Raamatud turul

Istusin saksa keele tunnis. Kodus oli kästud üks õppetükk tõlkida, aga mul ei olnud see veel lõpetatud. Tõlkisin praegu. Tõlget loeti ette kiiremini kui ma sõnaraamatu lehti keerasin. Kahel sõnal oli sõnaraamatus erinevaid vasteid, üks klassivend oli valinud välja teised vasted kui mina. Kui tund oli läbi, istus minu kõrval üks klassiõde ja küsis, kas järgmiseks tunniks oli midagi õppida. Järgmine tund oli eesti keel. Ütlesin, et eesti keeles tuleb võibolla kontrolltöö, aga võibolla mitte veel täna, õpetaja ütles, et enne vaheaega tuleb kontrolltöö, aga võibolla see tähendab nejapäeva. Täna oli esmaspäev. Klassiõde ütles, et ta ei pea mind rumalaks, sest ta ei arva, et kolm oleks väga halb hinne. Läksin turule, kus olin andnud kahele mehele müümiseks oma kahte esimest raamatut. Kui ma oleks ise maksnud müügikoha eest ja ühtegi eksemplari poleks ostetud, oleksin kahjumisse jäänud. Nüüd arvasin, et nende meeste käest vast ka raamatuid ei ostetud, sest turule tullakse toidukaupade pärast ning raamatuid ja toitu pole hea ühte kotti panna. Meestel oligi minu raamatute eksemplare üle, aga nad ei andnud neid millegipärast tagasi, samuti mitte müügi eest saadud raha. Läksin üle silla tagasi. Kõndisin minu ees minevast inimesest kiiremini, aga millegipärast vahe suurenes. Mõtlesin, et mõnes unenäos oskan ainult roomata, aga selles kiiresti kõndida. Ühe klassivenna kohta mõtlesin, et võiks arvata, et ta on mu vaenlane, aga tegelikult oleme liitlased. Lamasin Paide tagatoas voodis. Õues olid inimesed, kes ajasid ühte putukat tuppa. Akna ees oli võrk. Kohendasin seda mitu korda. Ühe korra see hakkas pikali kukkuma, aga ei kukkunud mulle siiski pähe, enne sain ta käega pidama. President Ilves oli kolmandat korda Lätis. Räägiti, et kahel eelmisel korral, kui ta seal käis, oli kriis, aga praegu mitte. Kahel eelmisel korral olin ma lugenud ka üksteisele sarnaseid raamatuid, aga praegu lugesin muud tüüpi. Vaatasin aknast, et Ilvest intervjueerib ilus naisajakirjanik. Tahtsin minna maja viimasesse ruumi riidesse panema, aga seal üks naine töötas. Seetõttu otsustasin minna eelviimase ruumi kaudu duširuumi. Seinas oli mitu luuki, tuli mõelda, milline on duširuumi oma. Duširuumi tuli peale minu veel kaks poissi. Ütlesin, et nad võivad ka duši alla tulla. Mõtlesin, et olen juba keskealine ja lõpuks jääb inimene vanaks. Riideid seljast võttes märkasin, et jala peal on mingi punane laik.