Mõõgad seisivad peenra peal,
neil hea oli olla ja rahulik seal.
Kukkusin otsa, ja veri mu seest
purskas välja vanade pattude eest.
Nädalaid taim oli teinud tööd,
kasvades suuremaks päevad ja ööd.
Nüüd üleni verega määritud ta
ja keegi teda puhtaks ei saa.