Kinnine konverents

Oli välja kuulutatud ajalookonverents, millel mul ei olnud lubatud osaleda. Rääkisin, et minu kohalemineku keelamise põhjendamiseks ahastatakse, kui madal tase mul on, aga minu taset näitavad minu ülikooli hinded. Kui mulle ei pandud lõputöö hindeks A-d, langesid teised masendusse, sest nad järeldasid, et siis ei ole nemad üldse võimelised ülikooli lõpetama. Jõudsin nüüd selle tänava otsani, kus konverents pidi toimuma. Teel oli tõke ees. Küsiti, kas mul on luba sellele tänavale siseneda. Vastasin, et on küll, sest täna on koolipäev. Kool asus samal tänaval. Ei teatud, mis meetodiga ma õpin, seetõttu öeldi, et mul kulub õppimiseks palju pabereid, aga teistel ajaloolastel on objektiivselt õigus. Vastasin, et mulle pandi subjektiivse hindamisega objektiivseid hindeid.

*
Mul oli viis või kuus vennapoega, kellest kolm olid minu sarnased. Aga ükski neist ei olnud täielikult minu sarnane. Igaühe sarnasus minuga oli erinev.

Vana tehnika

Meenutasin vene keele tunnis õpitud luuletust. See oli alanud reaga "Võõpem dobraja padruška". Aga võibolla see oli siiski alles teise salmi algus, võibolla oli samas luuletuses ka rida "Belejet paarus adinokai", mis oli sel juhul esimese salmi esimene rida. Eesti keelde oli tõlgitud "Merel valendab üksik puri", aga see oli teistsuguse rütmiga. Õppehoone koridoris oli makk vene keele lintide kuulamiseks. Teistes õppeainetes kasutati uuemat tehnikat. Vana tehnika oli tegelikult endiselt täiesti kasutuskõlblik, ainult hiljem oli uuemat juurde tehtud. Krister pani sõrmed kuumale plaadile. Nii sai teha, kui sõrmed kohe ära võtta. Aga Krister tahtis näidata, kui julge ta on, seetõttu hoidis ta seal sõrmi kauem. Hoiatasin teda, et ta põletab sõrmed ära. Lõpuks hakkas Krister sõrmedele peale puhuma.

*
Võtsin klassipäeviku. Ütlesin, et vaatan, kas mul on vaja mõnes aines hinnet parandada. Avasin päeviku tagant otsast, kus olid muud tabelid. Ühel leheküljel oli klassijuhataja koostanud jultumuste tabeli. Mina olin esikohal mingi näitajaga, mis oli mul üle 100. Selgus, et see oli põhjuseta puudumiste arv. Küsisin, kas keegi on näinud, et ma läheksin sel õppeaastal enne viimase tunni lõppu koolist minema. Mõned käed tõusid, aga suuremal osal klassikaaslatel mitte. Ütlesin, et seitse puudumist mul võib olla, sest kevadel oli mul vist palavikuhaigus, aga mitte nii suurt arvu. Ütlesin, et ma olen puudunud võibolla ainult ühe aine tundidest, sest ma olen näinud unes, et mul on tunniplaanis viga ja me peame selles klassis tegelikult seda ainet ka õppima. Ma ei hakanud ütlema, et see aine on ajalehelugemine. Klassijuhataja küsis, miks ma siis kontrollinud ei ole. Vastasin, et sellepärast, et kui on juba üle poole aasta puudutud, siis ei saa enam ainesse lülituda. Aga see aine pole minu jaoks raske.

Teised seisid

Maleklubisse võisid tungida vargad. Arvasin, et sellisel juhul vaatavad nad esimese asjana Peebo kohvrisse, oletades, et rahakott on selles. Peebo hakkas rääkima ühest maletajast, et see ei saanud alkoholismist lahti, vaid läks teemajja. Mõtlesin, et teemaja on vist selline maja, kus on nii kerge töö, et see ei valmista mingeid raskusi. Istusin tugitoolis, hoides toolipõhjal ka jalgu. Aga kui ma üles vaatasin, siis kõik teised seisid. Tundus, et praegu on leinaseisak. Seetõttu tõusin ja läksin teise ruumi. Peebo tuli mulle järele ja küsis, kas ma olen haige. Vastasin, et ei ole, aga mul hakkas väga halb, et ma istusin, kui teised seisid. Peebo näitas näpuga hämara toa nurka ja ütles, et ma vaataks, mis seal on. Seal oli voodi, milles oli ühe teki all kaks väänlevat inimest.

Taskuarvuti lisaread

Fischer pidi Tartus simultaani andma. Mõtlesin, et lähen kohale. Igale simultaanile ma ei lähe, aga Fischeri omale lähen, siis saan öelda, et olen maailmameistriga mänginud. Ta oli enne seda andnud simultaani ühes teises Eesti linnas ja kõik mängud võitnud. Oli oodata, et ta seetõttu Tartu mängijaid alahindab ja saab mõned kaotused. Vorobjov võis teda võita. Mõtlesin, et mängin Fischerile tema enda avanguvarianti - Hispaania avangu vahetusvarianti. Mustadega mängin talle Caro-Kanni kaitset, mida harrastan Karpovi eeskujul. Fischer saab iga variandi puhul aru, kelle eeskujul ma seda mängin. Simultaanile lisaks pidi toimuma vist Fischeri male turniir.

*
Küsisin Arielilt ühte söödavat asja. Ta ütles, et ma pean talle selle eest homme raha maksma. See summa oli juba kulutatud, sest olin söönud sama asja ka enda raha eest. Ariel oli võtnud endale torni kuju, seetõttu oli teda võimalik klassikokkutulekul nurka seisma panna.

*
Olin ühes väikses ruumis. Ütlesin, et igaüks siin õpib erinevat asja, aga kõige noorem ainult mängib. Tahvlile kirjutati matemaatikaülesannet. Klassiõed ruumi kaugemas otsas ütlesid, et ülesandes sisalduvad tähed tähendavad peremeest ja koera. Arvutasin taskuarvutiga. Selle ekraanil oli mitu rida. Ülemisel real näidati minu sisestatud tehte vastust, aga järgmistel ridadel igasugu lisaandmeid nende arvude kohta. Mõtlesin, et loen need kõik läbi, millestki ma ikka aru saan. Allpool kirjutati, et Inglismaal kehtestati peremeheks olemise rahaline piir, igaüks ei ole peremees. Ma ei teadnud, kas ingliskeelset sõna "have" tuleks tõlkida, et peremehel peab nimetatud minimaalne rahasumma iga kuu olemas olema või et ta peab sellise summa iga kuu saama. Kuna arvuti oli rikkis, siis miinimumsumma väärtus vilkus vahepeal suuremaks ja vahepeal väiksemaks, nii et ma ei teadnud, kas mina liigitun peremehe alla. Väiksem summa oli mul olemas, aga suuremat mitte.

*
Mõtlesin, et igaühega ma ei räägi, aga Fischerit teretan kättpidi.

Aasta viimane turniir

Täna mängisin üle tüki aja päevakeskuses turniiri. Osavõtjaid oli 16, voore 7, mõtlemisaeg 15 minutit. Üle poole võimalikest punktidest said:

1. Harujõe 6
2. Viikmaa 5,5
3. Kõiv 5
4. Seljodkin 4,5
5. Runnel 4

Kuna Viikmaa loobus auhinnast, nagu ta pidavat päevakeskuses alati tegema, sain viimase auhinna mina. Jõuluajal küll magusast puudust ei ole, aga ma panen selle tagavaraks. Minu tulemused voorude kaupa olid järgmised:

Runnel-Seljodkin 1:0
Runnel-Haring 1:0
Harujõe-Runnel 1:0
Metsoja-Runnel 1:0
Runnel-Tobre 1:0
Kõiv-Runnel 1:0
Runnel-Kääp 1:0

Seega võitsid kõik seitse mängu valged.
Rohkem ma selle aastanumbri sees turniiridel ei osale. Aasta parimaks turniiriks jäigi kõige esimene, nagu võis kohe oletada, sest siis sain 7 mängust 6 punkti nagu täna Harujõe. Aga minu koht oli tol korral ühe võrra halvem kui temal nüüd.

Rahvusromantism kooliraamatukogus

Üks mees tahtis ühe maja ees, et ema ühte asja järele vaatama läheks. Ema täitis tema soovi. Haarasin sellel mehel käest kinni, et mitte lasta tal ära minna enne, kui ema pole kontrollinud, kas mees tema rahakotti ära ei varastanud. Emal oli rahakott alles. Lasin mehe lahti, öeldes: "Palun vabandust kahtlustamise eest." Vaatasin toa aknast välja. Vihma sadas ja veekogu veetase tõusis. Ema ütles, et see ei ole veel midagi selle kõrval, mis Vaiksel ookeanil on. Küsisin, kas maakera tabas siis veest koosnev taevakeha. Seisin rõdul, kui sinna tungis kolm meest, et mind rünnata. Mõtlesin, et ma ei taha neid rõdult alla visata. Edasi mõtlesin, et vaenlaseid peabki tapma. Viskasin nad rõdult alla, aga vette, et nad ellu jääks. Rõdule tungis veel üks mees, et nende meeste alla viskamise eest kätte maksta. Ta ütles mulle, et ma räägiks rahvusromantismist kooliraamatukogus. Rääkisin, et suur osa neist raamatutest, mida koolipoisid loevad, on rahvusromantilised. Tõin mõned näiteid, milliseid selle alla liigituvaid ilukirjandusteoseid kooliraamatukogus leidub. Tõin ka näite, et Palametsa neljanda klassi ajalooõpikut on peetud kommunistlikuks, aga osalt on see rahvusromantiline, sest see on eestlaste poolt. Selart "Eesti ajaloos" püiab olla erapooletum ja isegi eestlasi halvustada.

