Saated Venemaast jätkuvad

Kuulasin esimest korda pärast Vene-Ukraina sõja algust "Müstilise Venemaa" saadet. Viimasel ajal on suurenenud inimeste huvi Ukraina vastu ja Venemaaga seonduv on muutunud vastumeelsemaks, aga Vene ajalugu tuleb endiselt tunda, kui Eesti on kuulunud Venemaa ja Nõukogude Liidu võimu alla. Ajalehes on kirjutatud aga, et praeguste vastastikuste sanktsioonide tõttu ei jõua raamatukokku enam Venemaal ilmuvaid ajakirju, see teeb ilmselt saadete ettevalmistamise raskemaks.

Viimase saate põhiteema oli Hruštšovi rahareform. Mõtlesin, et see võib olla inspireeritud Venemaa praegustest rahalistest raskustest, kuigi saates seda seost ei nimetatud. Aga kui saate lõpu poole alustati uut teemat Gagarini kosmoselend, siis mõtlesin, et rahareformi teema võis ka olla tingitud lihtsalt sellest, et saatesari on sellesse aastakümnesse välja jõudnud.

Kord lapsena käisin koos isaga tuttava raamatukaupmehe pool, kellel oli kodus hästi palju raamatuid, mida sai talt osta. Mind huvitas sari "Seiklusjutte maalt ja merelt", mille raamatuid oli suurte hinnanumbritega, sest need olid ilmunud enne saates jutuks olnud rahareformi, millega rahalt üks null lõpust ära võeti. Mina arvasin, et siis peaks raamatut müüma kümme korda peale trükitud hinnast odavamalt, aga isa arvas, et raamatukaupmees on raamatu peale trükitud hinnaga saanud ja siis peaks ka hiljem hind sama olema. Nüüd raadiosaatest sain teada, et tegelikult oligi see rahareform devalveerimine. Näiliselt oli nulli lõpust koristamine küll revalveerimine, aga hinnad vähenesid vähem kui kümme korda, mõni väiksem hind ei vähenenud üldse.

Mõtlesin, et miks oli devalveerimine vajalik, kui sõda oli seljataga. Kommunistlik majandussüsteem muidugi oli ka rahu ajal turumajandusest saamatum. Tõnissoni majanduskriisi aegset devalveerimist on peetud õigeks sammuks, võibolla oli ka Hruštšovi devalveerimine riigi olukorrale kasulik, võibolla Stalin oli rahakurssi kunstlikult kõrgel hoidnud.

Hruštšov küll vähendas Stalini ajaga võrreldes repressioone, aga valetamine ei lõppenud. Saate järgi valelik karikatuur kujutas rahareformi Ameerika dollarile jalaga virutamisena. Mõte, et madalama kursiga rahale peab jalaga virutama, sarnaneb sellega, kui praegu arvatakse, et väiksema rahvaarvuga riigile peab kallale minema või koolis mõni mõtleb, et nõrgemat peab lööma. Kõik venelased pole vist siiski nii mõelnud, Majakovskilt mäletan umbes luuleridu: "Mõni katki käristaks / raamatu ja palli. / Paha poiss - oktoobrilaps / selliseid ei salli. //  Teine kaitseb nooremaid, / juhib neid ja aitab. / See on tubli, see on hea, / miskit pole laita."

Inimestega kergem

Vint.ee-s läks mul see nädal jälle paremini kui arvutiprogrammiga. Võitsin Fischeri males 1:0 ja tavalises välkmales 2:0. Mitte reitinguarvestuslikus Fischeri male partiis käis must lipp avangus valge etturite vahele h2, valge vastas Of4 ja musta lipp läks kaotsi. Tavalise välkmale vastast tabasid samuti materjalikaotused, kuigi viimases mängus ma pidin kella suhtes tähelepanelik olema, sest vastase käsi oli kiirem.

Hoolsamaksminek

Tahvlile kirjutati matemaatikaülesanded. Küsisin pinginaabrilt, kuidas need saavad sellised olla. Ta juhtis tähelepanu, et seal ei ole võrdusmärk, vaid laineline märk. Ütlesin, et siis küll. Nüüd töötasin ma koolitundides väga hoolsalt. Varem olin ma mänginud küll maleturniiridel hoolsalt, aga koolis istunud suure osa ajast niisama. Esimene kord keskkoolis käies olin aru saanud, et c-klassis ei ole keegi minu sõber, aga ei olnud tahtnud tunnistada, et klassi vahetamine on viga.

