Varahommikune maalimine

Tõnu oli kirjutanud, et Eestis on bensiiniaktsiis üks Euroopa madalamaid. Tahtsin vastu vaielda, et inimeste palkadega võrreldes mitte. Tõnu ütles nüüd, et ta oli kirjutanud hoopis, et Eesti bensiiniaktsiis on ainult natuke kõrgem kui teistes Euroopa riikides. Kui see veel kõrgem ka oli, siis ta oli suhteliselt veel kõrgem. Tõnu ütles, et bensiiniaktsiisi alandatakse ja teatripileteid hakatakse andma tasuta. Päevased külastajad saavad selle tasuta, raha võetakse õhtustelt. Ütlesin, et ma ei taha üldse bensiini tarvitada ja teatrisse ma ei lähe.

*
Tõusin koolipäeva hommikul varem üles, et enne kooliminekut maalida. Maalimine võis siiski nii kaua aega võtta, et oleksin kooli hiljaks jäänud. Hakkasin kirjutama pintsliga suure toa kirjutuslaua laualinale. Katkestasin selle ja ütlesin, et laualinale ei tohi ju maalida. Ema vastas, et tohib küll. Edasi kirjutasin paberile. Kõik värvid olid loputusvee purgis vee all. Erinevad tähed maalisin erineva värviga. Vahepeal loputasin pintslit, aga seda ei olnud tingimata vaja teha, sest kuna pintsli sees oli mitu värvi, vahetusid need ka loputamata ja uut võtmata. Ülemisse ritta kirjutasin: "TÕUSIN VARA". Olin mõelnud kirjutada pikemalt, aga rohkem ei mahtunud. Viimane täht ei mahtunud ka lühidalt kirjutades paberi ülemisele poolele ära, selle tegin alumisele poolele paremasse serva. Seejärel hakkasin paberi alumisele poolele kirjutama samuti lühikesi sõnu: "KLAUS JA TÕNU VAREM". Kõige suurem tuli alati paberi esimene täht, alumisele poolele sai kirjutada juba väiksemate tähtedega. Kui mul oli kirjutamata ainult veel viimane M, küsisin, kust ma nüüd värvi võtan. Ema ütles, et ei olegi kuskilt võtta. Siis tulin mõttele, et võtan sealt, kust seni olen võtnud.