Kõige suurem klubi

Hakkasin koostama blogis olevatest unenägudest teist raamatut. Helina kohta tahtsin teha eraldi peatüki. Esimeses raamatus olid kahe esimese blogipidamise aasta unenäod, teise mõtlesin panna valiku kahest viimasest aastast, jättes ülejäänud aastad vahele. Hakkasin sobivaid unenägusid välja kopeerima. Aga kui olin mõlemast aastast pilgu üle libistanud, olin leidnud ainult kaks sobivat unenägu. Mõtlesin, et pean ikka kõik läbi lugema, et rohkem leida. Ja ma peaks siiski panema hulka ka varasemate aastate unenägusid, sest erinevatel aastatel on Helina kohta erinevad unenäod.

*
Ema oli toonud postkastist üles suure hunniku ajakirju. Vaatasin, mis ajakirjadega on tegemist. Ema ütles, et "Tuna" ta tahab lugeda. Vastasin, et "Tuna" ma pean saama esimesel päeval lugeda. Samuti tahtsin lugeda "Kultuuri ja Elu". "Tunal" oli uus senisest suurem formaat ja senisest õhemad kaaned. Lehitsesin seda. Seal olid varasemast väiksemad artiklid. Ühes lühiartiklis kirjutati, et väitekirja kaitsmine on enesesümpoosion. Mõtlesin, et seda kokku kutsuda mulle meeldiks. Kirjutati, et uus ajaloost kirjutamise stiil on vaba jutustus. Küsisin, miks "Tunale" uus kujundus tehti, kui kindel kujundus oli juba olemas. Ütlesin, et reklaami on ka rohkem kui varem. Siis märkasin, et see ajakiri ei olegi "Tuna", kuigi sõna "Tuna" oli esikaanel esikohale kirjutatud. See oli üks kommertsajakiri, mille õige nimi oli kirjutatud suuremate tähtedega. Ütlesin, et siis see on "Tuna" plagiaat. Lisasin, et ajaloost on siin ka kirjutatud. Läksime ühele üritusele. Istuti maha saali ukse ette jäävasse kitsamasse ossa. Isa ja ema kõrvale ma istuda ei saanud, sest sinna istusid teised. Eelviimasele kohale enne ust istus Rain. Mina istusin viimasele, kõige uksele lähemale. Hakkasin uuesti püsti tõusma, mõeldes, et Raini naine tahab Raini kõrvale istuda. Aga Rain ütles, et ma jääks istuma. Paistis, et tema naine ei olnudki Tartusse tulnud.

*
Endise Jakobi tänava maleklubi taga pidi praegu ka maleklubi olema, mis pidi tegutsema teisel nädalapäeval kui päevakeskus. Ma polnud selles klubis käinud, aga täna läksin kohale. Kedagi ei olnud ja uks oli lukus. Läksin mäest alla ja jäin seisma. Olin väga unine. Minu juurde tuli üks tuttav vanamees ja veel mõned inimesed. Nad ütlesid, et klubi tehakse lahti nüüd. Läksin koos nendega uuesti sinna. Küsisin, kas sellesse klubisse tuleb minna veerand tundi väljakuulutatud algusest hiljem. Vanamees vastas, et ei, kell kolm. See oli tund aega hiljem kui päevakeskusesse, sest seal algasid turniirid kell üksteist. Vanamees küsis, kui palju Tartus organiseeritud maletajaid on, kas 1500. Vastasin, et reitingutabelis nii palju tartlasi ei ole. Vanamees vastas, et reitingutabelis on tugevamad, need selles klubis ei käi. Sinna klubisse tuligi palju rohkem inimesi kui nendesse, kus ma seni olin käinud. Rahvast tuli järjest juurde. Peale selle vanamehe ei tundnud ma ühtegi tulijat. Kui see oli nõrgemate mängijate klubi, siis sellest vanamehest olin ma siiski nõrgem. Ta oli võibolla selle klubi tugevaim mängija. Aga ma olin nii unine, et ei oleks kellegagi täna hästi mängida jaksanud. Vaatasin ringi, mis tagumistes ruumides on. Kõige tagumises ruumis oli saun, kus mehed istusid laval. Läksin ette ruumi tagasi. Saunast tulid üks poiss ja üks mees ilma riieteta välja. Poiss istus tugitooli. Välisuksest sisenes naiskoristaja, kes küsis poisilt, kas ta istub siin ilma riieteta. Saunalised panid endale nüüd käterätid ümber. Saunast tuli veel särgita inimesi, aga neil olid vähemalt püksid jalas. Mõtlesin, et kuna ma unisuse tõttu mängida ei jaksa, siis lähen parem sauna. Aga ma ei sisenenud meeste, vaid naiste sauna. Naised olid vannis. Varasemate teadmiste põhjal oletasin, et naised sellises olukorras kiljuvad. Aga need naised seda ei teinud, vaid lamasid liikumatult nagu surnud kalad.

Suur mees

Mul toimus 40 protsenti suhtlusest ühe hästi suure kerega mehega. Algul ta oli minu peale vihane, aga siis õppis ennast valitsema. Ütlesin, et mulle tundub, et sellel mehel on rästikuhammustus. Lauri K. vastas, et ta on arst ja teab, et sellel mehel rästikuhammustust ei ole. Mees oli väga tähtis. Ta teatas, et vahetab valitsuses kolm ministrit välja. See ajas mind naerma, sest ta ei olnud veel peaminister. Minu ees istusid ajaloo õppejõud. Kuulsin, kui nad rääkisid, et ministrite vahetaja blameerib oma jutuga magistrante - naerda tohib, aga mitte südamest. Õppejõud tõusid püsti ja lahkusid. Nad nähtavasti arvasid, et asju tuleb enne uurida, kas naermine on põhjendatud.

*
Mulle oli lasteaiast kaasa antud kiri, lisaks oli mul kaks kirja samal teemal muudest kohtadest. Mõtlesin, et saadan need kirjad perekonna listi edasi, võibolla lastega peresid huvitab. Edasi mõtlesin, et saadan ainult lasteaiast antud kirja, ülejäänud kaks kustutan ära, sest need ei puuduta nende lapsi.

Hõiska terviseks

Hõiska enne õhtut
ja hõiska keset ööd.
Elu on siis meeldivam,
kui sa naudid tööd.

Vabadus ja sundus

Eilses "Postimehes" ilmus artikkel, mille järgi jõulude ajal peab igaüks saama teha seda, mis talle kõige rohkem meeldib. Aga mida teha, kui inimestele meeldivad erinevad asjad? Üks tahab üksindust, teine külalisi; üks tahab vaikust, teine valju muusikat. Kokkuleppele aitavad jõuda traditsioonid.

Kuninga võitja

Hakkasin lugema uuesti musketäride raamatut. Priit olevat neid sageli uuesti üle lugenud. Mina polnud üle ühe korra lugenud, aga mul oli selleks veel võimalus. Igal juhul lugemist alustada oli kohe väga meeldiv. Raamatus kaevasid musketärid Charles I tapalava alla käigu, et teda ära päästa. Aga kirjutati, et asi polnudki saladuses, vaid Prantsuse kuningale kanti sellest ette. Ta ei võtnud abinõusid tarvitusele, arvates vist, et hukkamine läheb nagunii korda. Tahtsin hakata Prantsuse kuningaga duelli pidama. Aga ütlesin, et kuningaga duelli pidada ei sobi, seetõttu pean sellega, kes duellil teda võitis. Alustasime koridoris duelli. Esimene torge läks mulle pihta. Et see koridor jäi ema ukse taha, siis kolisime teise. Nüüd sain mina vastasele pihta. Ma ei lugenud seda veel enda võiduks, vaid ütlesin, et hea küll, 1:1. Leppisime kokku, et teeme nüüd viimase torkeni. Viimase torke sai vastane mulle pihta ja ma olin kaotanud.

*
Olin mänginud Karbaga pika malepartii ja kaotanud. See oli mul tavaline, et avangut mängisin hästi, aga kuskil keskmängus asi pöördus. Ma polnud nähtavasti seda mängufaasi piisavalt õppinud. Keskmängu jõudes oli Karbal olnud kaks etturinõrkust, minul mitte ühtegi, ta ei oleks pidanud võitma. Hakkasin mängu analüüsima. Tahtsin Karbale öelda, et ta pole Rei käest isegi seda õppinud, et ma ei ole nõrk mängija. Läksin klassiruumi laetuld põlema panema. Panin malenupud lauale. Kell käis tundi. Ma ei teadnud, kas nüüd saab analüüsi jätkata. Ütlesin, et oleneb, kelle tund see on. Tundi andma tuli Kalme. Tema tunni ajal ei saanud. Hakkasin nuppe karpi tagasi panema. Aga selle tegemine võttis palju aega, ja kuigi õpetaja rääkis, kolisesid nupud nii kõvasti, et tema juttu ei olnud kuulda. Õpetaja hakkas kätte jagama 12. klassi tunnistusi, mis ei olnud veel keskkooli lõputunnistused. Mul ei olnud mõnes aines ühtegi hinnet, seetõttu ma ei teadnud, kas ma saan tunnistuse. Võisin saada tunnistuse, kus mõnes aines on aastahindeks kaks kirjutatud.

Kõige põhjalikum ettevalmistus

Mul olid loengukursuse osade loengute konspektid puudu, aga nende järgi, mis olid olemas, sai juba õppima hakata. Ühe loengu ma olin kirjutanud vist teise kaustikusse kui ülejäänud. Kuna ma polnud magistriõpet lõpetanud, siis olin sisuliselt endiselt bakalaureuseõppes. Listi olin kirjutanud, et "Eesti ajalugu" võiks olla paremate üliõpilaste õpik. Siis oleks ma võinud seda selleks eksamiks valmistudes lugeda. Aga kuna uut "Eesti ajalugu" ma olin juba varem lugenud, siis nüüd oleks võinud lugeda vana, sellest aastaarve välja kirjutades. Aga vanas variandis võisid osad andmed olla vananenud. Siis võis uuesti lugeda ka uut "Eesti ajalugu". Esimene kord ei olnud ma sellest aastaarve välja kirjutanud, võisin nüüd seda teha. Eksam, mis pidi tulema, oli Eesti uusaeg. Ma ei teadnud, mis aastaga see lõppeb. Võibolla aastaga 1800, sest sealt edasi olin varem juba ühe eksami teinud. Aga võibolla uus eksam kordas ka 19. sajandit. Mõtlesin, et teen uuesti ülikooli ajaloo sisseastumiseksami, õppides lisaks kõigile koolis õpitud kuupäevadele pähe ka kõik ülikoolis õpitud, nii et valmistun eksamiks kõigist teistest põhjalikumalt ette. Aga ülikooli kuupäevade õppimine võis ka tulemust halvendada, sest siis ma oleks keskendunud liigeslt ebaolulisematele, samal ajal kui sisseastumiseksamil küsitakse ainult olulisemaid.