Vankri küllakutsumine

Matš arvutiprogrammi Chess 2020 viitsemeistri taseme vastu on lõppenud. Arvuti võitis 2:8. Sain ühe võidu, kaks viiki ja seitse kaotust. Enne matši kirjutatud juhendi järgi pean järgmise matši jaoks 3,5:6,5 või suurema vahe korral taset vahetama.

arvuti - inimene
1. c4 c6 2. Rf3 d5 3. b3 dc 4. bc Og4 5. Rc3 Rf6 6. Vb1 Rbd7 7. d4 e6 8. Vb7 Rb6 9. Of4 Rc4 10. La4 Ra5 11. Vb2 Oe7 12. Re5 0-0 13. Rd1 Rd5 14. Od2 Rb6 15. La5 Ld4 16. Rc6 Lb2 17. Re7+ Kh8 18. Rb2 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 20 sekundit, mustal 1 tund 28 minutit 7 sekundit.

Maalimisviis

Hakkasin ühe venna soovil inimest maalima. Mõtlesin, et maalin iga kord ühte moodi, mõned erinevused tulevad iseeneslikult sisse. Varem olin kogu inimese värviga katnud, aga nüüd jätsin valged ribad vahele, mis sarnanesid luuletuse pausidega. Naersin selle üle. Aga värv voolas ise edasi. Nendes kohtades, kuhu olin jätnud valged ribad, oli varsti värvivett eriti paksult. Mul oli pilt juba valmis, kui Tõnu haaras pintsli ja hakkas enne kui ma teda takistada jõudsin pilti töötlema. Minu meelest oli nüüd pilt rikutud, sest Tõnu pintslilöögid olid teistsuguses stiilis kui minu omad.

Kutse kirimalele

Ütlesin Tulvale, et me võiksime omavahel kirimalet mängima hakata. Me ei pea selleks liituma kirimale turniiriga, vaid võime lihtsalt omavahel mängida. Tulva vastas, et me võiksime seda partiid mängida keskkonnas Vint.ee, siis on kindel, et reeglitevastaseid käike sisse ei tule. Avaldasin kahtlust, kas seal keskkonnas saab nii pikka mõtlemisaega võtta. Mõtlesin, et hakkan mõtlema igat käiku täpselt üks tund. Mängin ette läbi erinevaid variante, kuidas partii võib jätkuda. Käike saaks saata paberkirjadena, kuigi selle miinus võiks olla, et paberi peal on koroonapisik. Kui ma mängin ainult ühte kirimale partiid, siis oleks kurb, kui ma peaksin selle kaotama. Võibolla oleks õigem mängida Fischeri kirimalet, aga olin kutsunud tavalisele.

Pöörded elus

Pille jagas maiustusi. Hennule ei jätkunud ja ta hakkas nutma. Mõtlesin, et annan lohutuseks enda maiustuse Hennule. Aga ma olin sellest juba osa ära söönud, parem oli uus osta. Läksin koos Hennuga poe suunas. Jõudsin pikalt ette. Jäin seisma ja hüüdsin Hennu, aga paistis, et ta ei kuule. Vene poisid kuulsid ja tundusid rääkivat omavahel, et paistab, et mul pole mobiiltelefoni, mulle saab kallale tulla. Kuna sellesse kohta Henn ei tulnud, siis läksin teda mujalt otsima. Aga oli karta, et Henn jääb omakorda mind kuskile pikalt ootama. Mul oli see esimene kord koos lapsega poes käia, mul ei olnud veel kogemusi.

*

Uurisin vanu ajalehti ühe ajaloolise isiku teemal. Ma ei teadnud, kui palju aastakäike on mul veel vaadata. See ajalooline isik oli teinud elus pöördeid. Kõigepealt ajas ta ühte poliitikat, siis sellele täpselt vastupidist, siis tegi veel ühe pöörde, mis ei olnud küll kannapööre, aga jälle uues suunas.

