Saksa erakonnad

Üks päev vaatasin dokumentaalset mängufilmi 19. sajandi Saksamaa kohta, uurisin pärast seda raamatuid ja võrgulehekülgi ning kirjutasin seejärel listi:

"Bismarck toetus erinevatel valitsemisperioodidel erinevatele parteidele, algul rahvusliberaalidele, hilisemal perioodil oli selleks konservatiivne partei. Kuigi Eestis Ossinovski enda erakonna värviga seostamise peale solvus, on Saksamaal kombeks seostada erakondi värvidega ja seda on tehtud ka Eestis, kuigi vähem. Saksamaa konservatiivset parteid nimetati sinisteks. Praegu see partei enam ei tegutse. Praeguseid valitsevaid kristlikke demokraate nimetatakse mustadeks. 19. sajandil nimetati mustadeks katoliiklaste Keskparteid, kellega Bismarck võitles, hiljem olevat ta nendega siiski koostööd teinud. Pärast Bismarcki langust tekkis neist erakondadest sini-must blokk. Saksamaal võib sama värv tähistada rohkem kui ühte parteid, nii nimetatakse punasteks nii sotsiaaldemokraate kui ka kommuniste. Eestis on samuti tegutsenud Sinine Erakond, mis ühendas kultuuriinimesi. Aga tundub, et see ei võtnud nime konkreetse välismaa erakonna järgi, vaid sellepärast, et Eestis veel selle värviga seostuvat parteid ei olnud."

Hiljem räägiti mulle, et praegu on Eestis EKRE noorteorganisatsiooni nimi Sinine Äratus, mis mul endale polnud meelde tulnud.

Eile lugesin võrgulehti. Kõigepealt avasin "Frankfurter Allgemeine Zeitungi" võrguväljaande. Selgus, et Saksamaal olid samal päeval toimunud valimised. Valimistulemuste diagrammil oli parteisid tähistatud traditsiooniliste värvidega - kristlikud demokraadid mustad, vabad demokraadid ehk liberaalid kollased, rohelised rohelist värvi, sotsiaaldemokraadid punased, aga kommunistid neist siiski natuke lillakamad. Uudiseks oli mulle, et uut parteid Alternatiiv Saksamaale tähistati sinise värviga. Vikipeedia ütleb, et see partei asutati aastal 2013. Venekeelne võrguleht Newsru.com nimetas seda parteid natsideks. Sakslased ise ei paista seda natslikuks pidavat, vähemalt mitte kõik sakslased, sest natse ja neonatse on Saksamaal seni peetud pruunideks. Täna lehitsesin "Postimehe" ja "Eesti Päevalehe" paberväljaandeid ja panin tähele, et diagrammidel kasutati umbes samu värve, mida sakslased ise kasutasid. Mõnes kirjutises nimetati Alternatiivi Saksamaale paremäärmuslikuks ja mõnes parempopulistlikuks.