Loenguvaheaja dokumenteerimine

Olin minemas välisreisile. Jõudsin transpordivahendi peatusesse ja panin oma seljakoti pingile. Vanad naised ütlesid, et ma läheksin praegu neist eemale ja tuleks tagasi, kui sõiduki väljumise aeg läheneb. Läksingi neist eemale. Mõtlesin, et ma ei taha tüli, muidu võiks sellisele äraajamisele vastu hakata. Mul olid kotis sõiduks vajalikud paberid muude paberitega läbisegi. Mõtlesin, et ma ei pruugi vajalikke pabereid õigel ajal üles leida, tuleb aegsasti otsima hakata. Mult küsiti, kas ma ühte liiki dokumendi endale tegin. Ma ei mäletanudki, et selline on olemas. Läksin ühte ruumi, kus nägin õiguskantslerit. Tahtsin tast mööda laudu mööduda, aga ta ütles, et ma ootaks, kuni läbi pääseb. Ta küsis mult ka, kas ma seda liiki dokumendi tegin. Vastasin, et vist mitte. Õiguskantsler vangutas pead. Mõtlesin, et mul ei ole seda dokumenti vist vaja, seda on vaja vist ainult välisreisidel, aga mina välismaal ei käi. Läksin koolimaja tiiba ülikooliloengusse. Istusin Sandri kõrvale. Võtsin paberi ja kirjutasin selle peale, et meil on ülikooliloengutest ainult loengukonspekte ja fotosid loenguvaheagade kohta, aga mitte ühtegi konspekti loenguvaheaegade kohta. Kui loeng juba käis, tuli õiguskantsler minu konspekti vaatama. Ta ütles, et mitte ühtegi tuttavat märksõna, ja andis konspekti tagasi. Ütlesin Sandrile, et õiguskantsler luges kaks lehekülge ühe sekundiga läbi. Siis sain aru, et ta ei lugenud täna enne loengu algust kirjutatut, sest seda ma ei kirjutanud köitesse, vaid lahtisele lehele.