Film Ukrainast

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=IjBoAqXhFCM saksakeelset dokumentaalfilmi Ukraina kohta. Selles näidati, kuidas Ukrainas võib näha tohutult laia jõge, tohutult kõrgeid randa uhtuvaid merelaineid ja suuri viljapõlde. Põhiliselt räägiti siiski poliitilisest lähiajaloost. Natuke oli juttu ka keskajast. Sündmustest ei räägitud täpselt kronoloogilises järjekorras, aga põhisuund oli kronoloogiline, see jõudis välja venemeelse ja Moskva toetatud presidendi Janukovitši valitsemisaega.

Et film on saksakeelne, siis pööratakse selles mõningat tähelepanu Saksamaa ja Ukraina sidemetele. Näidatakse, kuidas Saksa kantsler Kohl kohtub Ukraina president Kravtšukiga. Tagasivaatavalt on juttu sellest, kuidas Teise maailmasõja ajal käisid Donbassisis nagu praegugi eriti ägedad lahingud, sest Saksamaa tahtis kätte saada sealseid maa-aluseid söevarusid.

Meenutatakse, kuidas aastal 1991 iseseisvus Ukraina referendumi tulemusel. Ida- ja Lääne-Ukraina vahel säilisid siiski pinged. Nõukogude propagandas oli Ida-Ukraina venekeelseid kaevureid kujutatud kangelastena ja neil olid olnud suured palgad. Vist aasta 1993 kohta öeldi, et sellest ajast hakkas Donbass nõudma autonoomiat. Nõukogude aja kohta meenutati aga, kuidas Hruštšov andis Krimmi Ukrainale ja rääkis vene ja ukraina rahva sõprusest. Kuigi juttu oli ka Stalini aegsetest massirepressioonidest ja Ukrainas korraldatud näljahädast. Lääne- ja Ida-Ukraina erinevuse kohta öeldi, et Lääne-Ukrainas peeti Banderat kangelaseks ja Ida-Ukrainas fašistiks.

Räägiti korduvalt, et iseseisvunud Ukrainas oli suur korruptsioon. Näidati, kuidas parlamendisaadikute vahel toimusid rüselused. Meenutati oranži revolutsiooni, mis tõi võimule Juštšenko ja Timošenko. Hiljem jäi Timošenko presidendivalimistel alla venemeelsele kandidaadile Janukovitšile. Timošenko anti kohtu alla.

Jäätunud veekogud

Sõitsime autoga maakohta. Autost väljudes nägime kahte järve, mis olid jääs. Linnas olid veekogud jäätunud siledalt, aga maal olid jäätunud lained ja nüüd olid veekogu pinnal jääst lained. Võibolla oli see küll maakohtades tavaline, aga ma olin vähe ringi liikunud, ma ei teadnud. Kohe autost väljumise järel kutsuti sööma. Ma veel ei tahtnud, autosõit ja söömine oleksid olnud kaks füüsilist tööd järjest, ma tahtsin vahepeal midagi vaimset teha. Pealegi enne autosse istumist olime ka just söönud. Läksin trepile. Kuigi hoidsin käsipuust kinni, tundus see järsk trepp kukkumisohtlik.

Võidukas laupäev

Täna võitsin Vint.ee-s kõik kolm välkmalepartiid. Esimene vastane oli minust madalama reitinguga, ta arendas avangus vigurite asemel ettureid, kaotas kõigepealt etturi ja seejärel jättis lipu ette. Teine vastane oli üle 2000 reitinguga. Esimeses mängus kaotas ta g3 viguri, kui valge ratsu oli g3 ja kuningas h2 ning mustal oda h4 ja lipp käis c7. Valge ei saanud ratsule kaitset juurde panna ega sidumise tõttu sellega eest käia. Järgmises mängus sama vastane lõi kaitseta vankri käiguga La1, aga vastuse Ob2 järel oli lipp lõksus.

