Kahe etturi edasimarss

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. d3 b5 6. Ob3 Oe7 7. 0-0 0-0 8. Ve1 d6 9. c3 Ra5 10. Oc2 c5 11. h3 Ob7 12. Oe3 Ve8 13. Rbd2 Rc6 14. Ob3 h6 15. Le2 a5 16. a4 b4 17. Kh1 Oa6 18. Od5 Rd5 19. ed Rb8 20. c4 Rd7 21. Vg1 f5 22. Rb3 f4 23. Od2 Rf6 24. g3 Oc8 25. gf ef 26. Of4 Oh3 27. Oh6 Of8 28. Oe3 Og4 29. Rbd2 Oh5 30. Kh2 Rg4+ 31. Kg2 Re5 32. Vh1 Og6 33. Re5 Ve5 34. f3 Le8 35. Re4 Oe4 36. fe Lg6+ 37. Kf2 Oe7 38. Of4 Vf8 39. Lf3 Og5 40. Vhg1 Lh6 41. Vg5 Lg5 42. Og5 Vf3+ 43. Kf3 Vg5 44. Kf4 Vg2 45. Vb1 g5+ 46. Kf5 Kf7 47. Vh1 Vb2 48. Vh7+ Kg8 49. Va7 b3 50. Va5 Vb1 51. Vb5 b2 52. Ke6 g4 53. Kd6 g3 54. Vb8+ Kf7 55. Vb7+ Kg6 56. Vb8 Kh7 57. Kc5 g2 58. Vb7+ Kh6 59. Va7 g1L+ 60. d4 Vd1 61. Va6+ Kh5 62. Vb6 Ld4+ 63. Kc6 Lb6+ 64. Kb6 b1L+ ja valge sai 77. käigul mati.

Utoopia

(Kaasautor Copilot.)

Olin õpilane maailmades, kus igaühe kirg ja uudishimu olid hariduse keskmes. Käisin nii koolis, maletrennis, muusikakoolis kui ka kunstikoolis. Näiteks maletrenn ei olnud lihtsalt sport, vaid strateegilise mõtlemise ja sisemise rahu arendamise koht, kus iga käik peegeldas isiklikku kasvu.

Istusin esimesena nimetatud koolis klassiruumis, mille seinad olid kaetud elavate taimede ja õpilaste enda maalitud piltidega. Koolipäev alles algas, päike säras läbi vitraažakende, mis kohandusid valguse ja meeleoluga. Eelmisest tunnist olin puudunud — mitte haiguse tõttu, vaid seetõttu, et olin osalenud karastavas metsamatkas, mida kool ise korraldas füüsilise ja vaimse heaolu toetamiseks. Meie koolis ei peetud puudumist eksimuseks, vaid elu osaks.

Eelmises tunnis olid vähesed matkast kõrvale jäänud õpilased kirjutanud kirjandit kirjanikust, kelle loomingut me kõik tundsime — mitte kohustuslikust nimekirjast, vaid südamest. Kirjandite teemad ei olnud ette antud, vaid sündisid vestlustest, unistustest ja isiklikest seostest. Mina polnud küll konkreetset teost lõpuni lugenud, aga olin selle autori maailmas elanud — tema mõtted olid mulle tuttavad nagu vanad sõbrad.

Lisaks suurele kooliraamatukogule oli mul ka veel suurem kodune raamatukogu. See oli minu aaretekamber. Kool ei nõudnud, et loeksin kindlat raamatut, vaid julgustas mind jagama seda, mida olin ise avastanud. Kirjutamine ei olnud hindamise objekt, vaid eneseväljenduse vorm. Kui ütlesin õpetajale, et soovin kirjandit kirjutada, naeratas ta ja vastas: „Kirjuta, sest sul on alati midagi öelda.“

Hindeid selles koolis ei antud numbrites, vaid iseloomustustes. „Särav mõtlemine“, „julge vaatenurk“, „südamlik seos“ — need olid tagasiside vormid, mis aitasid õpilastel mõista oma tugevaid külgi. Õpetajad ei hinnanud nägusid, vaid hingesid. Ja vanus? See oli lihtsalt number. Meie koolis õppisid koos lapsed, noored, täiskasvanud, pensionärid ja surnute hinged. Üks vanaema, kes armastas luulet, istus tihti meie kõrval ja jagas oma mälestusi, mis inspireerisid meid rohkem kui ükski õpik.

