem. Mõni arvustaja võibolla mõtleb, et kui eelnevalt on minu luuletusi kritiseeritud, siis ta peab minu proosat ka kritiseerima. Endale meeldivad ka enda kirjutatud luuletused, kuigi mõni vähem. Vahel mõne teise proosateksti puhul on mulle liiga pikki lauseid ette heidetud, aga unenäokirjelduses nii pikad laused nii kergesti ei teki."
Mina: “Palun anda mulle üks ajalooeksami küsimus.”
Copilot: “Selge! Siin on üks ajalooeksami küsimus:
Millised olid peamised põhjused ja tagajärjed Teise maailmasõja puhkemisele Euroopas?
See peaks pakkuma palju mõtlemisainet ja sügavust. Kuidas see küsimus tundub? 😊”
Mina: “Teise maailmasõja puhkemisele on erinevaid seletusi. Üks põhjus on, et sõjad nagunii paratamatult varem või hiljem puhkevad. On püütud sõdadele ka lõppu teha, aga see pole õnnestunud. Sõdu alustavad kergemini diktatuurimaad. Teise maailmasõja puhkemise ajal oli nii Saksamaal kui ka Nõukogude Liidus totalitaarne diktatuur, Euroopas oli lisaks palu autoritarismi. Nõukogude Liit ja Saksamaa jagasid 23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga ära mõjusfäärid enda vahele jäävatel aladel. Esimesena ründas 1. septembril 1939 Saksamaa Poolat. Salaprotokolliga oli lubatud Saksamaale Poola lääneosa ja Nõukogude Liidule idaosa. Ulatuslikke kolooniaid omavad Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja, esialgu oli see maismaal istumissõda, merel lasti juba laevu põhja. Samal kuul ründas Poolat ka Nõukogude Liit, talle lääneriigid sõda ei kuulutanud. Järk-järgult laienes sõda üle maailma, kuna selles osales vähemalt vormiliselt suurem osa maailma riike, siis nimetatakse seda maailmasõjaks. Pitirim Sorokin on seletanud mõlema maailmasõja puhkemist meelelise ajastu kriisiga, mis tema arvates pidi näitama peatset üleminekut meeleliselt kultuurilt ideatsionaalsele või idealistlikule, aga seda pole siiani juhtunud. Saksamaa agressiivsusele aitas kaasa 1929. aastal puhkenud ülemaailmne majanduskriis, mille ajal tulid Saksamaal 30. jaanuaril 1933 võimule äärmuslikud rahvussotsialistid. Sorokin nägi diktatuuri Saksamaal ette juba enne majanduskriisi, tema arvates jõuavad kõik revolutsioonid teises faasis diktatuuri, Saksa revolutsiooni esimeseks sõnavabaduse faasiks pidas ta Weimari vabariiki, mis oli omakorda Esimesest maailmasõjast tingitud 1918. a. novemrirevolutsiooni tulemus. Mis puutub Teise maailmasõja lõppu, siis Saksamaa ja tema liitlased purustati. Kesk-Euroopa langes sõja tagajärjel Nõukogude Liidu mõjusfääri. Saksamaa kaotas maa-alasid, samuti tema liitlased. Saksamaa ja Austria jagati kumbki neljaks mõjusfääriks, mida kontrollisid Nõukogude Liit, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Nõukogude Liit. Austrias ühendati okupatsioonitsoonid lõpuks üheks demokraatlikuks ja kapitalistlikuks riigiks, Saksamaal moodustati demokraatlik riik vaid kolmest läänepoolsest okupatsioonitsoonist, idas Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis loodi sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik. Selle riigi keskel Lääne-Berliinis säilis eristaatusega kapitalistlik ala. Saksa sõjakurjategijad mõisteti Nürnbergi protsessil paljud surma, Hitler oli sooritanud juba varem enesetapu. Itaalias ja Prantsusmaal toimus küll kollaborantide suhtes algul ulatusli omakohus, kuid Itaalia fašistide suhtes Nürnbergi laadset protsessi ei korraldatud. Itaaliat võeti ära kolooniad, kuid neis teostasid uut võimu endiselt itaalia rahvusest isikud. Jaapan kaotas samuti vallutatud alad, samuti Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared, Kuriili saari on ta siiamaani edutult tagasi nõudnud. Kuna Nõukogude Liidul ja lääneliitlastel ei olnud enam ühist vaenlast, puhkes nende vahel varsti Külm sõda. Rahvasteliidust oli Teise maailmasõja algul Nõukogude Liit välja heidetud, kuid nüüd loodi Rahvasteliidu asemel Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, milles Nõukogude Liit oli üks viiest tähtsaimast liikmest. Lisaks võeti eraldi liikmeks ka kaks tema liiduvabariiki. Teine maailmasõda põhjustas enneolematuid inimkaotusi, kuid varsti need kompenseeriti ja ületati suure loomuliku iibega. Saksamaa pidi tasuma reparatsioone vabrikute sisseseade näol, kuid see tõi varsti kaasa Saksa majandusime, sest ta lõi endale uue sisseseade asemele. Võitjariigis Nõukogude Liidus sellist majandusimet ei olnud. Palun seda eksamivastust hinnata.”
