Õhusaaste

Ian Kumekawa. „Measuring the Cost of Pollution: Economic Life, Economic Theory, and the Origins of Environmental Economics“. // Journal of Modern History. Volume 96, Number 2, June 2024. Lk. 332–361.

Minu jaoks on keskkonnakaitse üks tähtsamatest teemadest, aga ajalooajakirjades on sellest seni vähe kirjutatud. Nüüd kasutasin võimalust ja ühte selleteemalist artiklit lugesin.

Kunagi peolauas öeldi, et need, kes on igal pool käinud, ütlevad, et Inglismaa on kõige tipp. Selle artikli järgi on elu Inglismaal siiski kurvem olnud. Tööstuslinn Manchesteris on olnud väga suitsune õhk, natuke oli juttu ka Londonist. Dokumentaalfilmist Viini kohta mäletan, et seal oli kõige suurem õhusaaste 1970. aastatel autode tõttu, Manchesteris oli suitsune õhk juba varem, vaieldi, kas rohkem vabrikukorstnate või koduste ahjude tõttu. Seal linnas pidi pesema kiirema määrdumise tõttu pesu rohkem ja ka kivid lagunesid, nagu olen varem lugenud vist 1970. aastate teemal raamatust „Elu ja surma küsimus“.

Manchesteri õhukaitse pioneeri teedrajav artikkel ilmus natuke enne Esimest maailmasõda, teemaga tegeleti edasi 1920. aastatel. Inimeste käitumise muutmiseks mõeldi välja maks, aga oli selle vastu protestijaid, sest arvati, et see toob kahju rohkem vaestele. Hiljuti ilmus ajalehes artikkel, et Ladina-Ameerikas tapetakse looduskaitsjaid – ühed kaitsevad vihmametsa, teised tahavad ise ellu jääda ja mitte kõige vaesemalt elada. Kuigi looduskaitsjad soovivad puude kaitsmise kaudu ka inimkonna päästmist.

Ajakirjaartiklis kirjutatakse, et inimesed pole alati suitsu vastu olnud. Tõepoolest, mõned suitsetavad vabatahtlikult. Ansambli Dubliners kassetil on laul pealkirjaga „Dirty Old Town“, seal kõlab saaste millegi romantilisena, ajakirjaartiklis räägitakse vaid saaste halbadest külgedest.

Kirjutatakse, kuidas suitsu vähendamiseks taheti asendada söepõletamist gaasi- ja elektrilampidega, kuid et see olevat vaid ümber jaganud, kes saaste all kannatas. Lapsena lugesin vana valgusallikate teemalist lasteraamatut, millest mäletan, et võitlus gaasilambi ja elektrilambi vahel kestis kaua. 1980. aastate Tartu tänavatelt mäletan ka kivisöehunnikuid.

Artikli viimased lõigud räägivad tänapäevast ja tulevikust. Praegu globaalse soojenemisega võideldes esinevat samad probleemid, mis sada aastat varem suitsuga võideldes – kõik ei kujuta ette traditsioonilistest energiaallikatest loobumist. See ei puuduta ainult keskkonnateemasid, Ilmar Talve kirjutas kogu inimühiskonna kohta, et uuendusmeelsed ja traditsioonidest kinnihoidjad võitlevad omavahel alati, võitlusabinõuna mainis ta pilget.