Vihane avaldus

Üks mees oli ajakirjanduses öelnud, et tema ei laseks mind üldse Eestisse sisse. Põhjenduseks oli ta toonud, et mina olin kuskil kirjutanud, et eeslased peaksid kuulama eestikeelset muusikat. Mees oli kommenteerinud, et ingliskeelset muusikat on nii palju. Ta ei teadnud, et ma kuulasin ise ka ingliskeelset muusikat. Ma tahtsin, et eestikeelset muusikat kuulataks rohkem, mitte et ainult seda kuulataks. Mees võis olla leidnud otsingumootoriga minu vanu kirjutisi, milliseid ma enam poleks kirjutanud. Ma ei teadnud, milles ta mind veel oli süüdistanud. Protestiks selle mehe avalduse vastu viskasime autoteele pudeli. Üks auto sõitis sellele otsa. Mõtlesin, kas oli ikka vaja pudelit visata. Ma ei mäletanud, kas pudeli olin visanud mina või minu vend. Kõndisime mööda tänavat. Kui ema ühest majast möödus, palus selles seisev laps läbi akna abi. Laps oli oodanud esimese naise möödumist. Talle olid klaasikillud näkku lennanud. Mõtlesin, et nii õudsest unenäost tuleb ärgata. Rebisin silmad lahti ja edasi läks juba teine unenägu.

Kolmanda köite esitlus

Täna esitleti Vallikraavi tänaval "Eesti ajaloo" kolmandat köidet, kus on juttu Rootsi ja Poola ajast. Kõnesid oli vähem kui eelmistel kordadel. Aivar Kriiska rääkis, et tal on väga hea meel, et raamat on lõpuks ilmunud, sest viimase kolme köite ette võtmisest on möödas juba üle viie aasta. Nüüd jääb ilmuda ainult esimene köide. Kolmanda köite põhiautor Enn Küng nimetas, millised on tähtsamad köite saamislooga seotud kuupäevad ja kellel on selles milline osa. Raamatu ilmumist pidurdanud, et heas mõttes kubjast Sulev Vahtre näol enam polnud. Kõige raskem olnud raamatusse piltide otsimine.

Ämblikkude ja putukate karp

Vaatasin, et asparaagusest saaks kaks head fotot teha, sest asparaaguse õite kõrval olid ühe teise lille õied. Läksin asparaagusega maanteele, laotasin ta maantee äärde laiali ja pildistasin. Vaatasin, ega ta ära kuivama ei hakka. Puhus tugev tuul.

*
Tõlkisin raamatut. Õhtu jõudis kätte, aga ma olin jõudnud tõlkida ainult 20 lehekülge, sest nende kirjapanek võttis ka aega. Mul oli päevaplaanis lisaks tõlkimisele ainult 20 lehekülje ajalooraamatu lugemine ja ajalehtede lugemine. Ütlesin, et magistriõppest on midagi kasu ka olnud, sest nüüd ma tõlgin kaks korda kiiremini. Magistriõppe ajal lugesin 11 lehekülge ingliskeelset raamatut päevaga, aga nüüd tõlgin 20. Ütlesin, et ma olen seda raamatut tõlkides ka palju uusi sõnu õppinud. Paluti tuua näiteid. Tõin näited, et nüüd tean, et veracity tähendab tõearmastus ja nay tähendab ei.

*
Istusin arvuti taga, mille suur ekraan oli seinal. Vend istus samas toas, aga ekraani ei näinud, sest see oli keeratud minu poole. Keerasin ta nüüd nii, et vend ka näeks. Minu ees oli läbipaistva kattega karp, milles olid ämblikud ja putukad. Ütlesin, et ämblike ja putukate elus on ainult kaks asja - söömine ja jooksmine. Üks hiigelsuur ämblik jooksis toitu otsides tohutu kiirusega mööda karpi ringi. Ütlesin: sa jooksed nii kiiresti, sul on kõht tühi. Õnneks oli ta karp kinnine ja ämblik ei saanud mulle kallale tulla. Aga mõtlesin, et kui selline liik olemas on, siis peab selle esindajaid mujal ka leiduma ja ma võin nendega kohtuda. Hiidämblik tuli karbist välja ning võttis endale söögiks kassipoja koos kassiga. Vend tahtis kassi ämbliku käest päästa. Ütlesin, et ta seda ei teeks. Põhjendasin, et kui selline liik juba olemas on, siis ta peab midagi sööma, kui ta kassi ei saa süia, võib ta venna enda ära süia. Ämblik võttis ühe jalaga karbist kinni ja kallas selle üleni tühjaks. Naersin kiljudes.

Male jaoks kitsas

Täna oleks ma päevakeskuse maleturniiril osalenud, aga kohale minnes selgus, nagu ma olingi oletanud, et seda ei toimu. Selle asemel peeti seal tavalisest suuremat kabeturniiri, nii et maletajate jaoks ei olnud ruumi. Vaatasin kahe viimase maleturniiri tabeleid. Viimati oli esikoha saanud vist Tätte.

Lõpetasin loengu

Käisin sageli Helina korteris, aga seal ei olnud kunagi kedagi. Ühel korral vaatasin voodi alla ja Helina oli seal peidus. Ta oli olnud iga kord kodus, aga peidus. Pakkusin talle enda kaasavõetud toiduaineid. Neid oli kolm tükki. Mõtlesin, et söögiaeg võiks olla palju rikkalikum.

*
Läksin koolimaja peatrepist alla. Viimane trepivahe oli ära võetud. Ütlesin, et ma unustasin jälle ära, kuidas siis peab alla saama. Üks inimene hüppas riidehoiu trepile. Puuduv trepp pandi tagasi ja läksin seda mööda alla. Direktor ütles, et ta ei kavatse sellega leppida, et see trepp tagasi pandi, koolimajas ei tohi nii palju treppe olla.

*
Lõpetasin loengu ja väljusin auditooriumist. Panin ukse lingi kinni, aga mitte lukku. Minu selja taga tulid teisest ruumist kaks õppejõudu. Hakkasin trepist alla minema. Trepil tuli meelde, et olin kuulnud, et auditooriumi ei tule lukku panna küll iga loengu järel, aga peab panema pärast päeva viimast loengut. Minu loeng oligi olnud viimane. Mõtlesin, et tõesti, kui majja öösel sissemurdjad tungivad, oleks hea, kui järgmine uks nende järel oleks jälle lukus. Läksin tagasi. Läksin auditooriumisse sisse. Seina ääres olid riided. Ütlesin, et ma ei mäleta, millises minu püksid on. Üks tüdruk ulatas mulle minu omad. Ütlesin, et ma ei mäleta, kust need pärit on. Ülikooli esindaja ütles, et kui need ei ole enda ostetud, vaid leitud, siis tuleb need tagastada. Vastasin, et ma ei mäleta, kas ma ostsin need ise või leidsin.

Tartu meistrivõistlused 2013

Tartu meistriks pikas males tuli tänavu Indrek Kuusk. Tabel asub aadressil http://www.maleliit.ee/mk/tartu/2013/tartu_mv_tavamales_2013.htm

Fischeri ja Spasskiga kolmekesi

Kaks last läksid puhveti taha. Aga kui mina sinna vaatasin, siis ma neid ei näinud. Mõtlesin, et nad läksid kas puhvetisse sisse või seinapaneelide vahesse. Varsti tulid nad välja. Seina sees oli auk, sest sealt oli varisenud. Naabrid kõndisid trepist alla tänavale ja rääkisid, et see seinapragu ei ole külmapragu, sest ilm on soe. Aga ema ütles, et pragu tuleb parandada kohe. Selleks sai kasutada tsementi, mida hoidsime rõdul. Läksime paneelide vahele, et tööga pihta hakata. Seekord hakkas üks laps puuriida otsast sügavusse kukkuma. Sain tal veel ühest jalast kinni haarata ja ta tagasi tõmmata. Andsin talle lasteajakirja, et ta koos teise lapsega selle tagumisele küljele kirjutatu läbi loeks ja siis paneelide vahelt tuppa läheks.

*
Toimus kolmas Fischeri-Spasski matš. Klaus rääkis, et Fischer pani kampsuni seljast võtmise ajaks kella seisma, et vastast segadusse ajada. Olin nii näinud ka unes, teadmata veel, et see juhtus ka päriselt. Fischeri kohta räägiti, et ta koondas romantikutele omaselt vigurid tsentrisse ja võitis. Mõtlesin, et järgmises mängus ei pruugi see võte enam läbi minna, sest Spasski õpib kogemustest. Läksin Tähtveresse mängu pealt vaatama. Fischer pani tõesti oma kella seisma, võttis kampsuni seljast ja käivitas seejärel kella uuesti. Vaatasin seisu ja mõtlesin, et kui ma peaksin seda ise edasi mängima, siis ma ei teaks, mida teha tuleb. Vist tuli vankritega esimeselt ja teiselt realt matt panna. Vastase kuningas sai esialgu kõrgemale kõndida, aga ta sai vist vankrituledega tagasi ajada, sest vankril oli ühel väljal oda kaitse. Kui mäng läbi sai, asusime Fischer, Spasski ja mina kolmekesi jala teele järgmise vooru toimumise koha suunas. Nad teadsid, et see peab toimuma keele ja kirjanduse õppehoones, aga ei teadnud täpselt, kus see asub. Ütlesin, et ma vist tean, sest mul olid see nädal keele ja kirjanduse loengud. See maja peaks asuma selle tänava lõpus, kuigi ma pole kindel, millises majas täpselt. Ma ei tea, kas minu loengumajas on saal. Fischer rääkis eesti keeles. Ta küsis: "Miks te ei piketeeri?" Vastasin, et mulle piketid ja massimeeleavaldused ei sobi. Lapsena käisin küll meeleavaldustel, siis oli laulev revolutsioon. Fischer vastas, et laulev revolutsioon, seda ta teab. Mõtlesin, et võiks öelda, et tavaliselt ma ei käi isegi maleturniire vaatamas, aga kui Fischer mängib, siis teen erandi. Aga ma ei hakanud seda ütlema, sest ei tahtnud liiga palju kiita. Väljusime taksost keele ja kirjanduse õppehoone taga. Arvasin, et see peaks olema õige hoone, aga siseneda tuleb eesuksest. Fischer ja Spasski hakkasid õiget maja otsima ja hakkasid sellest majast juba eemalduma. Ütlesin, et see peaks olema seesama maja. Näitasin, et ukse kohal on silt, millel on sõna "CHESS". Selle peale nad tulid tagasi ja läksime uksest sisse. Mõtlesin, et nüüd panin mina ühte asja maailmameistrist paremini tähele. Sellega rikkusin võibolla Fischeri tuju ja ta võib järgmise mängu kaotada. Ruum oli pealtvaatajaid täis. Mait oli ka võistlusi vaatama tulnud. Fischer ja Spasski istusid maha ja hakkasid mänguga pihta. Aga nad ei alustanud algseisust, vaid kaugemalt, nagu näitaks televisioon terve mängu asemel ainult valitud kaadreid.