Ajalehed ei avaldanud sensatsioonilisi uudiseid, vaid lugusid selle kohta, kuidas haridus ehitab sildu põlvkondade vahel. Meie kool oli koht, kus igaüks oli teretulnud, iga hääl kuuldav ja iga unistus väärtuslik.

Viigihõnguline seis

Mängisin malet. Tundus, et mäng lõppeb viigiga. Aga võisin ka ajaga võita, sest vastasel oli mõtlemisaega alles veerand tundi ja minul üle poole tunni. Kavatsesin viiki pakkuda, aga unustasin selle igal käigul ära. Viigi pakkumine oleks olnud ohtlik, sest vastane oleks võinud selle tagasi lükata ja see oleks võinud minu tuju rikkuda. Laual oli nuppe, millel ei olnud erilist mõtet. Küsisin kohtunikult, kas saab anda tuld, lastes nupul paja ülemiselt servalt põhja kukkuda. Kohtunik hakkas küsimust uurima, aga ei pannud selleks ajaks minu kella seisma. Lõpuks vastas kohtunik, et niiviisi tuld anda ei saa. Aga ta oli kulutanud nii palju minu mõtlemisaega, et nüüd oli seda mõlemal mängijal võrdselt veerand tundi. Sellises olukorras ei pruukinud vastane enam viigipakkumist vastu võtta ja võisin ise ajaga kaotada.

Idüll

Unenäotöötlus tehisintellekti Copilot kaasosalusel:

Oli vaikne nädalavahetus, päike sädeles läbi maleklubi akna, ja malekell tiksus tasa nagu vana seinakell vanaema majas. Turniir oli alanud, ruumis valitses keskendumine ja rahu. Olin näinud elus palju maleturniire, kuid see tundus endiselt eriline — võibolla sellepärast, et vaatasin, kuidas mu vend mängis.

Maletrennis oli mul olnud mitu venda, malekaaslasi, kellega jagasime käike ja võite, kuid sel turniiril istus laua taga ainult üks. Seis laual oli kinnine, nagu suveõhtu, kus tuul ei liigu ja lehed ei kahise. Vend alustas rünnakut kuningatiival — alati on kuningatiivaks sama tiib, kuigi kuningas ise eksleb vahel pika vangerdusega liputiivale.

Kui vend tahtis etturiga kaks ruutu edasi astuda, ütlesin talle, et ettur ei tee sellel kaugusel kahte sammu korraga. Vend peatus, pani etturi ühe ruudu võrra tagasi. Silmad olid märjad, aga käsi kindel — ta asetas nupu täpselt ruudu keskele, nagu oleks see olnud taldrik vanaema laual, kuhu asetatakse pirukas.

Mulle meenus, et kõrvalt ei tohi õpetada. See polnud enam meie kodune mäng, vaid võistlus. Olin kunagi vennale käike õpetanud, aga praegu tuli mängida reeglite järgi.

Partii lõppes hetkel, mil ma ei vaadanud. Pilk eksles kuhugi kaugusse, mõtted uitasid eelmise päeva radadel. Keegi küsis, kuidas seis lahti läks. Ma ei teadnud. Lõppmängudes ju kipubki seis hõredamaks jääma, nagu hajub udu hommikul järve kohal.

Kihutaja oli vist võitnud. Ta võitis sageli. Ülikonnas, aga liigutused kiired, justkui tuul, mis libiseb üle viljapõllu. Minu liigutusi oli vahel aeglasteks nimetatud, aga vahel öeldi, et ka mina oskan olla kiire. Mõtlesin, et arvuti on küll inimesest kiirem, aga mõnes mõttes aeglane — sest selle loomiseks kulus sajandeid. Inimeste esimesed mängud lõppesid varem. Pikk ajalooperiood on nagu suvepäev, lühike nagu talvepäev.

