Unenäos tuli uudis, et Venemaa ja Soome on kokku leppinud, et Soome saab Karjala tagasi, nii et tema valdused ulatuvad Valge mereni. Mõtlesin, et otse enne seda andis Eesti lubaduse, et ta maid tagasi ei küsi ja nüüd ei tea, kas Eesti hakkab neid Soome eeskujul tagasi nõudma või jääb üksi maadest ilma. Ütlesin, et võibolla lubas Soome vastutasuks Venemaal Eesti vallutada. Seisin Eesti-Vene piiri kõrval. Teiselt poolt piiri hakkas Venemaa president mind vene keeles süüdistama, et panin Venemaale pommi. Vastasin, et leidsin selle piirilt ja kuna ei saanud aru, mis asi see on, siis arvasin, et see on Venemaa oma. Venemaal hakkasid pommid plahvatama. Sel ettekäändel tahtsid venelased mind kinni võtta. Hakkasin otsima peidukohta, rääkides teistele eestlastele, et neid pomme töötasid Venemaa teadlased välja mitu aastat ja mina ei oska neid üldse teha. Peitsin ennast voodi alla. Ma ei saanud hingata nii, et seda kuulda ei oleks, aga otsija siiski millegipärast voodi alla ei vaadanud. Sander lõikas minu Venemaale pandud eseme noaga pooleks. Kuna see ei plahvatanud, õnnestus tal sellega tõestada, et see ei ole pomm ja on järelikult venelaste enda provokatsioon. Kui see oleks siiski pomm olnud, oleks plahvatusele ette jäänud ka Eesti president Krister. Eesti vallutati, aga sõjategevus jätkus Eesti pinnal ka peale vallutamist. Inimesed elasid nüüd tänaval. Üks tänaval elajatest ostis enda väiksele lapsele Sõpruse-Anne nurga kivist varjualuse all väikse koera. Mõtlesin, et sõda võiks ju lõppeda eestlaste jaoks katastroofilise puuduse ja näljaga, aga seda ei juhtu, sest Soome maismaapiir pikenes ja üle selle tuuakse Eestisse kaupu, samuti on kogu maailm huvitatud eestlastelt maavarade ostmisest, sest maailmas hakkavad need lõppema. Moskvas olid puhkenud sõjategevuse vastased meeleavaldused. Venemaa president oli läinud meeleavaldajaid laiali ajama ja need olid ta maha lasknud. Võimule oli tulnud uus president, kes viis Venemaa pealinna Vladivostokki ja väed Moskvast välja.
Teises unenäos vaatasin Ameerika demokraatliku partei kodulehekülge. Ameerikas olid tulemas valimised. Räägiti, et demokraadid panevad leheküljele salastatud koodiga lisaprogrammi, mis teeb kindlaks, mis kell keegi kontorisse tuleb ja sealt lahkub. Mõtlesin, et kas see on siis selline nagu filmides, kus televiisorist tuleb käsi välja. Räägiti, et selle programmiga võitlemiseks soovitatakse töötajatel oma liikumisajad ise paberile üles kirjutada, et kui demokraadid tulevad välja informatsiooniga, et keegi on vähe tööd teinud, saaks süüdistatav paberilt näidata, kuidas asjad tegelikult on.