Rangem õpetaja

Mulle tuli üks kursuseõde vastu. Ta ütles, et minu uuemad hinded on uuemal mälukandjal. Mõtlesin, et osad küll, aga mitte kõik. Sain tagasi oma ülikooli saksa keele eksami töö. Olin läinud rangema hindamisega rühma üle ja eksami hinne oli kaks. Ütlesin õpetajale, et nii ei saa, et ma olen saksa keelt juurde õppinud, aga hinne langeb neljalt kahele. Ütlesin, et nii ei saa, et tugevamas rühmas jääb kõigil ülikool lõpetamata. Hakkasin õpetaja valesid parandusi õigeteks tagasi parandama. Kavatsesin ise omalt poolt õpetajale hinde panna, ma ei olnud veel otsustanud, kas kahe või ühe. Ühe enda tehtud paranduse parandasin tagasi, et selles kohas oli õpetajal siiski õigus. Aga ma ei olnud nõus, et sõna 'ploom' tuleks liitsõnas ühe o-ga kirjutada. Võtsin selle tõestamiseks saksa-eesti sõnaraamatu. Mõtlesin, et võibolla õpetaja sellest sõnaraamatust vaataski, aga sel juhul on siin viga, ma võin võtta ka mõne teise sõnaraamatu. Õige lehekülje leidmine läks väga aeglaselt. Tundus, et sõnaraamatu tagumised lehed on välja rebitud ja ettepoole tõstetud. Ma vaatasingi eestpoolt tagumisi tähestikutähti, aga ikka ei leidnud. Lõpuks leidsin sõna 'ploom' üles, kuigi mitte täpselt kontrolltöös esinenud liitsõna. Leidsin sõna 'ploom' lihtsõnana ja ühe teise liitsõna koostisosana. Mõlemas oli kirjutatud oo. Mõtlesin, et vajaliku liitsõna leiaks vast teisest sõnaraamatust, aga et leitust ka tõestamiseks piisab. Läksin seda õpetajale näitama. Ütlesin, et mind võidakse küll nii aeglaselt otsimise pärast ülikoolist välja visata. Aga mul on halva hinde saamise pärast ajataju muutunud, mulle tundub, et mitu tundi on edasi läinud, tegelikult on ikka veel sama vahetund. Õpetajal läks ka selle sõna otsimine aeglaselt. Rääkisin talle, mida ma lehtede väljarebimise kohta olen avastanud.