Tatari kubermangud

Kaardile oli kirjutatud üle Lääne-Venemaa keskosa: Tatarouskie Kubermangõ. Häälikuühend ou võis olla seotud Oudekki nimega. Tatari kubermangudes elas tatarlasi ja nende sugulasrahvaid, see piirkond oli vastand Põhja-Kaukaasiale. Tatari kubermangud ei jäänud ainult Venemaale, vaid viimane täht läks üle Kasahstani piiri. Ajavööndite kaart näitas, millisel maal on millised pulmakombed. Pruudiröövi vöönd Kesk-Aasias oli teistest laiem, sest pruudiröövijad liikusid laiemalt ringi. Pruudiröövi esines ka Moldaavias. Vaatasin tähelepanelikumalt, kas ma näen ikka õigesti. Aga see ala oli Rumeenia piiri vastas, siis ta pidi olema Moldaavia. Ütlesin, et meil veab, et Moldaaviat Balti riigiks ei liigitata. Alternatiiv oleks olnud, et kõik piiririigid oleks liigitatud Balti riikideks. Balti riikide ja Moldaavia vahele jäid veel Valgevene ja Ukraina. Ukraina ei ulatunudki Valgevenest kaugemale itta. Aga Ukrainal oli üks kühm suurem, see tegi riigi palju suuremaks. Ameerika Ühendriigid jagunesid valgete osaks idas ja lääneosaks, mis oli hõredamalt asustatud ja kus oli suur indiaanlaste osakaal. Antarktikast suurt osa nimetati Ameerika Ühendriikideks, sest Antarktikas ei olnud üldse pärismaalasi, aga Ameerika Ühendriikide enda lääneosa nimetati indiaanlaste maaks. Üks selle põhjapiiril asuv osariik oli saanud nime sõna indiaanlane järgi. Kogu lääneosa ei olnud hõredalt asustatud, vaid päris läänerannikul oli kaks hiigelsuurt omavahel kokku kasvanud linna, mis olid sellest piirkonnast indiaanlased välja tõrjunud. Mina ja üks teine mees kui kaks tatarlast läksime samasse vanni. Hakkasin talle duši peale laskma. Aga teine mees ütles peaaegu kohe, et temale aitab, ja lahkus vannitoast. Jäin sinna üksi. Vannitoal olid klaasseinad. Need olid üsna läbipaistvad, kuigi mitte sajaprotsendiliselt. Vannitoa seinte taga kõndisid inimesed mööda treppi ja koridori. Kui mina neid nägin, pidid nemad mind veel paremini nägema, sest vannituba oli heledamalt valgustatud. Täna oli laagri viimane päev. Kaks mööda treppi kõndivat tüdrukut rääkisid, et kui lapsevanemad meid täna laagrist koju viima tulevad, siis nad on vapustatud, et siin käivad erisoost inimesed üksteise nähes vannis.

*
Olime klassiekskursioonil ja kõndisime mööda ühe linna tänavaid. Kippusin kõndima Heleniga samal joonel ja tegema temaga samasuguseid liigutusi, aga hoidusin tema poole vaatamast. Pärast mõtlesin öelda, et täna ma kardan kõige rohkem Helenit, samuti Viivet, Helenat ja Liviat. Üks poiss soovitas mul minna silmaoperatsioonile. Vastasin, et ma tean ühte inimest, kes läks silmaoperatsioonile ja jäi ühest silmast pimedaks. Poiss küsis, miks ta siis õigel ajal arstile ei öelnud, arst oleks korda teinud. Kui silmal on side ja silm hakkab valutama, tulevat õigel ajal arstile öelda, muidu reminestseerub ära. Olime ühes majas ja istusime laua taha. Helen pakkus mulle ploome, millelt ta oli kivid välja võtnud.

*
Kirjutasin blogis viimase sissekande kommentaaridesse, et minu blogist otsiti ühte märksõna, vaatasin ka ise, mida sellega leiab. Kirjeldasin, mida ma leidsin. Minu kommentaarile vastati, et minu blogist leiab igavaid asju. Mõtlesin vastata, et ühel paberil on kirjas väga ilusad inimeste nimed. Vaatasin seda paberit. Seal olid lisaks nimedele ka fotod. Enamikul fotodel oli üks inimene, aga ühel oli kaks. Üks neist oli supeltrikooga tüdruk, kes lamas rannaliival. Fotodel olid vist valmiste kandidaadid. Selle fotol võis olla ainult üks kandidaat, aga ma ei teadnud, kumb. Mõtlesin, et kui ma midagi veel Euroopa Liidu kohta kirjutan, siis mõtlen kõik üksikasjalikult läbi ja uurin dokumente. ESM-i kohta mul ei olnud kindlat seisukohta, kas see on kahjulik või kasulik, aga kõik minust targemad inimesed olid selle vastu.

*
Mulle oli öeldud, et laupäev käib ka ühel aadressil maleklubi koos, ma võiks sinna ka minna. Mõtlesin minna. Aga edasi mõtlesin, et kui ma reedel teises klubis alles mängisin, siis kaks päeva järjest on liiga palju. Ma ei teadnud, miks mulle sellest klubist, kus ma käinud ei olnud, varem räägitud ei olnud. Aga nüüd oli. Seal klubis mängimine oleks olnud nagu meloni söömine. Seal oli malearvuti. Peebo ja üks teine maletaja olid sellega mänginud. Mõlemad kiitsid, et see mängib väga hästi. Arvuti arvutab välja, kuidas materjali võita, sellistes variantides, mille üle inimene ei hakkaks üldse mõtlema. Teises klubis oli ka üks malearvuti, aga seda nii kõrgelt ei hinnatud. Olin käinud õhtuti Pille toas arvuti taga. Nüüd oli Pille mulle oma arvuti ostnud, koos sellega seadme diapositiivide vaatamiseks. Ta pani ostud minu tuppa. Küsisin, kui palju ma nende eest võlgnen. Pille vastas, et mitte midagi. Ütlesin, et elektri eest tuleb ikka maksta. Lisasin, et aga nüüd ma ei pea vähemalt tubade vahet kolima. Siis hakkasin kahtlema, kui hea see muudatus ikka on. Ütlesin, et minu tuba on mängutuba ja võibolla siia arvuti ei sobi. Siin käisid vennapojad mängimas.

Viimne vastupanupunkt

Heitsime reas piki Uut tänavat pikali - Tulviste, Trummal ja mina. Sealt läksime edasi kohta, kuhu isa oli rajanud meie valitsusorgani viimse vastupanupunkti. Selle kohalt läks läbi õhu koridor, mis ühendas kahte koolimaja hoonet. Kui lennukilt oleks pommitatud, oleks purustatud koolimaja koridor, aga viimne vastupanupunkt oleks terveks jäänud. Läksime peole majja, mille uksepoolne sein oli klaasist. Nägin läbi aknaklaasi, et maja ees põleb tuli. Tegemist ei olnud vist tordiküünaldega. Oli oht, et kõik peolised jäävad vingu kätte. Läksin kustutasin tule ära. Minuga hakati pahandama, miks ma selle tule ära kustutasin. Mingit tuld polevat olnud, vaid tegemist olevat olnud minu enda ettekujutusega. Minu meelest see ei olnud mu enda ettekujutus. Kui olin jälle majas, tuli uksest sisse tüdruk, kelle silmapupillid olid väga pisikesed.

*
Istusime klassis. Me pidime hakkama teist korda keskkooli lõpetama. Ütlesin, et mina eksamitele ei lähe. Õpetaja kuulis läbi ukse, mida ma ütlesin. Ta tuli klassi sisse ja rääkis, et see on väga originaalne, mida ma ütlesin. Olevat toodud ette igasuguseid põhjusi, miks eksamihinne halb on, aga mina olevat ainuke, kes ütleb, et lihtsalt ei lähe eksamitele. Ma ei tahtnud eksamitele minna, sest eelmisel tunnistusel olid mul head hinded, ma oleks saanud selle tööd otsides ette näidata. Kui teistkordsetel eksamitel oleks hinded alla läinud, oleksin pidanud näitama uuemat tunnistust.

*
Meil pidi tulema klassikokkutulek. Enne seda pidi toimuma Antti kodus klassi koosolek, kus arutatakse, mida kokkutulekul teha. Sander ütles, et ta ei lähe vist ei kokkutulekule ega koosolekule, sest ta eelmine kord käis. Ühe klassikaaslase kohta räägiti, et ta saab asjast valesti aru, nagu koosolek olekski juba kokkutulek. Seda seletati sellega, et tal ei ole tervis korras, ta tuli hiljuti haiglast. Läksime koosolekule. Seal ütles Antti, et loodetavasti lähevad kõik kokkutulekul sauna.