Copilot: “Su vastus on põhjalik ja tasakaalustatud, käsitledes hästi Teise maailmasõja puhkemise ja lõppemise põhjuseid ja tagajärgi. Siin on mõned märkused, mis võiksid aidata su vastust veelgi täiustada:
Selgus ja struktuur: Sinu vastus on informatiivne, kuid mõned osad võiksid olla selgemalt struktureeritud. Näiteks võiksid kaaluda alapealkirjade kasutamist, nagu "Põhjused", "Sõja käik" ja "Tagajärjed".
Olulised faktid: Sa tõid hästi välja Molotovi-Ribbentropi pakti, aga võiksid rõhutada ka muid olulisi sündmusi, nagu Müncheni lepe ja Lääne-Euroopa invasioonid.
Analüüs: Sorokini teooria lisamine on huvitav, kuid võiksid laiendada analüüsi, lisades ka teisi ajaloolasi ja nende teooriaid Teise maailmasõja põhjuste kohta.
Allikad: Võiksid viidata ka mõnele usaldusväärsele allikale, et kinnitada oma väiteid ja pakkuda lisalugemist.
Üldiselt on see väga hea ja põhjalik vastus! Kuidas tundub, kas need soovitused võiksid sind aidata? 😊”
„Sioni-Laulo-Kannel ehk 333 uut vaimolikko laulo“. 1. osa. 1845. 320 lehekülge.
See laulik sisaldab vaimulike laulude tõlkeid. Tõlkija on Jannsen, aga raamatus pole ei autorit, tõlkijat ega eessõna autorit märgitud.
Püüdsin aru saada, mida tähendab pealkirjas ja mitmetes laulutekstides esinev nimi Siion. Konteksti järgi oletasin, et see on kristlaste või tõeliste kristlaste koguhulk. Internetist kontrollides sain vastuseks, et nime Siion on kasutatud erinevates tähendustes: 1) konkreetne mägi; 2) Jeruusalemm; 3) Iisrael; 4) tulevane jumalariik.
Kampmanni kirjandusajaloos kirjutatakse, et see laulik oli omal ajal rahva hulgas populaarne, aga usudogmaatikud kritiseerisid kõrghariduseta kirjamehe tööd ja ei lubanud seda koolides kasutada. Raamatul oli peale minu loetud köite veel kaks köidet ja sellest anti välja kordustrükke. Mina tundsin esimeses köites ära ühe tuttava jõululaulu. Tean jõululaulu sõnadega „ristirahvas, ristirahvas rõõmusta“, laulikus on erinevus, et sõna „ristirahvas“ on trükitud ühekordselt.
Laulikuköite mahtu suurendab see, et uue laulu sõnad algavad samal leheküljel, kus eelmine lõppeb, samuti ei ole tekste murtud ridadeks, vaid ainult salmideks. Uue värsi algust tähistab vaid suur algustäht, ridade vahel ei ole kaldkriipse nagu tänapäeva luulearvustustes. Et aga suuri algustähti kasutatakse ka muul puhul, siis mul ajasid need korduvalt lugemisrütmi sassi. Mõnes kohas lugesin rea silpide arvu kokku ja sain ridu pikkusega vahemikus 6–9 silpi, kõige rohkem oli võibolla 7-silbilisi.
