Täna mõtlesin, milliste maade kirjandusega minu täna avaldatud unenäokirjeldused sarnanevad. Esimene unenägu tundub kuuluvat heaoluühiskondade kirjandusse, sest toitu on rohkem kui jõuab ära süia. Teine unenägu meenutab elu diktatuurimaades, sest tegeletakse spordiga ja valitseb korralagedus. Palli ja auto valesse kohta sattumine on korralagedus. Nõukogude ajal oli meil küll rangem tsensuur, aga nõuded autode turvavöödele või hügieenile olid leebemad kui praegu.
Olen kunagi unenägusid statistiliselt analüüsinud. Magistriõppe ühel aastal lugesin kokku, keda ma mitu korda aasta jooksul unes näen. Esikümnesse tulid kõik seitse pereliiget ja lisaks kolm muud umbes minu vanust inimest. Blogis unenägude avaldamist alustades oli mul kombeks iga hommik kokku lugeda värske unenäopostituse ridade arv. Tol ajal olid ridade arvud suuremad kui praegu. Panin tähele, et unenäod muutis pikemaks asjade päheõppimine ning lühemaks malevõistlustel osalemine ja haigused. Mujalt olen lugenud uuringutest, et üldiselt on kõige pikemad unenäod inimestel, kes kaaluvad abiellumist.
See nädal kustutasin koduleheküljelt ära kolm dateerimata teoreetilist teksti, kus ma enam kõigega nõus ei olnud. Nende hulgas ka artikli unenäoteooria kohta. Praegu ma pole asjades enam nii kindel kui neid artikleid kirjutades. Paul Keres on öelnud, et mida nõrgem on maletaja, seda kindlam on ta seisuhinnangus. Ma arvan, et vanemaks saades on mul analüüsimisoskus paranenud, kuigi vananedes võib mälu halveneda. Malepartiid ei jää mul enam nii hästi meelde kui enne eriolukorda.
Ma olen unenägusid rohkem analüüsinud kui analüüse kirja pannud. Nii unenäokirjeldus kui ka selle analüüs võivad sisaldada saladusi, mida ei taha välja lobiseda. Või isegi kui ma ise tahaksin sellest kirjutada, võib postitus kedagi teist häirida.
0 vastukaja:
Postita kommentaar