Vigur kolme etturi vastu

inimene - arvuti
1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Rc6 4. 0-0 Og4 5. h3 Of3 6. Lf3 g6 7. Rc3 Og7 8. Ve1 a6 9. Oc4 Rf6 10. e5 Re5 11. Ve5 de 12. Lb7 0-0 13. Oa6 Ld6 14. Oc4 Vfb8 15. Lf3 Oh6 16. Le2 Of4 17. Rb5 Lc6 18. g3 Oh6 19. Le5 Vb5 20. Ob5 Lb5 21. Le7 Lc6 22. Le1 Ve8 23. Lf1 Og7 24. d3 Rd5 25. c3 Lf6 26. Od2 Lf3 27. Ve1 Ve1 28. Oe1 Rb6 29. Od2 Ra4 30. Oc1 Kf8 31. Kh2 Ke7 32. Le1+ Kd7 33. Le3 Le3 34. fe Ke6 35. Kg2 g5 36. g4 f5 37. gf+ Kf5 38. Kf3 h5 39. e4+ Kg6 40. a3 Oe5 41. b4 Oc3 42. bc Rc5 43. Ke3 Rb3 44. d4 Rc1 45. d5 Kf6 46. Kf3 Ke5 47. a4 Rd3 48. Ke3 Rc5 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 55 minutit 47 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 19 sekundit. Enne viimast partiid juhib arvuti 2:7. Kui ma ei eksi, siis esimese järgu normi kinnitamiseks pean saama veel vähemalt pool punkti.

Ülesande raskus

Rääkisin, et ükskord oli koolis üks matemaatikaülesanne hästi lihtne, see oli varasema klassi oma. Klaus hakkas praegu seda ülesannet lahendama. See oli keerulisem kui ma arvasin, nii et võibolla polnudki sama ülesanne. Ülesandes tuli leida kaks viisi, kuidas jõuda maleratsuga kindla käikude arvu abil ühest ruudustiku servast teise.

"Võitlus tuleviku pärast" 2

Tarmo Vahter. „Võitlus tuleviku pärast. 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood“. Heliades OÜ, Tallinn 2021. Praegu loetud varem pooleli jäänud kohast lõpuni. Kokku 400 lehekülge.

Raamatus kirjeldatud aja sisse jäävad Berliini olümpiamängud. Seal võistles edukalt Palusalu. Minu isapoolne vanaema luges kord ette salmi: „Palusalu, anna valu, / riigivanem kingib talu“. Raamatus on tsiteeritud selle salmi esimest poolt, mida oli Berliini olümpiamängudel ergutushüüdena kasutatud. Tundub, et salmi teine pool on väljaspool olümpiamänge juurde luuletatud.

See ei olnud raamatu järgi ainus ergutushüüd. Raamatust jäi meelde, et Palusalu ergutati ka sõnadega „Urra, urra – murra, murra“. Selline salm tundub mulle juba ühekordsel lugemisel tobe. Ei tea, kas sportlane kannatab välja, kui teda ebaõnnestunud luuletustega ergutatakse. Mäletan, et kunagi oli lühikest aega väga populaarne laul „Lambada“, mis varsti hakkas inimestele närvidele käima. Ka mõne muu laulu kohta on mõni kuulaja öelnud, et see on ära leierdatud. Mõni inimene ütleb, et ta ei taha üldse luulet lugeda, ta loeb ainult proosat.

Mitte kõigil Eesti sportlastel ei läinud Berliinis nii hästi kui Palusalul. Üks sportlane oli pikalt nutnud, kuna ta ei võitnud. Malemaailmameister Kasparov on arvanud, et kes tahab olla parim ja ei ole, see peabki õnnetu olema. Mulle tundub see arvamus kahtlane, kui kaks parimat on võrdsed, võiksid niiviisi kõik osavõtjad õnnetud olla. Ma olen tähele pannud, et kui ma maleturniiril mõtlen, et tulemus ei ole oluline, siis tuleb tulemus parem, sest närvid ei hakka streikima. Kui võistelda põhimõttel, et tähtis pole võit, vaid osavõtt, siis see võib tähendada ka hoolsat eeltreeningust osavõttu.

Ülikoolis oli Kasekampi seminaris juttu, et Berliini olümpiamängudel kasutasid ka muude maade kui Saksamaa sportlased natsitervitust, mida nimetati olümpiatervituseks. Nüüd loetud raamatus on öeldud, et kõigi maade sportlased sellega siiski kaasa ei läinud, kuigi Eesti sportlased läksid. Eesti ajakirjanduses kirjutatud, et olümpiatervitus ei olegi natsitervitus, vaid natuke teistsugune ja oli juba varem kasutusel olnud.