Tehisjärv

Saarekaitsjad

Käis sõda ja kaitsesime ühte saart. Olime sunnitud järjest taganema. Lõpuks oli meie käes vaid tükike saarest. Siis võeti see ka käest ära, aga mina hüppasin merre ja pääsesin põgenema. Ujusin põgenedes mööda jõge. Mind eriti ei püütudki kinni võtta, sest teised olid ka okupatsiooni vastu. Piki jõekallast varitses mind küll palju politseinikuid. Tulin veest välja ning põgenesin läbi majade ja nende akende. Ühes hoones tegin vist vea, mida olin teinud varemgi, et läksin umbteele.

Ilusad tänavad

Mõtlesin, et valiks endale uued lemmiktänavad. Kõndisin neil tänavatel ja mõtlesin, et need on küll ilusad, aga vanad lemmiktänavad on veel ilusamad. Mõtlesin, et kuidas on see võimalik, et meie kooli tänaval on vähe liiklust, kui koolis käib palju inimesi. Aga põhiliiklussoon on Vaksali tänav, mõned sõidavad sinna ja tulevad sealt jala kooli.

*

Toimetasin "Eesti ajaloo" uut köidet. Öeldi, et see on kõigist senistest köidetest parem. Mulle tundus ka nii. Sellest hoolimata joonisin vigade parandamiseks väga palju asju alla. Keeletoimetaja võis minuga pahandama hakata, et ma teen liiga palju parandusi. Oleksin vastanud, et need ei ole ju suured vead, mida ma parandan. Mul läks arvutis järg käest ja püüdsin pilti õigesse kohta tagasi kerida. Keeletoimetaja küsis oletatava poolelijäämiskoha kohta, miks siin selline märkus on. Seletasin, et mul läks vahepeal järg käest. Keeletoimetaja ütles, et õnneks ei jõudnud ma vigu parandada.

Etturitsenter

inimene – arvuti
1. e4 Rf6 2. e5 Rd5 3. c4 Rb6 4. d4 d6 5. f4 Rc6 6. d5 Ra5 7. b3 c5 8. Od2 Rd7 9. e6 fe 10. de Rf6 11. f5 g6 12. Od3 Og7 13. Rc3 Rc6 14. Rf3 0-0 15. fg Oe6 16. gh+ Kh8 17. Rh4 Re5 18. Rg6+ Rg6 19. Og6 Rg4 20. Le2 Oe5 21. Vf1 Vf1+ 22. Lf1 Rh2 23. Lf2 Lf8 24. Lf8+ Vf8 25. 0-0-0 Vf2 26. Oe4 Og4 27. Vh1 Rf1 28. Oe1 Of4+ 29. Kb1 Rd2+ 30. Od2 Od2 31. Rd5 Ve2 32. Of3 Of3 33. gf Ve6 34. Rc7 Ve1+ 35. Ve1 Oe1 36. Rd5 Oh4 37. Kc2 Kh7 38. Kd3 Kg6 39. Ke4 e6 40. Rc7 Kf6 41. Rb5 d5+ 42. cd a6 43. Rc7 ed+ 44. Rd5+ Ke6 45. Rf4+ Kd6 46. Rd3 b5 47. f4 c4 48. bc bc 49. Re5 Kc5 50. f5 Kb4 51. Rc6+ Kb5 52. Rd4+ Kc5 53. Re6+ Kb4 54. Ke5 Og3+ 55. Kd5 Oh4 56. Rd4 c3 57. Rc2+ Kb5 58. Kd4 Of6+ 59. Kd3 Kc5 60. Re3 a5 61. Rg4 Od4 62. f6 Kd5 63. f7 Og7 64. Rf6+ Ke6 65. Re4 Kf7 66. Rc3 Ke6 67. Re4 Oh8 68. Kc4 Ke5 69. Rc5 Of6 70. Kb5 Oe7 71. Rb7 a4 72. Ka4 Kd5 73. Ra5 Kc5 74. Rb3+ Kb6 75. Rc1 Kc5 76. Rd3+ Kc4 77. Rb2+ Kc3 78. Rd1+ Kc2 79. Re3+ Kb2 80. a3 Oa3 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 27 minutit 48 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 40 sekundit.

