Vadjalaste koondumine

Istusime peolauas. Laua ääres istus ka vanaema. Ta vist ei mäletanud, et pole enam elus, sest ütles, et on näinud ainult 66 eluaastat. Aga võibolla mäletas, sest ta lisas, et kõige rohkem näeb ta 76 eluaastat.

*
Minu arvutipostkasti ei olnud enam olemas, selle asemel oli ühe inglise laulja nimega. See tähendas, et minu postkasti oli teist korda sisse murtud. Võisin saada viiruse, kui vaatasin selle laulja muusikavideot. Aga parool oli endine, seetõttu sain oma postkasti taastada. Vajutasin kogemata käsku, et kõik kirjad kustutada. Ootasin, kas pärast kirjade kustutamist saab kustutamise tühistada. Klaus ütles, et postkast ja muusikavideo võivad vahel kokku joosta.

*
Üks Vene maletaja meenutas, et tema põlvkonnakaaslased olid 300 Nõukogude Liidu parema maletaja hulgas, kes neist ei oleks tahtnud 25 aastat hiljem olla maailma 250 parema hulgas. Olin unine. Mõtlesin, et ma hakkan siiski uuesti Tartu meistrivõistlustel osalema, et saavutuste hulka suurendada. Räägiti, et ma loen raamatuid. Peebo ütles, et üks neist oli "Lastekaitse ja male", ma loen jama raamatuid. Venekeelsel raamatul, kust ma olin maleklassis partiisid vaadanud, võis pealkiri tõlkes Peebo öeldut tähendada.

*
Liivimaa oli Venemaa osa, seal elas rahvas nimega vadjalased. Praegu toimus vadjalaste koondumine, nad sõitsid hajutatult paiknevatest asulatest ühte kohta kokku. Neil tuli mõte, et nad võiks üle Vene-Soome piiri Soome minna. Nad läksidki piirile, kus piirivalvur lasi osad neist üle, osasid mitte. Piirivalvuriks oli vanem ja turske habemega mees. Ta ütles, et on vadjalaste poolt, sest on ise ka vadjalane. Kõik ei pääsenud Soomest Venemaale tagasi, sest osasid süüdistati röövpüügis. Mõtlesin, miks ei võinud vadjalased minna Soome Eesti kaudu. Eesti oli iseseisev riik, siit kaudu oleks olnud lühem tee ja lahtisem piir.