Läksime bussi peale. Ema ütles mulle, et ma seal ühe asja võtaks. Aga seda ma ei saanud teha, sest buss oli nii täis, seisin esitrepil ja ei saanud edasi liikuda. Koroona tõstis taas pead ja paaril inimesel oli mask ees.
*
Jõudsime peomajja kohale. Üks vend saabus teistest hiljem ja sisenes valest uksest. Öeldi, et seal on tondituba, kui nii võib nimetada. Ametlik nimi ei olnud tondituba, aga sisuliselt see seda oli. Rääkisin, et kui ma väike laps olin, siis sattusin esimese asjana tondituppa. Praegu jätkasime majas liikumist. Öeldi, et me peame selles liikuma nii, nagu tegi kunagi vanavanaisa. See tähendas, et me pidime liikuma hämaras ja minema alla järsust trepist, millel ei olnud käsipuud. Fuajeesse tagasi jõudes kõndisime Jürgeni kannul. Ta tegi fuajees tiiru, teised tegid sama moodi, kuigi sellel tiirul ei olnud sügavat mõtet. Jürgen kadus silmist. Küsisin, kuhu edasi. Hakkasin fuajeest ära viivast trepist alla minema.
*
Olin sööklas. Tõstsin endale uue toiduportsu ja vahepeal eemaldusin oma nõudest. Kui nende juurde tagasi pöördusin, olid need kadunud. Keegi oli ise minu ette tõstetud portsu sööma hakanud. Kui sellest söökla töötajale rääkisin, siis ta ütles, et nii vahel tehakse. Tahtsin uut portsu, aga hetkel ei olnud see saadaval.
0 vastukaja:
Postita kommentaar