*
Magasin oma voodis. Voodi otsa juurde tuli Jagomägi, kes küsis, kui palju mul tõlke läbivaatamine veel aega võtab. Vastasin, et suurem osa on vaadatud. Jagomägi ütles, et väga hea, ja lahkus. Nüüd mulle tuli meelde, et olin öelnud valesti. Tegelikult olin üle lugenud 30 protsenti tõlkest. Aga kuna see nõudis rohkem aega kui ülejäänu, siis võis öelda, et ajaliselt on suurem osa tööst seljataga. Ma polnud kindel, kas üldse oli voodi juures käinud Jagomägi või olin seda unes näinud. Sama moodi, nagu siis, kui Kalevipojal käis öösel külas eestlaste jumal Uku, ei teadnud ta pärast, kas keegi käis.

Pintsliga sugulased

Täna andsin esimest korda vesivärvi ja pintslit kolmandale vennapojale. Aga pintslit oli talle varem kodus ka antud, kus on guašid. Esimesele vennapojale kindlasti ja vist ka teisele andsin esimest korda pintslit mina. Vähemalt paberi värvimiseks. Millalgi on neil seina ka värvida lastud.

Meistrivõistluste hooaeg

Tartu Ülikooli meistriks pikas males tuli tänavu Meelis Härmas. Tartu kiirmale meistriks tuli Pavel Vorobjov. Terve turniiritabel on üleval leheküljel http://www.maleliit.ee/mk/tartu/2013/tartu_mv_kiirmales_2013.htm . Selgitamisel on ka Tartu pika male meister.

Sõda Soomes

Kristel korraldas kohvikus kogunemist. Mõtlesin, kas võtta fotoaparaat kaasa. Eelmine kord olid kõik võtnud. Seetõttu oleks võinud seekord võtmata jätta, muidu oleks kaks korda järjest kõigil inimestel fotodel fotoaparaadid kaelas olnud. Mõtlesin, et ma siiski võtan selle kaasa, aga seekord ei pildista, vaid filmin. Mõtlesin välja kaherealise luuletuse. Aga kuna unustasin selle kohe ära, siis mõtlesin uue.

*
Lugesin raamatut, kus võrreldi Hitlerit ja Mussolinit. Olin seda varem ka lugenud, aga hästi ei mäletanud. Vist olin lugenud ammu. Mulle oli kirja saatnud kaks võõrast inimest seoses sellega, et olin blogis kirjutanud Carlyle'i raamatutest. Üks mees kirjutas, et ta oli käinud Eestis toimunud Carlyle'i lasteraamatu esitlusel.

*
Pille küsis mult, mis aastal lõppes sõda, mis algas Soomes aastal 1116. Vastasin, et ma ei mäleta. Ütlesin, et seda saab vaadata "Eesti ajaloo kronoloogiast". Otsisin selle riiulist üles. Sealt selgus, et sõda lõppes aastal 1119. Ütlesin, et seda ma arvasin. Võtsin riiulist tumesiniste kaantega raamatu "Soome ajalugu". Hakkasin keerama lehti tagantpoolt ettepoole. Sellel raamatul olid leheküljenumbrid vigased. Taga kordusid ühed ja samad väiksed leheküljenumbrid, ees olid leheküljenumbrid suuremad. Mul oli pidžaama seljas ja ma olin uimane.

*
Rääkisin vennaga, kas ühte majja tuleb siseneda eesuksest või küljeuksest. Ütlesin, et selle maja arhitektuur tehti vist lihtsamaks. Vend vastas, et tehtigi. Valmistusime ühest majast lahkuma. Isa tuli korraks meiega samasse tuppa ja luges ette enda lühikese luuletuse. Kõndisime mööda tänavat, et aidata vanaemal kolida. Me ei teadnud täpselt, kus see maja asub, kuhu ta kolib. Arvasin juba, et näen seda maja. Aga siis leidsin, et kuigi see näeb sarnane välja, peaks vanaema uus maja olema laiem.

Laupäev koolivabaks

Mul oli feisbukis kaks uut kontakti, kes seal vahetpidamata omavahel juttu ajasid, nii et teiste kirjutatut ei olnud enam näha. Üks neist kahest kandis nime Bunge. Nime järgi otsustades oli ta ajaloolane. Nägin siiski ka Klausi ja Strandbergi omavahelist mõttevahetust. Oli tehtud ettepanek muuta laupäev koolivabaks päevaks. Strandberg oli sellele vastu, põhjendusega, et muidu kasvab õhusaaste 6 protsenti. Mõtlesin, et kui laupäev on koolipäev, siis nädalas on seitse päeva ja õhusaaste on seitsmendiku võrra suurem, sest vanemad viivad lapsi autoga kooli. Vastasin Strandbergile, et kui laupäev koolipäevaks jätta, siis on õhusaaste seitse protsenti suurem. Klaus vastas, et kõik protsendid tuleb omavahel korrutada. Vastasin, et mitte korrutada, vaid kokku liita. Mõtlesin, et kui ma kirjutasin seitse protsenti, siis ma eksisin, sest seitse on seitsmendik 49-st, mitte 100-st.

Purgitäis rohtu

Üks naine oli oma elus uurinud ühte olendiliiki. Nüüd oli ta 95-aastane. Ta tahtis võtta vanade inimeste rohtu ja hoidis selle purki käes. Aga ta tahtis juua tervet purgitäit korraga, mis oleks tähendanud surma. Selle ärahoidmiseks võtsin talt purgi ära. Aga 100-aastaselt ta jõi purgi tühjaks. Kohe ta ei surnud, vaid tal oli tulirelv käes ja ta teatas, et hakkab sellega tulistama. Üks mees lõi teda enesekaitseks jalaga, nii et naine kukkus kaevu. Ta hakkas kaevupõhjast otse üles tulistama. Otsustasin sellest majast põgeneda. Kui olin parajasti välisuksest väljumas, kuulsin, et naine oli kaevust välja roninud. Üks mees ütles, et vanainimesele ta ei pane seda pahaks, kui see tulistab. Põgenesin mööda teed. Ma ei teadnud, kuidas oleks kõige õigem põgeneda.

Uus tuba

Kõndisin koos ühe poisiga Sõpruse silla all. Mõtlesin, et ma ei pea teda valvama, sest ohtu ei ole. Aga järgmisel hetkel läks ta silla peale ja hüppas sealt alla. Sellepärast, et ta oli alustanud Karpoviga malematši ja esimese partii kaotanud. Mõtlesin, et ma ei sobi ikka teda valvama, sest ma ei pannud hüppamise hetke tähele.

*
Mulle öeldi, et mul on uus tuba, senise toa asemel isa ja ema tuba. Leidsin, et hea küll, siis olgu uues toas kõik asjad minu asjad. Ema ja isa pidid saama senise Pille toa. Selle viga oleks olnud, et siis me oleks kasutanud ühte ja sama vannituba ja selle koormus oleks kasvanud. Küsisin, aga mis minu senisest toast saab.

Jüriöö ülestõus

Mõneks ülikooli eksamiks valmistudes panin konspekte riimidesse või piltkirja ümber. Raudkivi loengut Jüriöö ülestõusu kohta konspekteerisin järgmiselt:

Hoeneke teind Jüriöil,
mis ette loeti sööminguil.
Küll Vahtre otsis põhjusi,
kuid mõisaid polnud vististi.
Kakskümmend kaheksa tapetud,
pand plehku abt ja üksikud.
Irboska piiramine käind,
kui Pihkva minek kõrtsi läind.
Kui Paide minek toimumas,
tulnd kokkupõrge Ravilas.
Kui kuupäev näitas neljas mai,
siis neli kõnges kuningaid.
Kuid kuskil keset üksteist maid
kaks lahingut siis peetud said -
üks Kämblas väiksem varasem
ja Kanaveres verisem.
Kuusteist kord sada surmatud.
Kolm päeva veel ja kaotatud
ka Tallinna all vägi suur.
Kaks päeva veel ja tulnd komtuur
seal valitsema Viljandist.
Päev kaheksateist Viiburist,
järgmisel foogt ka Turust veel,
kes ära aeti rahu teel.
Otepääd viis tuhat vahib.
Vastseliinas peeti lahing
esimesel juunil sealgi,
Pihkva vürst siis lahkus peagi.
Juulis Saares algas sõda,
Pöides saadi kivistada.
Kuskil linnust ehitati,
Karja konda oletati.
Sügisabi laevul Riiga
Viljandi ja Paide viima.
Novembris Harjus rahustus,
kus pärast tühi haigutus.
Seal linnuseid kaks lõhuti
ja kohe Saarde sihiti.
Olnd meri kaua lahti veel,
kuid veebruaris oldi teel.
Piinatud seal Vessekesta,
võetud luba, et ei pesta.
Teada aastast neljasesta:
Tartu ümber mässukesta,
ja teada sellest järgmisest:
läks Narva üle ohtudest.
Need, kes ei tohtind rääkida,
peamiselt ümber Sigulda.
Lihula käsk relvil minna,
ehitada Maasilinna.
Viljandis veel toomapäeval
väljamõeldud kotti läevad.
Valdemar, kes Taanis neljas,
müüs kõik hirmus, rahanäljas.
Üks komtuur ja foogte kaks
tegid ordu suuremaks.

Lennujaam

Seisin lennujaama kassasabas. Ulatasin kassapidajale pileti. Ta andis selle tagasi, öeldes, et sellega peab üks asi teisiti olema. Ütlesin, et seda oleks võinud kohe öelda. Sisenesin suurde ruumi, mis oli lennuk. Lennuk hakkas sõidu ajal raputama. Mõtlesin, et ma olen kuulnud, nagu peaks ennast sõidu ajal rihmadega kinnitama, aga selles lennukis peab ainult kinni hoidma.

*
Läksin tegema eksamit teaduskonna dekaanile. Ta andis mulle Euroopa Liiduga seotud küsimuse, sest ma olin internetis palju Euroopa Liitu kritiseerinud. Aga ma vastasin nii hästi, et ei saanud hinnet alla võtta. Ülikooli esimestel aastatel olin teinud palju eksameid, aga nüüd ma enam ei jaksanud ja tegin neid veel ainult üksikuid. Ma olin teinud mitu sarnast eksamit - V. Madele rahvusvahelised organisatsioonid, Oudekkile Euroopa integratsiooni ja nüüd dekaanile Euroopa Liidu. Kõik need kattusid osaliselt.

