Räägitakse, et homme lastakse katlamaja korsten õhku ja soovitati pildistada. Pildistasin iga nurga alt. Kui ma 1980. aastatel mööda Kalda teed kõndisin, siis oli kaks torni, mis hästi silma paistsid – katlamaja korsten ja telemast. Kirjutasin selle vaatepildi kohta umbes kuuendas klassis ühes luuletuses umbes read: "Telemasti tippu näeme kõrgel sinitaevas, / asume siis parajasti bussis, rongis, laevas." Kuskil magistriõppe ajal mainisin ühes luuletuses ka katlamaja, need read kõlasid umbes: "Katlamaja on küll suur, kuid saada pole sütt, / linna ühiskütte peal on ka me savihütt. / Suvel päike taevavõlvil palavasti praeb, / meie üle irvitab vaid, kui on raskeim aeg." Hiljem ehitati teine katlamaja, mille järgi on pealkirjastatud Tiit Veeberi mälestusteraamat "Tiidu suits".
Tänavatel inimesed rääkisid sellest korstnast, nii fotoaparaati nähes minuga kui ka omavahel. Ma olen mitu aastat kõrgusehirmu tõttu Sõpruse silla ületamist vältinud, aga täna läksin sealt rahulikult üle. Samuti olen ma vältinud soojal aastaajal supelrannas käimist, aga täna läksin pildistamise eesmärgil ka sinna. Facebooki panin rohkem fotosid kui siia.
0 vastukaja:
Postita kommentaar