Kirjutati ka iludusvõistlustest. Ei peetud mitte ainult ühte iludusvõistlust, vaid neid oli suur hulk erinevate nimede all. Seetõttu mõtlesin, et kuigi feisbukki veel ei olnud, olid juba feisbuki eelkäijad. Lugesin üks päev „Spiegeli“ võrguväljaande arhiivist otsinguga ’Napoli’ varasema aastakümne artiklit, kuidas 20. sajandil korraldati kõigepealt missivõistlusi ja seejärel kutsuti võistluste võitjad filminäitlejateks. Nüüd loetud raamatus aga näidatakse, kuidas võistluste võitja võib otsustada lambakarjaefekt. Kui keegi hakkab võitja valimisel nalja pärast skandeerima juhusliku kandidaadi nime, siis tuleb kogu saal sellega kaasa. Pärast filmivaatajad ei pruugi aru saada, miks selline näitleja on valitud.

Eestis peaks olema kaks Oskar Lutsu majamuuseumi, aga raamatus kirjutatakse, et tal on elukohti olnud rohkemgi. Lutsu elu ei olnud kerge, sest ta tegi kirjatööd, mis nõuab vaikust, aga naabrite hääled kostsid seintest läbi. Raamatus vaadeldud ajal ehitati Lutsule uus maja Tartusse Riia maanteele, aga seal oli jälle palju liiklusmüra. Mõtlesin, et korteritevahelised läbikostmatud seinad ei pruugi aidata, kui mõnel kirjanikul on endal suur pere, ka pereliikmed tekitavad helisid.

Lutsu kohta kirjutatakse veel, kuidas ta kirjutas raamatu käsikirju mitu korda läbi. Mõtlesin, et kui tal sissetulek sõltus ilmunud raamatute arvust, siis võis viimistlemine sissetulekut vähendada. Teiselt poolt neid autoreid, kes ei viimistle, ei pruugita üldse avaldada.

Kirjutati ka poliitilisest ajaloost. Jaan Tõnissoni puhul ei rõhutata tema suuri teeneid, vaid seda, kuidas ta oli suurtes rahalistes raskustes. Minu meelest majanduskriisi järgsed rahalised raskused ei pruugi näidata, et Tõnisson ei oleks olnud andekas majandusmees. Majandusajaloolased hindavad tema krooni devalveerimise otsuse läbisurumist õigeks sammuks, aga see tuli Tõnissoni populaarsusele tol ajal kahjuks, seega ilmselt ka „Postimehe“ rahalisele olukorrale. Raamatus tsiteeritud arvamused, nagu oleks Tõnisson devalveerinud krooni isiklikest rahalistest raskustest vabanemiseks, tunduvad lihtsalt kollane ajakirjandus. Tõnissonil võisid sel hetkel ju ka isiklikud raskused olla, aga lisaks olid kogu riik ja maailm kriisis.

Loenduri uus versioon

Eile tuli kiri, kus öeldi, et blogi loendurist Google Analytics tuleb uus versioon ja sellele saab kohe üle minna. Seda ma ka tegin. Vahetamise protseduur ei olnud tehtud kõige lollikindlamaks, seetõttu võttis vahetamine aega. Võibolla ma pole osanud ka veel kõiki õigeid liigutusi teha, igal juhul praeguse seisuga pole uus loendur nii hea kui oli vana. Vana ma enam ei näe.

Võitlus robotitega

Aktuaalne Kaamera oli täna millegipärast venekeelne. Põhjenduseks midagi ei öeldud, aga keelevahetus võis näidata, et on toimunud riigipööre. Mõtlesin välja abinõu, kuidas selles Aafrika riigis valitsevate robotitega võidelda. Selleks hakkasin levitama valeinformatsiooni. Robotid uskusid kõike, mida räägiti. Aga minu abinõu ei aidanud kaua, sest üks teine inimene hakkas levitama tõepärast informatsiooni ja robotid uskusid ka seda.

Arstide hooaeg

Panin täna teist päeva järjest äratuskella varasemaks, sest emal ja isal oli perearsti aeg ja nad kutsusid mind kaasa. Muidu oleks saanud magada natuke kauem, aga kasutan isaga sama vannituba ja kasutamise ajad ei saa kattuda. Näitasin perearsti õele murdunud varbaküünt ja oletasin, et murdunud koht tuleb maha võtta, et uuel küünel oleks kasvamiseks ruumi. Ta oli nõus, mind saadetakse kirurgi juurde edasi, aga mitte silmapilk. Pärast polikliinikust tulekut proovisin olla kodus poolunes, et unevõlga tasa teha ja unisusest lahti saada.

