Septembris alustasin uut raamatukogu hooaega. Kahel päeval lugesin Tuna nr. 1/2025. Lugesin läbi esikohal oleva kaastöö ja vist osaliselt teist kaastööd.
Esimene kaastöö rääkis Juhan Liivist. Ta kannatas teatavasti vaimuhaiguse all, Johan Kõpp võttis ta oma koju elama. Kirjutaja arvab, et see võis Kõpule raske olla. Mõtlesin, et Kõpp oli kristlane, kristlasel võib hädalise mitteaitamine süümepiinu tekitada. Kirjutati, et Liivil oli suurushullustus. Võibolla mõnel hetkel tõesti oli, kui ta ennast Poola kuningaks pidas, aga temalt tulevad meelde ka umbes luuleread: "Mind ärge austage, / ei iial iganes." Tehisintellekt ütles üks päev, et skisofreeniaga võib kaasneda kõikuv enesehinnang, et ühel hetkel on see kõrge ja teisel madal.
Teine artikkel rääkis vist Rootsi ajast. Kirjutati, kuidas kohtumaterjalid võidi hävitada, et valesüüdistust mitte jäädvustada. Mõtlesin, et asja halb külg on see, et tulevased juristid ei saa niimoodi ajaloolisest kogemusest või pretsedentidest õppida. Kirjutati, kuidas keegi oli öelnud, et ei taha süüdlase karistamist, vaid ainult laimu ümberlükkamist. Öeldi, et andestatakse ja loodetakse, et Jumal süüdlast karistab. See on kooskõlas Piibli sõnadega, et tuleb jätta kättemaks Jumala hooleks, aga ma ei nimetaks karistuse lootmist andestamiseks. Meie Isa palves lubatakse võlglastele andeks anda ja loodetakse, et ka Jumal annab. Uku Masing on kirjutanud, et kuni üks on põrgus, seni on kõik põrgus. Teisel korral oli Masing vist nõus ise põrgusse minema, et mingi tema eesmärk täituks, aga sel hetkel ta vist ei mõelnud, et siis läheks teised ka põrgusse.
Kolmandal raamatukogus käimisel lugesin osaliselt Kalle Muuli raamatut Artur Sirgust. Olin otsinguga näinud, et seal on mulle viidatud. Oletasin, et "Kultuuri ja Elu" vabadussõjalaste teemalisele artiklile, aga viide oli hoopis magistritööle, illustreerimaks seda, et Eestis suhtuti Itaalia fašismi tol ajal üsna hästi. Vabadussõjalasi Muuli siiski fašistideks ei pea.
Lugesin ka raamatu eessõna ja järelsõna. Eessõna alguses öeldi, et Artur Sirk oli pärit Ambla kihelkonnast. Seda olin just lugenud ka "Eesti Looduse" nimetatud haldusüksuse teemalisest artiklist. Olen ka ise seoses isa sünnikohaga Järvamaal Ambla kirikus ja surnuaial käinud. Sirgu sugulane ma ilmselt siiski ei ole, sest isapoolsed vanavanemad sündisid Kagu-Eestis.
Muuli kirjutab, et Sirk oli idealist, kes oli valmis Vabadussõjas Eesti eest surema. Muuli ei tea, kas Päts lasi Sirgu ära tappa, aga peab seda võimalikuks. Muuli viitab Pätsi teenistusse läinud Tambeki mälestustele, mille järgi Päts vabadussõjalastesse pärast üsna hästi suhtus, kuid peab neid sõnu Tambeki väljamõeldiseks. See jääb siiski vaidlustamatuks, et hoolimata vabadussõjalase minevikust Päts vähemalt Tambeki ametisse võttis ja ellu jäänud vabadussõjalased amnestiaga vanglast välja lasi. Sorokin on kirjutanud, et meelelisel ajajärgul see võib kiiresti muutuda, kes on kelle poolt või kelle vastu sõdib.
0 vastukaja:
Postita kommentaar