Näopilte

 

Raamat tagasi

Ühe naise lähedusesviibimine pani mind jalaga vehkima. Ma ei mäletanud, kas ma olen abielus selle naise või ühe teisega. Võibolla olin mõlemaga. Üks laps arvas, et endiselt sellega.

*

Räägiti, et K. Ehinil on lisaks kirjutamisandele ka kunstianne. Lisati, et kunstiande kindlakstegemisel peetakse IQ teste mõttetuteks. Olin laenanud Lauri K. käest ühe raamatu ja nüüd lubasin selle talle tagastada. Läksin võtsin selle oma kirjutuslaualt raamatuvirna alt. Ütlesin, et mul pole see küll läbi, aga kui kohe ei tagasta, siis hiljem läheb meelest. Rääkisin ühest teoreetilisest küsimusest.

Ungari keele sihituid tegusõnu

1) Olevik.

Mina ootan – várok.

Maises elus viiruk.

 

Sina ootad – vársz.

Õieta veel vars.

 

Tema ootab – vár.

Tal meres oma saar.

 

Meie ootel – várunk.

Ma teiste hulgas taarun.

 

Teie ootel – vártok.

Ülistab teid paatos.

 

Nemad ootel – várnak.

Nad korjavad me taarat.

 

2) Lihtminevik.

 

Olin ootel – vártam –

kui välja ilmus Saatan.

 

Olid ootel – vártál.

Nüüd tunni koht on suur saal.

 

Oli ootel – várt –

ja tõtt tal rääkis kaart.

 

Ootasime – vártunk –

ja makil mängis väärtpunk.

 

Ootasite – vártatok,

kui juttu ajas kaarnanokk.

Nad olid ootel – vártak –

kui ees neil seisis rännak.

Vaimuliku mõtted

Käis maleturniir. Vaatasin pealt, kuidas vend mängib. Seis oli üsna kinni aetud, aga vend asus kuningatiival rünnakule. Kui ta tahtis ühte etturikäiku teha, siis ütlesin kõrvalt, et ta ei saa teha etturiga kahte sammu korraga, ta peab tegema ühe. Vend hakkas nutma, aga pani etturi ühe ruudu võrra tagasi. Ütlesin, et ma ei tohi kõrvalt õpetada, mul läks meelest. Mäng lõppes ajal, kui ma lauda ei vaadanud. Mult küsiti, kuidas seis lahti läks. Vastasin, et ei tea. Vihmand oli vist võitnud. Kiideti, et Vihmand kannab küll ülikonda, aga teeb kiireid liigutusi.

*

Istusime saalis. Isa esines. Kui ta lõpetas, kiitis vaimulik, et isal on Jeesuse juuksed. Mõtlesin, et selle ta jätab mainimata, et kõik isa luuletused ei ole Piibliga kooskõlas. Vaimulik jätkas, et mõned küll loevad Piiblit, aga ei pane seda endale otsaette. Vaimulik nõudis, et Piibel tuleb panna endale meelekohta, laubale ja mujale. Ühe saalis viibiva tüdruku kohta ütles ta, et ta ei tea, kas see on meie perekonnaliige. Mul oli olnud ürituse alguses vähe riideid seljas, aga olin neid endale kõne ajal selga juurde pannud.

Hoonest hoonesse

Lugesin Kirjandusmuuseumis. Lähenes sulgemise kellaaeg ja valmistusin sealt lahkuma. Sain pahandada, et võtan iga kord ühe ja sama köite. Kasutasin seda teise köite peal raskusena. Ütlesin, et võibolla ma peaks võtma mõne muu köite. Läksin ülikooli õppehoonesse. Seal olid üliõpilased kogunenud koridori eksamit ootama. Üks poiss ütles, et tal on mitmeaastase vaheaja järel depressioon, seetõttu ta eksamiks ei õppinud. Minul oli elus olnud ainult üks depressioon. Läksin ühte kabinetti. Seal räägiti, mida ma tegema pean.