Murdunud hamba ravi

Kui mul nädal tagasi hammas murdus, siis ei järgnenud hambavalu, vaid keelt oli valus liigutada, vist tekkinud terava hambaauguserva tõttu. Mul ei olnud kohe aega hambaarstile minna ja nädala teisel poolel olid pühad. Küsisin apteekrilt nõu, mida teha. Ta pakkus valuvaigistit, aga ma ütlesin, et valu on talutav, ma tahan keelt ravida. Seepeale soovitati pärast söögiaegu suud soolaveega loputada. Soovitati panna üks teelusikatäis soola klaasi vee kohta, et soola poleks liiga palju. Soolaveega loputades valu vähenes, aga söögiaegadel või rääkides võis tagasi tulla.

Eile vaatasin hambapolikliiniku koduleheküljelt, et ka erakorralise hambaravi jaoks tuleb registreeruda. Seal ma polnud varem käinud ja mulle oli räägitud, et vanasti tuli vara hommikul kohale minna. Täna panin äratuskella varasemaks, et esimest korda elus erakorralise hambaravi aeg kinni panna. Ma telefonist kõiki sõnu selgelt ei kuulnud, seetõttu ma pole päris kindel, kas ma sain erakorralise aja, igal juhul öeldi, et vabasid aegu on üks. Küsiti, kas ma tahan hammast välja tõmmata või midagi muud teha. Vastasin, et ma ei tea, mida vaja on, ma pole hambaarst. Pärast sain aru, et hammast välja tõmmata lasevad vist need, kellel raha on vähe. Saadud ajani oli mõni tund aega ja magasin veel poolteist tundi.

Ma ei teadnud täpselt, mis kell ma pean hambaarstile jõudmiseks kodust väljuma. See oli ka alles teine kord uue asukohaga majja minna. Jõudsin raviasutuse ette üle poole tunni liiga vara, istusin maja ees pingil ja mõtlesin ning tegin vaatlusi. Kabinetti sisse kutsuti vist kinni pandud ajast natuke varem. Seletati, et hammas murdus sellepärast, et varem pandud plomm on hamba ära lõhkunud. Mul pole varem nii suurt auku ravitud, aga ravi sai teha ilma tuimestuseta. Tehti röntgen, et vaadata, ega hamba all põletikku pole, seda ei leitud. Röntgen tehti pika vaheaja järel tervest suust, aga mujalt auke ei leitud.

Pärast hambaarstil käimist oli toitu närides keelel valu vähem, aga söögiaja lõpul hakkas see uuesti torkima. Samuti pani marinaad keele ühe poole kipitama. Kasutasin vähemalt ühe korra veel soolavett.

Enne varast äratuskella

Öeldi, et ühe ennustuse kohaselt on tulevikusõda selline, et visatakse haisvaid kalu üle riigipiiri. Vastasin, et seda on varem ka räägitud ja selline sõda on vist juba toimunud. Igat asja ei tahetagi saada.

Martsipan üle Eesti

Ema ostis hiljuti martsipani. Kolm martsipanikuju viisin kolmapäeval Tallinnasse, kolme pildistasin täna Tartus ja pärast seda jagati need lihavõttepeol laiali.

Tugev iseloom

Kirjutati, et ühe inimese vaated sarnanevad väga minu vaadetele. Lisasin sellele blogile kommentaari. Kui sinna pärast vaatasin, siis ei olnud minu kommentaari üles riputatud ja nägin märget, et kommentaarid jäävad ainult blogi omaniku teada.

*

Kristerist oli sõjas järgi jäänud ainult väike tükk. Tal oli tugev iseloom, ta jätkas töö tegemist. Üks tüdruk esitas Kristerile ühe küsimuse. Krister hakkas nutma ja ütles, et tema jaoks on tema välimus probleem. Aga selgus, et see polnudki õige Krister, vaid ainult pettuseks välja pandud nukk. Õigel Kristeril ei olnud ühtegi vigastust.