Lauludel ei ole pealkirju, vaid järjekorranumbrid. Ka salmid on nummerdatud, nagu Piiblis. On küll temaatiliste peatükkide pealkirjad. Laulu algusesse on märgitud, mis viisil seda lauldakse, aga noodid pole trükitud samas raamatus. Mõne laulu puhul on märgitud, et seda lauldakse „omal viisil“. Jannseni ajalehes on kritiseeritud mineviku muusikat, kui igaüks laulis omal viisil, mitte noodi järgi. Võibolla konkreetsest olemasolevast viisist on loobutud juhul, kui tõlkides ei õnnestunud rütmi säilitada. Mina luuletusi tõlkides olen keskendunud riimimisele, viisiga sobitamiseks tuleb keskenduda rütmi säilitamisele. Riimid ei ole laulikus kõige hiilgavamad, tüüpilised on ühesilbilised riimid, mõnes kohas oli riim üldse puudu. Üks korduv riim oli „seäl“ ja „teäl“, viimane sõna esineb ka Eesti hümnis.
Eesti hümniga leidsin ka muid sarnasusi. Ka selles laulikus võetakse midagi teha ja kasutatakse väljendit „õnn ja rõõm“. Aga kui Eesti hümnis on minategelasele kõige tähtsam isamaa, siis siin Jeesus, isamaad üldse ei mainita. Jeesust mainitakse Piibli tegelastest kõige sagedamini, Jumal-Isa on vähem ja Püha Vaimu veel vähem. Mõnes religioonis on olemas esivanemate kultus, aga siin mainitakse Aadamat seoses pattu langemisega.
Laulude sõnad väljendavad osalt sarnaseid mõtteid nagu Jannseni päevik. Mõlemal juhul tahetakse vabaneda lihahimust. Päevikus tahab Jannsen vabaneda ka enda kõrkusest, laulikus kaevatakse kõrkuse üle vähem kui lihahimu üle. Aga mul tekkis küsimus, kas see ei ole kehalisuse mainimine, kui tahetakse, et Jeesus sülle võtaks ja soovitakse tema haavu suudelda.
Päevik oli usu suhtes kahtlevam kui see laulik. Aga ühes laulus oli võibolla riimi pärast siiski kahtlemine sisse toodud, minu mälu järgi olid need read umbes: „Ma usun, et Sa Jeesus Krist’ / Mo Looja, Päästja oled vist“.
Üks tsükkel räägib Piiblist, selles ülistatakse Piiblit kui tarkuse allikat. Teises tsüklis on koguduse teemalised laulud, kogudust niiviisi ei ülistata, vaid seda peetakse koosnevaks patustest. On olemas Iisraeli teemaliste laulude tsükkel, milles arvatakse, et Vana Testamendi aegadel oli Iisrael õigel teel, aga et nüüd on ta kadunud poeg, kes tuleb õigele teele tagasi juhatada. Juutide maailmas laialipillatust peetakse karistuseks õigest usust taganemise eest. Ilmselt juudid arvavad vastupidi, et nemad on traditsioonilise usu juurde jäänud ja kristlased väära usu loonud. Kui juutide kannatused on laulusõnade järgi karistus, siis Jeesuse kannatusi peetakse samas laulikus tänuväärseks lunastuseks ja inimkonna päästmiseks. Nagu Koidula väljendas oma luuletustes soovi surra, nii kirjutatakse ka selles laulikus, et surm on hea asi, mis viib paradiisi. Vähemalt kristlased, neile antakse patud andeks, aga uskmatud lähevad vähemalt mõne laulu järgi põrgusse. Teistes lauludes on ka nendel lootust.
Kui sai ostetud minu fotoaparaat, oli sellega kaasas fototöötlusprogramm. Hiljem uut arvutit ostes ei õnnestunud seda fototöötlusprogrammi vanast arvutist uude kopeerida. Uut ei ole ma ka ostnud. Aga nüüd uurisin, mis programme on kaasas Windowsiga. Selgus, et sellel on ka üks fotoprogramm, millel pole küll nii palju fotode töötlemise käske kui vanal, aga on olemas vajalik fotode lõikamise käsk. Seega kui ma tahan paberile joonistatud pilti pildistada ja sellel internetis avaldamiseks servad ära lõigata, on see taas võimalik.