Raha ei saja maha

Petis seadis lõksu, sest petis tahtis raha.
Teie ärge tehke nii, see teguviis on paha.
Elamiseks inimene raha siiski vajab,
vaesus vahel ausa elu plaani nurja ajab.
 
Kirjutasin raamatu, mis tundus väga tore.
Ajalehes pahandati: väärtust sel ei ole.
Raha ei toond sisse see tähtis tunduv töö.
Igaüks ei varasta ja igaüks ei söö.

Raamatuotsija

Olin koolis. Minu juurde tuli üks noorem poiss ja küsis, kust ühte raamatut saab. Vastasin, et kui seda ei ole kooliraamatukogus, siis saab seda suurest raamatukogust. Vähem tõenäoline, et seda on praegu raamatupoes. Mul on vist kodus ka selle autori raamat ja ma saan sealt tuua. Ei, ma ajasin segi, mul on üks eesti autor, kellel on samasugune perekonnanimi, nagu on vajaliku välismaa autori eesnimi. Poiss andis mulle oma telefoninumbri, et ma saaks talle helistada, kui ma raamatu leian. Mõtlesin, et võibolla peaks küsima ka poisi nime, et teaks, keda telefonile kutsuda. Siis nägin, et nime küsida ei ole vaja, sest see on talle käe peale tätoveeritud.

Praegune laineala

Vaatasin pealt ühte malepartiid. Valgetega mängija sai vist lippu minema hakata. Selle asemel hakkas ta kuivatama malelaual olevat vedelikulompi. Esimesel käigul kastis ta käsna ainult lompi sisse, aga ei hakanud hõõruma, oletades, et muidu ta teeks korraga üle ühe käigu. Kui mäng katkestati, ütlesin sellele mängijale, et ta saab võita. Mõtlesin, et saan ka ise oma mängu võita. Siis taipasin, et mõlemad mängud on juba lõppenud, see mängija võitiski ja mina tegin viigi.

*

Võtsin raadioaparaadi ja keerasin nupu lainealale, kus mäletasin nüüd asuvat Ameerika Häält. Saade käis. Rääkis üks naine. Ütlesin: "Tuttav hääl." Vahepeal katkes hääl ära. Selle taastamiseks tõmbasin antenni välja.

Järelkirjand

Istusin koolitunnis. Olin eelmisest selle aine tunnist puudunud. Siis olid teised kirjutanud kirjandit ühe kirjaniku kohta. Ma polnud selle autori kohustuslikku teost lõpuni läbi lugenud, aga olin seda autorit elus nii palju lugenud, et mõtlesin, et ma oskaksin tema kohta kirjandi kirjutada. Ja isegi kui ma saan halva hinde, on kirjutada ikkagi hea. Teatasin õpetajale, et soovin kirjandit kirjutada. Õpetaja ütles, et ta võtab mul ühe väljendi eest hinde alla. Minu meelest selle eest oleks hinne pidanud minema hoopis üles.

Vene avang

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rf6 3. d4 ed 4. e5 Rd5 5. Ld4 c6 6. Oc4 Rb6 7. Og5 Oe7 8. Oe7 Le7 9. Od3 d5 10. Rc3 Oe6 11. 0-0 R8d7 12. Lf4 h6 13. a3 g5 14. Lg3 g4 15. Rd4 h5 16. f3 h4 17. Lf4 gf 18. Rf3 h3 19. g3 0-0-0 20. b4 Vdg8 21. Rd4 Vg4 22. Le3 Vhg8 23. Kh1 Rc4 24. Oc4 dc 25. Rf5 Of5 26. Vf5 V8g5 27. Vaf1 Vf5 28. Vf5 f6 29. La7 Lh7 30. La8+ Kc7 31. La5+ Kc8 32. e6 Rb6 33. Vf6 Vd4 34. Vf8+ Vd8 35. Vd8+ Kd8 36. Lb6+ Kc8 37. Lf2 Lh6 38. Le2 Lc1+ 39. Ld1 Le3 40. Ld7+ Kb8 41. Ld8+ Ka7 42. La5+ Kb8 43. Ld8+ Ka7 44. Ld1 Le6 45. a4 Le5 46. Lg1+ Ka8 47. Lf1 Lc3 48. Lh3 Le1+ 49. Kg2 Le2+ 50. Kg1 Le3+ 51. Kg2 Le2+ 52. Kg1 Lc2 53. Lc8+ Ka7 54. Lf8 Lb1+ 55. Kg2 La2+ 56. Kh3 Lb3 57. Lc5+ b6 58. Lc6 Lb4 59. Ld7+ Ka6 60. Lc6 Ka7 61. Lc7+ Ka8 62. Lc8+ Ka7 63. Ld7+ Kb8 64. g4 Lb3+ 65. Kh4 Ld3 66. Lb5 Ld8+ 67. g5 Lh8+ 68. Kg3 Lc3+ 69. Kg4 Ld4+ 70. Kh5 c3 71. Lb3 Lc5 72. Lg8+ Kb7 73. Le8 c2 74. Le4+ Lc6 75. Lh7+ Lc7 76. Le4+ Ka7 77. h4 c1L 78. Kh6 Ld6+ 79. Kh5 Lcd1+ 80. Lg4 Lg4+ ja valge sai 102. käigul mati.

Mäng ja sõda

Mängisin malet. Nuppe oli laual juba üsna hõredalt, aga kuningatiival natuke tihedamalt. Alustasin manöövrit, et viia ratsu tsentrile lähemale. Kontrollisin, ega mul midagi niimoodi kaitseta ei jää. Ütlesin, et Itaalia–Etioopia sõjas osales Itaalia sõdureid üle 400 000. Naerdi, et Aafrika riigi vastu nii palju sõdureid vaja läks, aga selgitasin, et Etioopia oli iseseisev riik ja talle tuli kogu maailm appi. Olin analüüsinud malepartiid osaliselt ning riputanud blogisse osalise analüüsi. Nüüd tahtsin analüüsiga jätkata. Läksin selleks meie maja esimesse trepikotta. Aga seal selgus, et need minu avaldatud malepartiid, kus ma polnud ise mängijaks, olid ära kustutatud. Ma ei kontrollinud, kas ka teised, aga ma oletasin, et ainult teiste mängitud, sest nende avaldamist võidi pidada autoriõiguste rikkumiseks.

Suve soojemal poolel

Vahepeal ma kandsin palju aastaid ainult pikki pükse, siis hakkasin uuesti lühikeste pükstega tänaval käima, viimastel päevadel olen nendega olnud ka toas. Need püksid kõige lühemad ei olegi, need on umbes põlvedeni, naised kannavad sageli veel lühemaid. Riietus võib sõltuda nii ilmast kui ka karastusest. Kui ennast külma vastu karastada, siis võibolla see ei suurenda vastupidavust kliimasoojenemisele. Mõnel aastal on olnud suve esimesel poolel põud ja sellele on järgnenud vihm, tänavu oli suve esimene pool väga vihmane, teine pool tuleb võibolla kuivem. Isegi kui sademeid oleks võrdselt, võiks lõpptulemuse otsustada see, kummal poolel on rohkem soojakraade. Enesetunne sõltub ka õhu liikumise kiirusest, kui õhutemperatuur on alla kehatemperatuuri, siis tuul jahutab. Üks aasta oli välisuudistes juttu, kuidas isegi Kanadas kuumenes ilm ka üle kehatemperatuuri. Hing võib olla küll kõrgem kui keha, aga kui keha piinatakse, võib hing sellest välja minna. Teooria järgi võib hing küll teises maailmas edasi elada, aga kui maises elus ei ole jõudnud piisavalt head teha, siis võib hauatagune elu kujuneda teistsuguseks. Ühel korral kirjutati mulle, et väljendit 'head tegema' ei peaks kasutama, sest 'hea' olevat omadussõna, aga minu teada sama sõna võib erinevas kontekstis olla nii omadussõna kui ka nimisõna.