Ühes unenäos vaatasin uut "Loomingut" ja Klaus tahtis seda enda kätte saada. Ma ei tahtnud anda enne, kui mul on läbi vaadatud. Seetõttu tegi Klaus kõigi minu tegude kohta üldistusi. Sikutasin teda juustest. Postiljon tõi kolm "Loomingu" numbrit juurde. Läksin ja pakkusin seni vaadatud numbrit Klausile, aga ta enam ei tahtnud, sest vaatas juba "Loomingu Raamatukogusid". Ütlesin ühe kaant nähes: "Bill Clinton". "Kust sa aru said?" küsis Klaus, kes oli sellele juba järgmise numbri peale pannud. "Ega ma ei lugenud, ma vaatasin pilti," ütlesin. Klaus näitas uuesti seda kaant. Nüüd nägin, et pealkiri on "Mees, kelle nägu ei nähtud". Clintoni pilti ei näinud ma enam sellisena nagu enne ega nagu tavalisi pilte temast, vaid ta nägu oli moondunud. Läksin oma tuppa ja hakkasin vaatama postiljoni toodud "Loomingu" numbreid. Korraga oli toodud detsembri, jaanuari ja veebruari number. Uuel aastakäigul oli kaas jälle umbes nagu vanadel aastakäikudel kollane. Mõtlesin, et mitmest numbrist korraga on väsitav otsida, kas seal midagi minu kohta on. Siis tekkis mul küsimus, et mida seal üldse minu kohta olla saab. Leidsin siiski, et on ilmunud ülevaade arvustustest raamatute kohta, mida ka mina olin arvustanud. Autoriteks olid kolm ajaloo õppejõudu. Ma ei teadnudki, et enne mind ka seda raamatut arvustatud oli. Nime Simo Runnel ma silmi tekstist üle libistades ei leidnud. Siis nägin, et viimases lõigus on juttu arvustusest, mille autori "eesnimi on Simo ja perekonnanimi" üks vene nimi. Tundus, et mind on kellegi teise nime kaudu halvustatud. Seal heideti sellele arvustusele ette, et selles on samastatud usku usueluga. Ma ei saanud aru, mida selle teksti autorid usu all mõtlevad. Siis vaatasin, et õnneks ei olegi teksti autorid need kolm õppejõudu, nemad on vist hoopis ühe päises mainitud raamatu autorid, vaid teksti on kirjutanud üks tundmatu naine. Siis ei ole tema arvamus nii oluline.
Teises unenäos ütles Pille, et ta nägi Oudekkit kuu ajalise vahega kaks korda prügimäel. Hakkasin kartma, et Oudekki võib seal minu äravisatud asju otsimas käia ja tal võib olla meetod, mille abil need prügimäelt üles leida.
Kolmandas hakkas Peeter I kaarsilla juurest sõjaväe eest ära Toomemäe tippu ratsutama. Tal oli kõigist kiirem hobune, aga Karl XII-l oli ka kiire hobune ja raekoja taha jõudsid nad veel kõrvuti. Kogu sõjavägi ratsutas nende kannul. Mäe tippu jõudis Peeter I juba Karl XII-st mõni samm eespool, nii et ta sai sinna püstitada oma risti. Kiiruselt kolmas hobune oli Bagrationil, kes oli sel hetkel künka jalamil. Kaks valitsejat tulid künkalt uuesti alla. Peeter I andis oma ristile au, tema eeskujul andis sellele au ka Karl XII. Peeter I ütles talle: "Ma tapan su Rootsis." Kõndisime mööda mäge edasi. Mulle öeldi, et poisid leidsid millegi seest palju vanu asju. Selle peale leidsin ka mina ühe oksa seest vana püssikuuli ja lõhkasin selle. Ainult Karl XII ei leidnud midagi.
Viimases unenäos kõndisin tänaval, kus kõikjal oli kukkuvaid jääpurikaid ja ei teadnud, kus peaks kõndima. Kodus nägin riiulist, et Ilmamaa on ka hakanud välja andma erinevate maade novellikogumike sarja. Ühte sellist anti välja ka Nõukogude ajal, aga siis olid sarjas ilmuvad raamatud õhemad. Oli näha, et proosaraamatuid ostetakse palju, sest neid oli lühikese ajaga palju ilmunud. Tahtsin klassikokkutulekul kinkida Helenile raamatu "Rootsi novellid", sest ta elab Rootsis ja saaks tõlget originaalidega võrrelda. Raamatusse sisse vaadates ei näinud ma seal aga ühtegi novelli. Põhiline osa raamatust oli grammatika, lõpus oli ka natuke värvilisi pilte. Mõtlesin, et võibolla on mul nägemishallutsinatsioonid ja tegu ongi mingi muu raamatuga. Selle kontriollimiseks näitasin raamatut emale ja küsisin talt, mis selle pealkiri on. Ema ütles, et tema arvates ei ole see üldse raamat. Selle peale mõtlesin, et siis ei ole kogu seda sarja olemas, kõik on ainult meelepete. Edasi ütles ema, et selle raamatu autor on tegelikult Bristol, kes tuli eile haiglast. Mina olin kirjutanud sellele raamatule eessõna, aga polnud teadnud, et see on Bristoli raamat. Arvatavasti olin ka raamatu mõttest valesti aru saanud. Läksin Paide aiavärava kõrval olevasse käimlasse ja viskasin klotsid potist alla. Bristol oli ka laste mänguasju minema visanud.