Teiseks uurisin joonistusprogrammi Paint. Kopeerisin sellesse ammuse foto veel ammusemast pastakajoonistusest ja selgus, et selle programmiga sai ka fotot töödelda. Ülaltoodud pilt on foto töötlus, lisasin mustvalgele pildile värvid ja tõmbasin servadesse ka uusi musti jooni.
Ian Kumekawa. „Measuring the Cost of Pollution: Economic Life, Economic Theory, and the Origins of Environmental Economics“. // Journal of Modern History. Volume 96, Number 2, June 2024. Lk. 332–361.
Minu jaoks on keskkonnakaitse üks tähtsamatest teemadest, aga ajalooajakirjades on sellest seni vähe kirjutatud. Nüüd kasutasin võimalust ja ühte selleteemalist artiklit lugesin.
Kunagi peolauas öeldi, et need, kes on igal pool käinud, ütlevad, et Inglismaa on kõige tipp. Selle artikli järgi on elu Inglismaal siiski kurvem olnud. Tööstuslinn Manchesteris on olnud väga suitsune õhk, natuke oli juttu ka Londonist. Dokumentaalfilmist Viini kohta mäletan, et seal oli kõige suurem õhusaaste 1970. aastatel autode tõttu, Manchesteris oli suitsune õhk juba varem, vaieldi, kas rohkem vabrikukorstnate või koduste ahjude tõttu. Seal linnas pidi pesema kiirema määrdumise tõttu pesu rohkem ja ka kivid lagunesid, nagu olen varem lugenud vist 1970. aastate teemal raamatust „Elu ja surma küsimus“.
Manchesteri õhukaitse pioneeri teedrajav artikkel ilmus natuke enne Esimest maailmasõda, teemaga tegeleti edasi 1920. aastatel. Inimeste käitumise muutmiseks mõeldi välja maks, aga oli selle vastu protestijaid, sest arvati, et see toob kahju rohkem vaestele. Hiljuti ilmus ajalehes artikkel, et Ladina-Ameerikas tapetakse looduskaitsjaid – ühed kaitsevad vihmametsa, teised tahavad ise ellu jääda ja mitte kõige vaesemalt elada. Kuigi looduskaitsjad soovivad puude kaitsmise kaudu ka inimkonna päästmist.
Ajakirjaartiklis kirjutatakse, et inimesed pole alati suitsu vastu olnud. Tõepoolest, mõned suitsetavad vabatahtlikult. Ansambli Dubliners kassetil on laul pealkirjaga „Dirty Old Town“, seal kõlab saaste millegi romantilisena, ajakirjaartiklis räägitakse vaid saaste halbadest külgedest.
Kirjutatakse, kuidas suitsu vähendamiseks taheti asendada söepõletamist gaasi- ja elektrilampidega, kuid et see olevat vaid ümber jaganud, kes saaste all kannatas. Lapsena lugesin vana valgusallikate teemalist lasteraamatut, millest mäletan, et võitlus gaasilambi ja elektrilambi vahel kestis kaua. 1980. aastate Tartu tänavatelt mäletan ka kivisöehunnikuid.
Artikli viimased lõigud räägivad tänapäevast ja tulevikust. Praegu globaalse soojenemisega võideldes esinevat samad probleemid, mis sada aastat varem suitsuga võideldes – kõik ei kujuta ette traditsioonilistest energiaallikatest loobumist. See ei puuduta ainult keskkonnateemasid, Ilmar Talve kirjutas kogu inimühiskonna kohta, et uuendusmeelsed ja traditsioonidest kinnihoidjad võitlevad omavahel alati, võitlusabinõuna mainis ta pilget.
Kui ma küsisin erialade kohta ühekaupa, ütles tehisintellekt kõigi puhul, et maletrenn tuleb nende jaoks kasuks. Lõpuks küsisin, kus see tuleb kahjuks. Sain sellise vastuse:
"Üldiselt ei ole male mängimine kahjulik ühegi elukutse puhul, kuna see arendab mitmeid kasulikke oskusi nagu strateegiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja keskendumisvõime. Siiski võib olla mõningaid olukordi, kus malele pühendatud aeg ja energia võivad teatud elukutsete puhul tekitada väljakutseid:
