Turniir edeneb

Eile algas Uusi mälestusturniir. Esimeses voorus võitsin mustadega Lompi. Täna mängiti teine ja kolmas voor, Teises voorus olid mul Trohhalevi vastu valged ja võitsin. Kiirmales saab ta tavaliselt turniiril esimese koha, aga pikas mängus olen saanud tema vastu vist 3 viimasest mängust 2,5 punkti. Kiirmales saan ka vahel temaga mängides parema seisu, aga puudus tuleb mõtlemisajast. Kolmandas voorus mängisin mustadega A. Kuuse vastu ja kaotasin. Pärast mängu lõppu väideti, et kui ma oleks teinud lõppmängus etturiga pika sammu asemel lühikese, siis olevat seis viigiline olnud. Homme on veel kaks vooru.

Kahe otsaga asi

Raamatut loen ja seejuures
kortsutan kulmusid -
ajaloos rohkelt korda
on saadetud julmusi.

Targem tunne on siiski
voodisse pugeda,
kui päeva jooksul saanud
on raamatut lugeda.

Hindeline kiitus

Valmistusime ühte raamatut trükki andma. Näitasin vennale, millise minu joonistuse võiks panna kaanepildiks. Ütlesin, et on kaks võimalust, kas panna see mustvalgelt või värviliselt. Vend vastas, et ta panebki mustvalgelt. Mina olin mõelnud, et võiks panna värviliselt.

*
Olin mõelnud, et ma ei lõpetanud ülikooli kiitusega, sest mul oli lõputöö hinne "väga hea", aga nüüd sain aru, et sisuliselt siiski lõpetasin, sest kui mitte vaadata tähti, vaid sõnu, siis ei ole kiitev mitte ainult "väga hea", vaid ka "hea". Olin juba ühe korra magistritööd kaitsnud, nüüd kaitsesin uuesti. Sel korral olin asja enne sisuliselt analüüsinud. Eelmine kord olin saanud nelja, nüüd sain viie. Hinne pidi olema minu juhendaja pandud, sest teisi kuulajaid ei olnud.

*
Vaatasin vihikut, mille Riin oli keskkooli ajal kirjutanud. Ta rääkis selles "meie klassist" väga kiitvalt. Mind ta poleks kiitnud, kuigi ma olin ka klassi liige. Nüüd oli uus komme, et ei kirjutatud enam lühikesi tekste, vaid terveid raamatuid, sest rahvas hakkas muutuma poliitiliselt äärmuslikuks. Kasekamp rääkis loengus, et praegune olukord on tõsine, aga naljakas. Kirjutasin loengust üles vaid üksikud sõnad, sest loengu sisu oli minu jaoks kerge. Aga võibolla pidi eksamil küsitama täpset loengus räägitud teksti.

Sõnaraamatud aitavad

Olgu kiidetud sõnaraamatute koostajad, eriti paksude sõnaraamatute. Ilma sõnaraamatuteta ei saaks ma töötada. Kes oskab mõnda keelt, mille sõnaraamatut meil veel ei ole, võiks mõelda selle koostamisele. President võiks anda aurahasid sõnaraamatute autoritele.

Kontrastide maailm

Teravilja kasvab põllul, aga Maa on väike,
tuumatalvel viljapäid ei soendaks enam Päike.
Mure närib inimhinge, kuni pea ta mõtleb.
Elan, sest et pea mul mõtleb, mõni targem ütleb.

Mõni ütleb, ära mõtle, pudelisse upu,
aga pudel võtab ära tema huultelt luku.
Purjus peaga möla ajab, kuulata on kole.
Minul juba alguses viinaisu pole.

Elus mõni hetk on ilus, kas see pole piisav?
Aga kas veel kauaks meile elu jätkub siia?
Elutagi tähed taevas ilusad on näha,
kuigi päästa tahaks siiski inimkonna naha.

Suur loss

Elan lossis. Loss on nagu vangla, sest see on nii suur, et ma pole kunagi välja jõudnud. Välisuksed on kuskil  kaugel. Muidu on lossis elu hea. Toitu on palju ja alati jätkub ruume, kus pole veel käinud. Täna käisin õhupallide toas. Seal räägiti, et peale väikeste mänguõhupallide on olemas ka suured õhupallid, millega lennatakse taevas. Aga taevas on kuskil veel kõrgemal kui lossi katus, sinna pole ma samuti välja jõudnud. Öeldakse, et meil pole taevasse jõuda vaja, sest loss on ka nagu paradiis.

Tubane seenehooaeg

Tundub, et ma pole veel blogis maininud, et tänavu ei kasva tubases tomatipotis mitte ainult sammal, vaid ka seened. Praegu ühtegi seent näha ei ole, aga umbes samal ajal, kui metsades algas seenehooaeg, hakkasid need ka toas kasvama. Seened kasvasid kiiresti suureks ja seejärel vajusid kiiresti pikali. Kui üks seen oli läinud, tuli teine asemele. Ära ma neid ei korjanud, vaid nad kõdunesid ise hämmastava kiirusega. Ma ei tea, mis liiki seened need on.

TÄIENDUS: Olin osa sellest jutust siiski juba varem blogisse kirja pannud. Aga kontrollimisel ma seda postkastist ei leidnud, sest tegemist oli fotoga sissekandega, need ma kustutan postkastist ära, et see aeglasemalt täis saaks.

Raudtee töökoht

Mõtlesin, et ma tõmban endal neli hammast välja, igast suunurgast kõige tagumise. Logistasin all vasakul tagumist hammast. See logises, aga mõtlesin, et ma ei tõmba siiski hambaid välja, muidu jääb neid vähem järele kui enne oli. Aga kui logistasin all paremal tagahammast, siis see tuli tahtmatult ikkagi välja. Olin raudteeäärses majas. Raudtee tõkkepuuseadja lahkus ametist ja talle otsiti asendajat. Kahtlesin, kas ükskõik keda asetäitjaks pannes on tal töö jaoks piisavalt oskusi. Läksin kooli. Võtsin ranitsast suure paki asju ja panin need laua peale. Otsisin nende hulgast õiget vihikut. Kuna asju oli nii palju, võttis otsimine kaua aega. Mõtlesin, kas ma ei peaks kaasaskantavate asjade arvu vähendama.

*
Oli keemia tund. Direktor käskis lugeda õpikust läbi uue peatüki. Ma ei hakanud lugema, vaid vaatasin niisama ringi. Direktor jälgis, kes kuidas loeb, ja kiitis neid, kellel oli peatükk juba läbi. Ütlesin, et ma teen praegu teist asja, ma loen hiljem. Kui direktor oli klassiruumist lahkunud, siis rääkisin edasi, et kool ei ole selle jaoks, et õpikut lugeda, seda saab kodus ka teha. Ma ei saa müra sees lugemisele keskenduda.

Kapi lammutamine

Reedel tõstis ema kapi asjadest tühjaks ja pühapäeval hakkasime seda koos isaga lammutama, et oleks ruumi radiaatorit parandada. Kruvikeerajaga keerates ei saanud ma kõiki kruvisid kapi seest kätte. Isa õpetas, et kruvi eemaldamise saab viia lõpule tangidega. Mõnda kruvi keerasin algul kruvikeerajaga, kui osa oli juba väljas, siis viimase osa sõrmedega. Kruvikeerajaga ei tule nad võibolla sellepärast lõpuni välja, et peaks keerama väljapoole, aga käsi surub sissepoole tagasi.

Sõnad kõrvalleheküljel

Olin kirjutanud, et üks kirjavahetus sarnaneb armastuskirjadele. Hea, et ma neid ainult sarnasteks nimetasin, mitte armastuskirjadeks endaks.

*
Ühed poisid käisid ära ja tulid hiljem tagasi. Mina istusin nii nende lahkumisel kui ka tagasijõudmisel laua taga. Selgitasin, et ma kogu aeg ei söönud.

*
Kirjutasin ühele vihikuleheküljele. Kõrvalleheküljele kirjutas üks mees, et kuhu jääb geniaalsus. Tundus, et ta kirjutas seda minu halvustamiseks. Läksin temaga tülli. Mees läks ja avas keldriluugi. Keldrist hakkas kostma undamist. Selgitati, et Lenin saeb Stalinil pead otsast.

Rahvariidenäitus

Käisime Eesti Rahva Muuseumis vaatamas uut rahvariiete näitust. Seda tutvustas meile direktor Lukas. Ta rääkis, et inimesed arvavad, et samas kihelkonnas olid kõigil inimestel samasugused riided, aga et nii see ei olnud. Eri inimestel olid erinevad riided, lisaks muutusid need ajas. Tänapäeval kantavat eri aastaaegadel samu rahvariideid, ühtesid suvel vabas õhus ja teisi talvel siseruumides. Kuid vanasti olid erinevate aastaaegade jaoks erinevad riided. Näitus oligi jagatud aastaaegade kaupa neljaks osaks. Ma olen kandnud kevadel ja sügisel ühtesid ja samu riideid, kuid näitusel on kevade ja sügise osakonnad eraldi.

Riietest olid osad seljas mannekeenidel ja osa oli klaasi taga. Direktor rääkis, et samale mannekeenile on pandud selga osa riidesemeid ühelt ja osa teiselt inimeselt, täpselt sellist kombinatsiooni nagu mannekeenil seljas ei pruukinud ükski inimene kanda. Uusi riideid pole tehtud, vaid kõik esemed olid vanadest kogudest. Rohkem olevat kogudes naisteriideid, neid oli ka näitusel rohkem. Osad olid ka meesteriided, aga ei olnud näha laste omi. Üks klaasi taga olev müts oli nii pisike, et tundus imiku oma, aga lapsmannekeene ei olnud.

Riietele oli juurde kirjutatud, mis kihelkonna omad need on, juures olid kaardid, kus Eesti osas need kihelkonnad asuvad. Üheks ülikooli eksamiks pidime Eesti kihelkondade kaardi pähe õppima, seda ma ka tegin, aga praegu kõigi kihelkondade asukohta enam peast ei mäleta. Enamasti oli näitusel välja toodud kihelkond, aga Setumaa puhul ei paistnud täpne kihelkond teada olevat. Keskmisest rohkem olevat säilinud Saaremaa rahvariideid, kust nende kogumist alustati.

Ühe mannekeeni riietel märkasin paabulindusid, kes ei ole Eesti lind. Direktor seletas, et osad riided võivad olla poest ostetud. Need olid Pärnu riided, võibolla linnas või linna lähedal tunti kaugemat maailma paremini.

Riietel oli nii ülevalt alla kui ka vasakult paremale triipudega mustreid. Ruudulisi oli vähem, aga neid leidus. Palju oli lillelisi mustreid, vähem loomi või linde. Ühel mannekeenil siiski vedasid hobused vankreid, vankri peal olid arusaamatud objektid, mis meenutasid natuke hiirt ja hunti. Nii mees- kui ka naismannekeenid kandsid ka peakatteid. Ühel eksponaadil oli juures seletus, et kirikus pidid noored naised peakatte peast võtma, aga abielunaised pähe jätma.

Üks vaataja imestas, et kas talvel kanti ka pastlaid. Vastasin, et nagu vastlalaulus, kus lastakse pasteldega liugu. Lisasin, et aga ülikoolis õpetati, et 19. sajandil hakati kandma juba saapaid ja et saapaga vastu maad lüies tuli teistsugune hääl. Kolmas vaataja ütles, et kingsepad olid ammu olemas. Küsiti veel rahvariiete heleduse või tumeduse kohta. Meenutasin, et ajalehes on pahandatud, et miks on laulusõnu muudetud, algselt olnud laulusõnad, et valge kuub on eesti rinda vanast ajast varjanud, hiljem on see asendatud laulus mustaga, aga et Eesti lipp on siiski sini-must-valge. Kuskil on öeldud, et Mulgi kuued olid mustad, mujal valged. Näitusel väljas olevatel riietel esines siiski mitmesuguseid värve.

Ussid säilinud

Istusin laua taga ja sõin. Kui olin juba osa toitu ära söönud, panin tähele, et toidu sees on elusad ussid. Need olid peenikesed ja pikad. Jätsin söömise pooleli ja rääkisin, mis ma leidnud olin. Tuletasin meelde, et ükskord juba olid toidu sees ussid, pärast seda sai kuivaine plekk-karp tühjaks kallatud, aga nähtavasti karbi seintel ussimunad säilisid. Kui need ussid elasid keetmise üle, siis kehatemperatuur neid nähtavasti ka ei hävitanud. Võibolla oli mõni uss mulle juba südamesse tunginud. Ema rääkis, kuidas ta vendade eest hoolitseb, aga minu eest ainult siis, kui ma sõbralik olen. Istusin laua taga venna vastas ja vastasin tema küsimustele, tehes seejuures nägusid. Ühe küsimuse peale tegin ainult nägusid, suuga häält tegemata.

Saksa erakonnad

Üks päev vaatasin dokumentaalset mängufilmi 19. sajandi Saksamaa kohta, uurisin pärast seda raamatuid ja võrgulehekülgi ning kirjutasin seejärel listi:

"Bismarck toetus erinevatel valitsemisperioodidel erinevatele parteidele, algul rahvusliberaalidele, hilisemal perioodil oli selleks konservatiivne partei. Kuigi Eestis Ossinovski enda erakonna värviga seostamise peale solvus, on Saksamaal kombeks seostada erakondi värvidega ja seda on tehtud ka Eestis, kuigi vähem. Saksamaa konservatiivset parteid nimetati sinisteks. Praegu see partei enam ei tegutse. Praeguseid valitsevaid kristlikke demokraate nimetatakse mustadeks. 19. sajandil nimetati mustadeks katoliiklaste Keskparteid, kellega Bismarck võitles, hiljem olevat ta nendega siiski koostööd teinud. Pärast Bismarcki langust tekkis neist erakondadest sini-must blokk. Saksamaal võib sama värv tähistada rohkem kui ühte parteid, nii nimetatakse punasteks nii sotsiaaldemokraate kui ka kommuniste. Eestis on samuti tegutsenud Sinine Erakond, mis ühendas kultuuriinimesi. Aga tundub, et see ei võtnud nime konkreetse välismaa erakonna järgi, vaid sellepärast, et Eestis veel selle värviga seostuvat parteid ei olnud."

Hiljem räägiti mulle, et praegu on Eestis EKRE noorteorganisatsiooni nimi Sinine Äratus, mis mul endale polnud meelde tulnud.

Eile lugesin võrgulehti. Kõigepealt avasin "Frankfurter Allgemeine Zeitungi" võrguväljaande. Selgus, et Saksamaal olid samal päeval toimunud valimised. Valimistulemuste diagrammil oli parteisid tähistatud traditsiooniliste värvidega - kristlikud demokraadid mustad, vabad demokraadid ehk liberaalid kollased, rohelised rohelist värvi, sotsiaaldemokraadid punased, aga kommunistid neist siiski natuke lillakamad. Uudiseks oli mulle, et uut parteid Alternatiiv Saksamaale tähistati sinise värviga. Vikipeedia ütleb, et see partei asutati aastal 2013. Venekeelne võrguleht Newsru.com nimetas seda parteid natsideks. Sakslased ise ei paista seda natslikuks pidavat, vähemalt mitte kõik sakslased, sest natse ja neonatse on Saksamaal seni peetud pruunideks. Täna lehitsesin "Postimehe" ja "Eesti Päevalehe" paberväljaandeid ja panin tähele, et diagrammidel kasutati umbes samu värve, mida sakslased ise kasutasid. Mõnes kirjutises nimetati Alternatiivi Saksamaale paremäärmuslikuks ja mõnes parempopulistlikuks.

Mõtted nädalalehes

"Sirbis" arvustati ühte luulekogu ja kirjutati, et seal on lihtsad luuletused, millel ei ole varjatud tähendust. Võibolla seal raamatus on siis mõnest teisest arusaadavamad tekstid, aga mingi varjatud tähenduse peaks alati leidma, mis algul autorile endale ka teada ei ole. Vanasti võis kasutada lihtsaid sõnu vesi või lumehelves, aga hiljem tuli välja, et need on mõlemad H2O. Osa tähendusi ei selgu ühest raamatust üksi, vaid seda kui ühte ühiskonna osa vaadeldes.

Samas lehes ilmus ka poliitikaanalüüs vasakpoolsuse ja parempoolsuse teemal. Kirjutati, et ka need Eesti parteid, mis kuulutavad end olevat parempoolsed, on tegelikult vasakpoolseks muutunud. Üheks vasakpoolsuse tunnuseks peeti, et lubatakse tasuta lasteaiakohti. Kui kõik on vasakpoolsed, siis võiks küsida, millega võrreldes nad vasakpoolsed on. Võibolla möödunud aegadega võrreldes. Aga inimeste psühholoogilised omadused pidavat paremini selguma kriisihetkedel. Võibolla praegu lubatakse rahvale rohkem raha jagada sellepärast, et praegu raha lihtsalt ongi rohkem kui varem. Kas aga hetke majanduslik olukord määrab ära kellegi olemust? Mida tehakse siis, kui raha jälle vähemaks jääb?

Okupatsiooniaja raskused

Oli Nõukogude okupatsiooni algusaeg. Buss sõitis peatusesse, aga eriti palju inimesi sisse ei lasknud, jätkates sõitu umbes kahe sõitjaga. Ajalehed jätkasid ilmumist, aga muutsid üksteise järel oma poliitilist suunda. Ustav ütles, et hea, kui mingid tagavarad on olemas, praegu on raskem toitu saada. Varjasin ennast maamaja pööningul ja katusel, maapinnal mind otsiti. Jooksin jälitajatel eest ja peitsin ennast põõsaste vahele. Jälitajad küll teadsid, et ma olen läheduses, aga põõsaste vahelt oli raske üles leida. Lauri K. tuli ka põõsaste vahele, et minuga koos peidus olla.

Pikk arvustus

Läksin välja kõndima. Kõndides tuli mulle meelde, et olen täna juba väljas käinud. Jätkasin sellest hoolimata kõndimist. Vastu tuli Pille. Pöörasin ringi, et koos temaga minna. Pärast rääkisin, et kõndisin täna kaks korda traditsioonilise ringi läbi. Siis tuli meelde, et koos Pillega tehtud ring oli lühem.

*
Lugesin "Loomingut". See oli muidu ilukirjanduse ajakiri, aga selles numbris oli rohkem muuteemalisi kaastöid. Arvustatud oli minu raamatut "Viimsed päevad". Arvustaja oli raamatut tsiteerinud, jättes osad sõnad vahelt välja. Varem oli väljajätteid tähistatud kolme punktiga, aga selles kirjutises mingite tähtlühenditega, millest ma aru ei saanud. Siis sain aru, et need tähed tähistasid seda, kelle väljajättega on tegemist. Minu väljajätted olid tähistatud lühenditega ja arvustaja enda tehtud kolme punktiga. Arvustaja kirjutas, et see raamat räägib eurovastastest, aga et arvustaja ei ole nende peale kuri. See raadiosaade kestis tund aega ja oli seega kõige pikem arvustus, mis ma ühegi enda raamatu kohta olin saanud.

Karmid sõnad

Viimati lugesin ajalehti üleeile. Jäi meelde, et üks keskerakondlane ütles teise valimisnimekirjaga liitunud erakonnakaaslaste kohta, et sõja ajal lastaks ülejooksikud maha. Tundub sobimatu võrdlus. Sõjas võideldakse elu ja surma peale, aga erinevad erakonnad ja valmisliidud võiksid teoreetiliselt teha koostööd ühise riigi või omavalitsuspiirkonna heaks. Muidu järgmiseks tuleb kellelegi meelde, et sõjas ei tulistata mitte ainult ülejooksikute, vaid kõigi vastaspoolel sõdijate pihta.

Alustamine ja lõpetamine

Mõtlesin astuda doktoriõppesse ja jälle korralikult õppima hakata. Aga mulle tuli meelde, et mind ei võetaks vastu, sest mul on veel magistriõpe lõpetamata. Diplom oli küll käes, aga kõik asjad ei olnud veel tehtud. Siis tuli mulle meelde, et magistriõpe on lõpetamata ainult unenägudes, mis tekivad varasema aja kohta käivate mälestuste põhjal.

Koosseis tugevneb

Tänasel kiirmaleturniiril tulid esikolmikusse kolm mängijat, kes peaksid olema klubi üldse kõige tugevamad, kohal oli ka kaks järjest tugevamaks minevat noormängijat. Tulemused olid:

1. Trohhalev 6 p.
2. Põdersalu 5,5
3. Peebo 5,5
...
Runnel 3

15 minutit, 7 vooru, 14 osavõtjat

Vaadake Maleliidu koduleheküljelt Uusi mälestusturniiri juhendit. Paistab, et seal tuleb selgitamisele ka tänavune Tartu pika male meister, eraldi meistrivõistlusi vist tänavu ei järgne.

Kodus olen sel nädalal harjutanud kolmel õhtul, üks päev kirjutasin üles sellised käigud:

Kahingud õigustatud.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Ob5 Rd4 5. Oa4 Oc5 6. Re5 0-0 7. Rd3 Ob6 8. Rf4 d5 (Siiani "Malekoolist".) 9. ed Le7+ 10. Rfe2 Og4 11. f3 Of5 12. 0-0 Rc2+ 13. d4 Ra1 14. Og5 h6 15. Oh4 Vad8 16. La1 Od3 17. Ve1 Oe2 18. Re2 g5 19. Of2 Rd5 20. Rg3 Lb4 21. Ob3 Od4 22. Od4 Ld4+ 23. Kh1+ c6 24. Lb1 Vfe8 25. Vd1 Lf2 26. Vf1 Lc5 27. Rh5 Ve2 28. Od5 cd 29. Rf6 Kg7 30. Rh5+ Kf8 31. Rg3 Vd2 32. Vc1 Lf2 33. Vg1 Vc2 34. a3 Ve8 35. Ld1 d4 36. Ld3 Ve1 37. Rf1 Vcc1 38. Lf5 Lg1+ 39. Kg1 Vf1++

Film arvutis

Isa lahkus oma toast. Istusin tema arvuti taha ja hakkasin sellega kirjutama. Ühel hetkel läks kogemata fail kinni. Ja mitte ainult see fail, vaid kõik kataloogid, mis üksteist hõlmasid. Püüdsin faili uuesti avada. Isa tuli samal ajal oma tuppa tagasi. Ma ei leidnud enam seda faili. Ütlesin, et see arvuti on võibolla minu jaoks ka keerulisem kui enda oma. Või on see keerulisem sellepärast, et failid ei ole minu sisestatud. Otsustasin, et proovin seda faili kätte saada viimati avatud failide loendist. Isa soovitas, et ma käivitaks hoopis filmi vanadest kreeklastest. Panin selle käima. Filmis räägiti, et inimesed on ikka riideid kandnud, aga vanadel kreeklastel oli kombeks olla tundide kaupa ilma riieteta. Näidati, kuidas riieteta kreeklased tänaval ringi kõndisid.