Pidin minema maleturniiri viimasele mängupäevale. Enne vaatasin internetti. Mulle oli tulnud elektronkiri. Mõtlesin, et loen selle läbi, kuigi võibolla on selle saatnud vastane eesmärgiga mu mänguvorm rikkuda. Olin soovitanud Tulvistele, et ta vaataks mu blogi malerubriiki. Ta oligi vaadanud. Aga talle ei pruukinud meeldida, et neli viimati blogisse riputatud partiid on tema enda vastu mängitud. B. Vaher oli mulle kirjutanud kommentaari, et mul ei jää muud üle kui malet mängida. Ta lisas, et need partiid säilivad igavesti, sest nüüd on sellised salvestusvahendid. Mõtlesin, et mõnes avanguvariandis on mul pikad teooriavariandid peas, aga vahel mängin meelega variante, kus saab algusest peale oma peaga mõelda.
*
Jõudsin oma trepikoja ukseni. Tundus, et üks suur koer tahab trepikotta pääseda. Lasin ta sisse. Ise jäin ukse kõrvale seisma. Koera oletatav perenaine küsis mult, kas ma ei tule trepist üles. Vastasin, et ma ootan, et koer läheks kaugemale. Naine vangutas pahaselt pead. Trepikojast väljus kaks meest, kes tundusid olevat KGB-lased ja nad olid arvatavasti käinud meie korteris. Üks neist kandis paksu mantlit. Neis võis segadust tekitada, et nad ei leidnud mind korterist, sest mujal ei tundnud nad mind ära. Nad hakkasid mind küsitlema.
0 vastukaja:
Postita kommentaar