*
Läksime lennujaama. Öeldi, et ükskord oli wc ukse taga 50 inimest korraga. Vastasin, et see ei ole võimalik, nii paljudel inimestel ei ole korraga vaja. Või seal, kus on vaja, on ka rohkem kabiine. Siin oli neid palju. Need olid klaasseintega. Öeldi, et võibolla praegusel ajal on. Aga klaas ei olnud selgelt läbipaistev. Laagris olid osad wc-d olnud täielikult läbipaistvate klaasidega. Olin igal ööl otsinud, kus on läbipaistmatu seinaga. Istusime nüüd lennujaama ootesaalis. Mul tekkis ühe pereliikmega tüli. Püüdsin teda istuma panna. Tema ütles, et ma ei ole nii tark nagu ma arvan. Üks pereliige ütles wc-st tulles, et tülitsejate hääled jõudsid "Õhtulehe" ajakirjanikuni. Oli oodata, et varsti tuleb ta meid intervjueerima. Soovisin, et me teeks, nagu poleks midagi juhtunud. Hakkasime minema lennuki peale. Tahtsin väljuda ooteruumist otsaukse kaudu, aga teised näitasid, et tuleb minna teisest trepist. Küsisin, kas otsatrepist ei mindagi. Vastati, et siis minnakse, kui lennuk juba ees on. Praegu veel ei olnud. Tuli vaadata, et kõige väiksem vend Toomas maha ei jääks. Aga erilist ohtu ei olnud, sest nii väike laps ei tahtnud ise, et teda üksi jäetaks. Talutasin teda trepist üles. Ta ütles, et tahab ema juurde. Vastasin, et kohe jõuame ema juurde. Aga laps laskus pikal trepil vahepeal käpuli. Ütlesin teistele, et talle on ju nii pikk trepp väsitav.

Sõjad võidetud

Eile tegin puhkepäeva, kus põhitööga ei tegelenud. Aega kulus kõige rohkem lugemisele. Lugesin läbi 80 suurt lehekülge ajalooraamatut, mille kohta kirjutasin 4 vihikulehekülge märkmeid, lisaks lugesin vist 32 lehekülge romaani ja tervikuna Mari Vallisoo luulekogu. Nende kohta ma märkmeid ei kirjutanud. Aga käisin raamatukogus, kus lugesin läbi kaks ingliskeelset raamatuarvustust ja tegin nende kohta märkmeid. Teel raamatukokku mõtlesin, et ma tunnen ennast kõigis sõdades võitjana, sest mul on kõigil eksamitel kõigi sõdade daatumid meeles olnud. Lisaks lugemisele võtsime eile külalist vastu, tegin lõunauinaku, kuulasin muusikat, pesin nõusid ja tegin liikumisharjutusi. Tavaline blogisissekanne jäi kirjutamata, aga kirjutasin ühe kirja ja mitte lugemisega seotud päevasündmuste kohta ühe lehekülje paberpäevikusse.

Klubi puusilla lähedal

Maleklubi asus nüüd uues kohas teisel pool jõge puusilla lähedal. Läksin sinna. Ärkasin toolil istudes, kui loeti ette esimese vooru tulemusi. Kõigepealt loeti ülikooliga seotud inimeste tulemused ja seejärel paar tükki, kes ei olnud ülikooliga seotud. Küsisin, kui palju ülikooliga mitte seotud inimesi on. Küsiti vastu, kas neil tasub üldse osaleda. Ütlesin ühele naisele, et ma võibolla jään uuesti magama, kui ma teise vooru lugemise peale ei ärka, siis ta äratagu mind. Aga ma ei jäänud uuesti magama, vaid tõusin püsti ja kõndisin ringi. Turniiril osales 33 inimest. Ütlesin, et kui klubi toodi kesklinna, siis on palju rohkem osavõtjaid. M. Klesment vastas, et loomulikult. Ütlesin, et eelmine asukoht teisel pool jõge ka palju kaugemal ei olnud. Vastati, et aga see oli üle autotee. Vaatasin turniiritabelit. Ütlesin: "Meie liivakast ikka kõik ühel kaugusel." Naine, kellel ma olin ennast äratada palunud, palus selgitust. Seletasin, et Klaus on minu vend ja Oudekki minu naaber ja mõlemal on 4 punkti. Vaatasin, et olin seda öelnud Oudekki enda kuuldes, sest ta istus tabeli kõrval. Aga need ei olnudki vist esimese vooru tulemused, vaid sellel real olid eelmise turniiri lõpptulemused. Oudekki ja Klaus olid jaganud 2.-3. kohta. Ma polnud kindel, kas ma ise täna punkte saan, sest käed värisesid. Aga kodus oli mul läinud Klausiga üsna võrdselt, kuigi temal vist natuke paremini. Vaatasin uksest välja. Majast möödus inimeste rongkäik. Kõige ees kõndis Kati S. Ta hüüdis: "Simo!" Tegin käega lehvitamise ja näo varjamise vahepealse liigutuse. Oudekki istus ukse kõrval ja hakkas tähelepanelikult Katile otsa vaatama. Kati ütles, et ma vaataks tema poole. Küsisin, miks.

Uus akordion

Ühel peol oli tehtud fotosid, nendest oli koostatud fotoalbum. Vaatasin seda albumit. Mõtlesin, et minust vist fotot ei ole, sest minu välimust peeti kõige halvemaks. Enne fotot minust tulid fotod minu maalidest, mis olid peol näitusel väljas olnud. Minu maalid olid fotodel väga ilusad. Kõige lõpus tuli üks kole foto, millel olin mina, väiksemas plaanis kui ülejäänud peolised. Mõtlesin, et fotograaf pani fotod minu maalidest minust tehtud fotost ettepoole, et näidata, et minuga seostub ka midagi ilusat. Edasi mõtlesin, et tegelikult ta ei teadnud, et mina olen nende maalide autor, vaid ta pidas mind seltskonnas üleliigseks. Mul oli kahju, et fotosid tehti just pidudel, sest neil ma kandsin ülikonda ja sellega ma nägin halvem välja.

*
Anand oli pidanud kaks MM-matši korraga. Ühe neist oli ta pidanud minuga. Olin matši kaotanud, aga ühe mängu võitnud ja mõned viigistanud. Mõtlesin, et nüüd ma saan maailmakuulsaks, sest võitsin maailmameistrit. Enne seda partiid olin alles esimene järk. Nüüd sain meistrikandidaadiks, sest järku ei saanud korraga rohkem kui ühe võrra tõsta. Läksin trepist alla. Tristan küsis ootamatult, millega ma koju lähen, nagu tahaks minuga koos minna. Vastasin, et ma lähen jala. Tristan kavatses minna bussiga. Kui ma oleks ise tänaval Tristanile järele jõudnud, ei oleks ta tahtnud arvatavasti minuga koos minna. Vanaema ütles, et täna algab Tartu maleturniir. Mõtlesin, et sellel mul jääb osalemata, sest mängisin MM-matši. Läksin saali, mis oli rahvast täis. Kuulati esinejaid.

*
Vennapojad kogusid hümne. Heliloojad kirjutasid neid nende jaoks. Mõtlesin, et kõiki hümne ei hoia nad vist alles. Vennapojad võtsid lusikaga kausist valgeid toiduaineid ja viskasid neid laiali. Tõnu ütles emale, et ta pereliikmete autonumbrid pähe õpiks, enne kui neid vaja läheb. Ema vastas, et ta ei õpi kunagi autonumbreid pähe, vaid jätab neid meelde. Erinevus oli vist, et meelde jäetut ei saanud ise meenutada, aga tundis nägemise korral ära. Ema ütles, et ta ei õpi pähe asju, mis midagi ei tähenda. Ütlesin, et ta annaks siis neile ise tähenduse. Ma olin sellest varem rääkinud, et autonumbrit saab meelde jätta niimoodi, et teha igast tähest sõna algustäht.

*
Üks tüdruk oli iga kord mõelnud, mida teha. Ühel korral ta oli tulnud mõttele aknast välja hüpata. Üks klassiõde oli mõned inimesed aknast alla tõuganud. Seejärel ta oli hüpanud ka ise, sest oli arvanud, et kukkunud surevad vigastustesse. Aga neil ei olnud mingeid vigastusi. Klassiõel oli endal ka hea meel, et teised ellu jäid. Mõtlesin, et see lugu on nii ebarealistlik, et peab olema minu enda kujutlus, seetõttu ma ei pea tänasel peol osalejatelt küsima, kuidas nad kukkumisest paranevad. Peol mängiti akordionit, mis oli täna kingituseks saadud. Me ei osanud mängida. Ütlesin, et muusikalise kuulmisega inimestel on valus kuulata, kuidas me mängime. Aknast oli näha, et külalisi tuleb juurde. Tundsime ära, et üks neist on Heino Kiik. Kui ta tuppa jõudis, hakkas ta akordionit mängima, sest tema oskas. Läksin külaliste juurest oma tuppa. Tõin akordioniga kuuldavale mõned helid, siis panin selle käest. Mul kõlasid mõttes korralikud muusikapalad, aga ma ei osanud neid akordioniga ette mängida. Õigesti mängimiseks ei olnud vaja meelede jätta ainult nuppude järjekorda, vaid õige pidi olema ka nende vajutamise kiirus. Muidu oleks olnud võimalik noodi järgi mängida.

Hooaja lõpp

Täna mängisin ülikooli maleklubis kõigepealt Härmasega soendusmängu, mille võitsin 1:0. Järgnes koosolek, kus hääletati selle poolt, mida juba eelmine nädal arutati. Seejärel toimus 4 osavõtjaga turniir, kus sain 3. koha, kaotades Sandrile 0:2 ja viigistades Härmase ja Vilbastega mõlemaga 1:1. See pidi olema seal klubis tõenäoliselt hooaja viimane kiirturniir, järgnevad veel ainult ülikooli pika male meistrivõistlused, kus ma isiklikult ei osale, kuigi saaksin seda väljaspool arvestust teha.

