Valged ja mustad

Üks mees küsis, kas ma mäletan, et filmis oli juttu meeleavaldusest. Vastasin, et hästi ei mäleta, mis aastal see meeleavaldus toimus? Öeldi, et aastal 1984. Vaidlesin vastu, et sel aastal meeleavaldust ei olnud. Mees selgitas, et 1984 toimus meeleavaldus Leedus. Kui ta läinud oli, siis kontrollisin raamatust, et Leedu meeleavaldus ei toimunud 1984, vaid 1983. Mees polnud ilmselt ise ka kindel olnud, millal see toimus, aga oli tahtnud, et rääkimise ajal jääks mulje, et tema on minust targem. Läksin ühte suurde majja, kus oli kõrge esimene korrus. Üks inimene hüppas lae alt põrandale. Kui ta oli maandunud, siis ütles, et liiga kõrge. Kesklinnas tehti muusikat.

*
Piret kirjutas ajalehes, et Eestis on halb see, et valitseb viieliste titade kultus. Sellega ta pidas vist silmas, et mina sain ülikoolis viisi ja olen selle üle uhke. Piret oli ise ka viisi saanud. Kõndisin mööda tänavat. Mõtlesin, et koolis oli mul vahel hea meel, kui kolme sain, aga ülikoolis pandi nii palju viisi, et neli tundus juba halb hinne. Jooksin praegu Kristeriga võidu. Krister läks vahepeal ette. Aga siis kõndis talle üks inimene vastu, mistõttu finišisse jõudsin mina varem. Meil oli külas Oudekki, kes oli Pireti mõttekaaslane. Tänases lehes ilmus lisaks lehekülje pikkune Helina tõlgitud jutt, selle põhjal oletasin, et teine külaline on Helina. Kahel korral, kui Oudekki mulle lähemale tuli, surusin talle küünega vastu kätt. Sellest sai ta minu vastu süütõendeid veel juurde. Helina vast sai aru, et tegelikult ma olen hea, sest teda ma ei küünistanud ja Oudekkil surusin ka ainult ühte punkti, mitte ei tõmmanud küünega. Helinaga ma ei rääkinud sõnagi. Kui külalised olid ära läinud, küsis ema, kas ma sain aru, kes teine külaline oli. Vastasin, et sain küll.

*
Mängisin maleklubi turniiril Trohhaleviga. Mul oli avangus ettur d3 ja Trohhalev käis millegipärast Re4 ette. Mulle tundus, et hakkasin aru saama, miks ta seda tegi - tema mängis mustadega ja minu nuppudest olid ka suurem jagu mustad. Küsisin, kas võin enda nupud valgete vastu vahetada. Pühkisin seisu laua pealt kokku ja panin mälu järgi uuesti peale. Mäng lõppes viigiga. Trohhalev ütles, et ma mängisin nii, nagu ei tohtinud. Tundus, et ma olin mälu järgi seisu taastada püüdes eksinud. Vaatasin ringi, kus on kohtunik, kes tulemuse tabelisse märgiks. Kohtunik ütles, et ma kaotasin. Vaidlesin vastu, et see oli viik. Üks mängija küsis, kes on Analüütik. Maleblogis kommenteeris keegi Analüütiku nime all. Ma polnud sinna enam vaadanud, sest olin arvanud, et blogi on välja surnud, aga paistis, et ma eksisin. Vastasin, et Okas on öelnud, et tal on analüütiline mõtlemine. Karba küsis, kas Okas oli oma klassi kõige tugevam poiss. Ütlesin, et ma eelmise aasta sündmusi hästi ei mäleta, aga uduselt on meeles, et Okas vist lõi mind. Või kasutas selliseid sõnu, mis mõjusid löömisena. Mõtlesin, et varem oli mul hea mälu, aga enam mitte. Ariel küsis, kas mul on ikka veel depressioon. Vastasin, et mul on elus olnud üks depressioon ja ma arvan, et see ei kordu. Mõtlesin, et kui ma olen nimetanud ühte enda diagnoosidest, siis arvatakse, et mul on kogu aeg see haigus. Ivo küsis, kas ma kabet mängida oskan. Vastasin, et vahepeal ma mängisin kodus iga päev üksi ühe kabepartii, ma hakkasin häid kombinatsioone leidma. Ivo küsis, kas ma mängisin siis kogu aeg valgetega. Vastasin, et vast ikka valge ja mustaga vaheldumisi.