Segakaustikud

Uurisin eile ülikooli ajalookonspekte. Ühes kaustikus oli erinevaid asju, nii ülikooli ajal ajalooraamatute põhjal kirjutatud konspekte, joonistusi, spordikommentaatorite naljakaid ütlusi kui ka keskkooli keemiaeksamiks valmistumisel üles kirjutatu. Lugesin eksamipiletit alkaanide ja nende ühendite kohta. Alkaanide hulka kuulub ka metaan, mida kasutatakse küttegaasina. Alkaanidest saab moodustada homolooge. Kergemad on gaasilised, keskmised vedelad ja raskemad tahked. Aga kõik ei lähe keemias lineaarselt, sest lõhnavad ainult vedelad, nii gaasilised kui ka tahked on lõhnatud. Ei tea, miks see nii on, kui lõhna tuntakse nina, mitte keelega. Mõtlesin, et keemia ja füüsika vahel on erinevusi. Füüsikas on suurematel kehadel suurem külgetõmbejõud, aga keemias vastupidi ei loo sidemeid aatomite vahel mitte suured aatomituumad, vaid väiksed elektronid. See läheb küll samuti füüsika alla, et suuremad aatomituumad on lausa ebapüsivamad ja lagunevad laiali.

Selline segateemaline kaustik on nagu ajakirjad "Akadeemia", "Horisont" või "Vikerkaar". Kõik sellist teemade segamist ei mõista. Ükskord kui kirjutasin erinevaid aineid samasse kaustikusse, võeti mul selle eest ühe aine juba välja pandud veerandi hinne alla. Tollel kaustikul oli küll ka see puudus, et seal võis olla palju vigu, sest tunnis esitati materjali tahvlil või slaididel, aga seda ma hästi ei näinud. Mõni võibolla ütleks, et siis oleks pidanud sagedamini silmaarstil käima, aga ma pole uute prillidega ka hästi tahvlile näinud, enne prillide saamist nägin paremini.