Grammatikaharjutused

Üks klassivend sai tagasi ajaloo kontrolltöö. Hindeks oli kaks. Klassivend oli osanud kirja panna ainult mõned laused, ülejäänu oli kirjutanud õpetaja punase pastakaga. Mina oskasin terve lehekülje täis kirjutada.

*
Oli inglise keele tund. Kodus oli tulnud teha üks grammatikaharjutus. Nüüd jagas õpetaja laudadele harjutused samal teemal. Minu pinginaaber oli Erik. Õpetaja ei öelnud, mida selle paberiga tuleb teha, aga me teadsime, millised on selle tunni traditsioonid. Hakkasime tegema harjutust nii, et mina ja Erik loeme kordamööda lauseid üksteisele ette. Kuna Erik oskas inglise keelt paremini, siis hakkasime tegema nii, et Erik kirjutas kõik laused oma vihikusse üles ja mina lugesin harjutuslehelt Erikule suuliselt ette. Erik ei öelnud ühegi lause puhul, et ma loeks valesti. Ütlesin, et kuigi ma teen vigu, saaksid inglased arvatavasti minu jutust aru. Erik oli nõus. Mõtlesin, et meil lähenevad lõpueksamid, aga õpetaja ei tegele üldse nendeks ettevalmistumisega. Võibolla sellepärast, et lõpueksam oli ühtlasi ülikooli sisseastumiseksam ja see oli igaühe enda asi, kas ta tahab ülikooli sisse saada. Kes tahtis, võis iseseisvalt valmistuda. Aga kuna meie koolis käidi keskkoolis kaks korda, siis oli meie kooli õpilastel arvatavasti teiste koolide õpilaste ees suur eelis. Tunni lõpus hakkas õpetaja koduseid töid kontrollima. Otsisin kotist vihikut, aga ei leidnud. Kotis olid kõik asjad segamini. Ütlesin, et ma vist unustasin vihiku koju, aga mul on kodune töö tehtud. Ma viisin kodus vihiku harjutuse kirjutamiseks teise tuppa ja seetõttu unustasin pärast kotti panna. Õpetaja vastas, et seda on paljudel juhtunud. Nooremates klassides olin ma jätnud koduse töö tegemata ja valetanud, et unustasin vihiku koju, aga nüüd olin kodust tööd teinud, aga vihiku päriselt kaasa võtta unustanud.

*
Kõndisin mööda tänavaid ja otsisin õiget teed. Üks tänav oli Ravila tänav, aga tuli leida ühe teise meditsiinilise nimega tänav. See nimi ei olnud mul täpselt meeles. Jõudsin koju ja hakkasin otsima inglise keele vihikut. Ma kirjutasin iga kord iga ainet juhuslikku vihikusse. Kui vihikut läks vaja natuke aega pärast kirjutamist, siis oli meeles, millisesse ma olin kirjutanud, aga pikema aja järel mitte. Õpetaja oli mul külas. Ta võis mõelda, et kui ma ei leia vihikut ei koolis ega kodus, siis ma ei ole tegelikult kodust tööd teinud. Päriselt ma olin.

*
Ühes ajakirjas oli üle kahe lehekülje pilt, millel seisid reas palja ülakehaga lapseootel naised. Pealkirjaks oli pandud "Ustavus lõpuni!" See tähendas, et naised olid siiski nõus enda kõhus olevaid lapsi omavahel võrdlema. Vahepeal oli vastupidine mulje jäänud.

Uurimistöö valla kohta

Valmistusin matemaatika eksamiks. Tegin selleks töövihiku lünkharjutusi. Mõtlesin, et see on hea, et õpetaja ei ole kunagi midagi töövihikusse kirjutada käskinud, tänu sellele on töövihik veel praeguseks õppimiseks puhas. Ainult et ma olin võtnud eesti keele, mitte matemaatika töövihiku. Võibolla eesti keele harjutustest oli ka matemaatika eksamil kasu. Tõnu küsis mult, kas ruut on romb. Vastasin, et on küll. Rombi tunnus on, et sellel on neli külge võrdse pikkusega, aga nurgad ei pea olema täisnurksed. Selliseid nelinurki on ka olemas, mis ei ole rombid. Tõnu küsis, aga ristkülik. Vastasin, et ruut on ka ristkülik.  Nõukogude Liidu lipul olnud viisnurk on matemaatilises mõttes kümmenurk. Tõnu küsis mis-mis. Ütlesin, et matemaatiliselt võivad nurgad olla ka sissepoole.

*
Läksin lasteaia juurde. Vaatasin autonumbrite järgi, millised klassikaaslased on kohal. Vastu tuli inimene, kellest sain näo järgi aru, et ta on klassikaaslane. Ütlesin talle tere samal ajal, kui tema mulle. Alles pärast teretamist tundsin ära, kes ta täpsemalt on. Ta rääkis, et sai hoobi vastu pead, seetõttu on tema ajumaht praegu väiksem. Mõtlesin, et ajurakud ei pidavat taastuma. Ta rääkis, et kuna ta ajumaht on praegu väiksem, siis anti talle kergem töö.

*
Lugesime vendadega Enekest. Mõtlesin, et kui Eneke lastele kingitakse, hakkan lugema teist entsüklopeediat. Ütlesin, et Eneke on kõige rõõmsam entsüklopeedia. Mõtlesin öelda, et iga entsüklopeedia on erinev pilt maailma kohta, aga maailm on üks. Seetõttu oli mul kahju, et meil ei olnud TEA entsüklopeediat, sest sealt oleks saanud veel ühe pildi. Läksin ühe toa uksele. Seal toas oli üks mees. Ütlesin, et mind huvitab Eneke palju rohkem kui lapsi, ma loeksin selle järjest läbi. Mees ütles, et kui laps tahab lasteraamatut saada, siis tuleb see talle anda. Ta rääkis, et tal on kodus üks Anna Haava luulekogu. Küsisin, milline. Mina olen lugenud Anna Haava kogutud luuletusi, kus oli kümme kogu koos. Mees vastas, et tema kodus olevas raamatus oli neid ka vähemalt kümme.

*
Kutsuti sööma. Läksin söögisaali suunas. Sinna ei saanud uksest siseneda, sest ukse ees oli pikk söögilaud. Selle laua taga istus ainult Rei. Hüppasin õhku ja hüppasin üle laua, vist isegi seda kätega puudutamata. Ma olin õhus olles jalad ette sirutanud, nii et õnnestus lauast üle hüpata. Ainult et taldade küljest võis lauale pori pudeneda. Olin Paide köögis. Tahtsin istuda oma tavalisele kohale, aga seal istus Ariel. Küsisin talt, kumb meist vanasti sagedamini selle koha peal istus, mina mäletan, et ma olen enamasti sellel kohal istunud. Ariel vastas, et vanasti näidati, et need kaks inimest istuvad sellel laua küljel ja need kaks sellel. Mina olin seal kohal istunud ja rääkinud igavat juttu ajaloost. Mõtlesin, et Ariel on mu vend, aga tal ei ole üldse isa põhimõtteid. Või ta siiski ei olnud mu vend. Kooli ajal olin arvanud, et Ariel on mu vend või poolvend, aga ma ei mäletanud, kust mul selline mõte tuli. Räägiti, et ajaloolased kordavad kogu aeg ühte ja sama juttu, seetõttu on neil ajalugu meeles. Öeldi, et kui keegi hakkaks kirjutama ühe valla kohta uurimistööd, ei oleks tal midagi kirjutada. Vastasin, et Volli ju kirjutas oma valla kohta uurimistöö, see on siin köögis olemas. Vastati, et õige jah, see lubati anda kartulitoojale kartulite vastu. Soovitasin, et parem oleks anda raamatukogule. Mõtlesin, et kui see raamatukogule anda, võib raamatukogu selle minema visata, kuna see ei ole raamatuks köidetud, parem oleks enne köita. Räägiti, et mehed unistavad metsas käies naisega kohtumisest. Näiteks kui Juhan Smuul oli metsas, siis ta mõtles, et paati jõudes võiks teda kallistada naisekäed. Vastasin, et mina metsas käies hoopis kardan, et võin mõne inimesega kohtuda. Ma kardan, et võin kuulda inimese häält.

Listi liikmete ruum

Olin asutanud kursuse listi. Listi liikmed istusid ühes ruumis koos. Ühest listi lisatud mehest ma enam ei mäletanud, kust ma teda tunnen. Küsisin talt, kas ta oli minuga samal kursusel. Ta vastas, et ei olnud. Ütlesin talle, et kui ta tahab, võib ta sel juhul listist lahkuda, aga võib ka listi jääda. Küsisin, kas ta käis minu õega samas klassis. Seda ta polnud ka teinud. Küsisin, et aga minu tädiga. Ta tahtis teada tädi sünniaastat. Ütlesin, et see on 1970. Ta vastas, et siis tädiga ta sobib paremini, tema sündis 1969. Ruumi hakkasid saabuma inimesed, keda mina polnud listi lisanud, vaid kelle olid lisanud teised. Puudu oli veel ainult üks kursusekaaslane.

*
Kaplinski kirjutas "Sirbis", et unenägusid jutustama on võimeline iga inimese aju. Selle jutuga taheti võibolla öelda, et minu unenäokirjeldused ei ole teiste omadest rohkem väärt ja sellepärast neile kunagi ei viidatagi. Üks "Sirbi" toimetaja rääkis, et üks inimene oli tulnud ühel korral toimetusse teise ajalehetoimetaja peale kaebama. Aga kaebaja oli rääkinud nii pikalt ja igavalt, et toimetaja oli tulnud järeldusele, et see inimene ei ärata lihtsalt huvi. Kui kaebaja oli lõpuks oma jutu lõpetanud, oli ta veel sellega otsast pihta alustanud.

*
Lugesin "Postimeest". Teisel leheküljel kirjutas Kulbok. Tema artikkel oli teist pidi kui ülejäänud ajalehe sisu, ajalehte tuli selle lugemiseks 90 kraadi pöörata. Kulbok nimetas ennast kuningaks. Ta kommenteeris väidet, et eurovastased olevat rumalad, sest nende parteid saavad valimistel teistest vähem hääli. Kulbok näitas, et eurovastane roheliste erakond oli algul saanud rohkem hääli kui europooldajate Maaliit. Ta tõi välja kõigi eurovastaste kandidaatide häälte arvu. Eurovastaste häälte arv oli hakanud langema alles siis, kui nende vastu propagandat tehti. Läksin trepikotta. Nägin vendade viirastusi. Ütlesin, et mul ei ole vaja vendade viirastusi, vaid vendi.

Energia hind

Anto Raukas kirjutas "Eesti Päevalehes", et arvud näitavad, et taastuvenergia on kallim kui taastumatu. Aga ma arvan, et teised arvud näitavad, et tulevastele põlvkondadele läheb taastumatu kasutamine rohkem maksma.

Grenzsteini raamatud

Lugesin enda kirjutatud eessõna Grenzsteini raamatule. Olin kirjutanud, et Grenzstein tegi ühe tulevikuennustuse. Ennustust tehes kasutas ta 1843. aasta andmeid. Ühes raamatuesitlusel peetud kõnes oli öeldud, et sellesse kohta oleks tulnud lisada joonealune märkus, et tegemist on trükiveaga, sest "Pärnu Postimees" hakkas ilmuma hiljem. Ütlesin nüüd, et see ei tähenda, et see trükiviga oli, sest kui "Pärnu Postimees" ei ilmunud, siis maailmas teisi ajalehti ikka ilmus. Ema vastas, et just nimelt. Mõtlesin, et esitlusel öeldi, et Grenzsteini informatsioon pärineb ühest Koidula artiklist, aga minu meelest Koidula võis ise kasutada mõnda aastaid varem ilmunud välisajakirjanduse artiklit. Lugesin saatesõna järgmist lauset. Selles öeldi, et Grenzsteinilt nõudis ühe kõne pidamine suurt energiat. Mõtlesin, et võibolla käis raamatuesitlusel tehtud märkus hoopis selle lause kohta ja oli õige. Ma polnud kirja pannud, mis aastal Grenzstein kõne pidas, aga võibolla pidas ta selle kõne kandideerides "Pärnu Postimehe" toimetaja kohale. Selle, et kõne nõudis suurt energiat, olin võtnud vist Grenzsteini enda artiklist. Praegu valmistasin ette järgmist Grenzsteini raamatut, milleks oli tõlge. Mõtlesin, et ma pean lisaks tõlkimisele lugema uuesti "Olevikke". Võibolla peaks lugema "Oleviku" hilisemate aastakümnete numbreid, sest neid lugesin vist esimene kord vähem. Aga parem on siiski lugeda varasemaid aastakäike, sest siis ei olnud veel venestamist. Igal juhul ei keskendu ma seekord poliitilistele, vaid kultuuriteemalistele artiklitele. Loen igast nädalast ühte numbrit. Esimesest nädalast esmaspäeva, järgmisest teisipäeva, edasi kolmapäeva, neljapäeva, reede, laupäeva ja pühapäeva numbrit. Grenzstein toimetas kõigepealt aasta "Eesti Postimeest", aga seda ma ei loe, vaid alustan sellest, kui ta hakkas "Olevikku" toimetama. "Oleviku" esimesest numbrist lugesin esimesel korral vist juba kõik kirjutised läbi, aga võin uuesti lugeda, sest kõik ei ole enam meeles.

Džungel aknalaual

Australaasia meister

Isa andis mulle viite Austraalia eestlaste ajalehes aastal 1953 ilmunud maleteemalisele artiklile. Kirjutan ümber artikli alguse:

VÕISTLUS AUSTRALAASIA MALEMEISTRI TIITLILE

Malemeister Ortvin Sarapuu jutustab m.a. novembris Aucklandis Uus-Meremaal Australaasia malemeistri nimele peetud võistluse käigust. Võistlus toimus Uus-Meremaa meistri Sarapuu ja Australia meistri Cecil Purdy vahel. Võistlus lõppes vahekorras 5:5 ja mõlemad on Australaasia meistrid.

Tänapäeval on male välja kasvanud nn. mängust, nagu seda üldiselt veel tuntakse mittemaletajate poolt. Põhjusena sellele võiks ainult tähendada, et male kohta on kirjutatud samapalju raamatuid ja ajakirju kui kõigi teiste mängude kohta kokku. Selletõttu on võimalik õppida raamatute kaudu peaaegu kõiki peensusi male kohta. Vaatamata kõigile teoreetilisile avastusile ja põhimõtteile pole siiani veel keegi malet täielikult käsitanud ning male on siiani lõpetamata teadus või kunst, milles on veel niipalju uut leida või vana parandada. Näiteks teoreetikud on lahkarvamisel parima käigu üle algseisus. Viimase 100 aasta jooksul on palju maletajaid olnud, kes on pühendanud eluea malele ja teinud suurt tööd teooria alal ning avanguis, kesk- ja lõppmängus.

Ühendriikide endine suurmeister Frank Marshall ütles enne surma 64 aastaselt, et tal on kahju lühikesest elueast, mis ei lubanud tal põhjalikult süveneda kõigisse peensusisse 64-l ruudul.

/.../

("Meie Kodu" 1953. 22. jaanuar. Lk. 2. Edasi saab lugeda aadressilt dea.nlib.ee)

Hommikune uneskõndimine

Ma olin kontrollinud oma postkasti, aga nüüd avastasin, et arvutis on veel üks kataloog, kuhu mulle on aastate jooksul palju kirju tulnud. Kes minu elektronposti aadressi teadis, see kirjutas sellel, aga kes ei teadnud, saatis kirju sinna teise kataloogi. Sinna olid kirjutanud peamiselt võõrad. Nende kirjad ei olnud nii huvitavad. Keegi oli saatnud kolm kirja, pannes kõigile pealkirjaks "ilusale inimesele". Ühe kirja autor oli kirjutanud minu kohta paroodia, kuidas ta joob minu eeskujul mahla ja hammustab porgandit peale. Vaatasin, et viimastel aastatel ei ole sinna kirju tulnud. Siis vaatasin, et kataloogil on veel teine leht uuemate kirjadega.

*
Tätte näitas mulle oma magistriõppe tunnistust. Varem oli hindeid kirjutatud õpinguraamatusse, aga nüüd anti selle asemel semestri lõpus suurema formaadiga neljaleheküljeline tunnistus. Vaatasin Tätte hindeid. Ühte lahtrisse oli kirjutatud 1. Hakkasin naerma. Küsisin, mida see number tähendab. Paistis, et 1 tähistas esimese järgu hinnet, milleks oli A. A-sid oli Tätte saanud ühe võrra rohkem kui B-sid. Ta oli saanud ka C-sid ja ühe D, aga mitte E-sid. Ühes lahtris oli iga tähe järele kirjutatud, kui palju seda tähte tunnistuse omanikule kokku on pandud. Pidasin seda mõttetuseks, kui ei olnud lisatud, kas ülejäänud hinded on kõrgemad või madalamad. Siis sain kätte ka oma tunnistuse. Tätte oli magistriõppe ära lõpetanud, aga minul oli see pooleli jäänud. Aga mina polnud saanud ühtegi D-d. Kirjas oli, et ma olin õppinud magistriõppes aastal 2012, seega mõned aastad tagasi. Ma olin magistritöö kirjutamise pooleli jätnud, sest olin võtnud kehva teema. Esimeses õppeastmes olin kirjutanud, mida kirjutati Itaalia fašismist Eesti ajalehtedes 1920. aastatel, teises astmes olin lisanud ka 1930. aastad, kolmandas astmes olin võtnud teemaks "Itaalia fašism ja Eesti", aga ei osanud sellest midagi kirjutada. Alles nüüd tuli mõte, et selleks ma ei pidanud enam lugema ajalehti, vaid võrdlema parteiprogramme. Tätte näitas oma tunnistust ka järgmisele maleklassis istuvale inimesele. Ta pani selle teise inimese ette sama moodi avatult, nagu oli pannud minu ette. Soovitasin, et ta näitaks kõigepealt kaant, et oleks aru saada, millega on tegemist.

*
Me olime muutunud vanemaks ja kultuursemaks, sellepärast me ei pahandanud enam üksteisega, kui keegi tundi hiljaks jääb. Seetõttu võisin ka täna rahumeeli hilineda. Hilinemine oleks olnud halb ainult siis, kui oleks toimunud kontrolltöö. Ma olin kirjutanud kõiki aineid läbisegi kõigisse vihikutesse. Mõtlesin, et võiks võtta kõigi ainete jaoks erineva vihiku. Selle jaoks pidin ma neid juurde ostma ja enne kooli minekut poest läbi astuma. Esialgu magasin kodus voodis. Henn tuli minu voodi juurde ja rääkis, et ma paneks oma arvuti käima, et vennad saaks sellest võrgu teel aadressi vaadata. Mõtlesin, et võibolla räägib Henn seda päriselt, aga see võib olla ka osa unenäost, seetõttu ma ei pea silmi lahti tegema. Lamasin voodis edasi. Varsti hakkasin mööda voodi puuservi sõitma, ilma madratsit puudutamata. Sõitsin ühe voodiotsani ja karjatasin, siis sõitsin teiseni ja karjatasin uuesti. Mõtlesin, et lähen vannituppa, et unenäos tegevus ka oleks, aga üles ei ärka. Läksin ja vaatasin köögi aknast välja. Nägin mööda kõnniteed kõndimas rühma inimesi, mille moodustasid mitu noort meest ja üks noor naine. Ma nägin väga uduselt, aga niipalju sain aru, et naisel on paljad jalad. Läksin aknast kaugemale. Mõtlesin, et ma olen vist päriselt uneskõndijaks muutunud, teised näevad seda. Vaatasin kella. Kell oli vist vale, igal juhul ei näidanud ta üldse ülestõusmise kellaaega. Läksin oma tuppa, et vaadata võrdluseks oma kella. See oli teist moodi vale.

Palju lilli