Mälestused Keresest

Tänavu möödus 100 aastat Paul Kerese sünnist. Seoses sellega arutasime küsimust, kas ei peaks uuesti pidama Tallinna-Tartu literaatide matši, mis oli kunagi iga-aastane traditsioon, vahepeal ka kaks korda aastas. Tallinna poolt tegi ettepaneku selle uuesti mängimiseks Paavo Kivine ja ma võtsin Tartu võistkonna moodustamise ülesande enda peale, aga samuti Tallinna ettepanekul otsustasime siiski lõpuks ürituse ära jätta.

Kuid Paavo Kivine on saanud hiljuti valmis raamatu "Paul Keres. Mälestusi, materjale, kirju". Kivise nimi on küll kaanel, aga ta on koostaja, mitte autor. Praeguseks olen lugenud läbi esimese tsükli kolmest ehk mälestuste osa. Teen selle raamatu lugemises vaheaja, sest ta on 606 suurt lehekülge paks ja tahaks vahepeal ka muudel teemadel lugeda. Varem olen juba mälestusi Keresest mujalt lugenud ja osa nüüd avaldatust on kordustrükk. Ka seal, kus ei ole tegemist kordustrükiga, on palju kordusi, näiteks meenutavad paljude peatükkide autorid, et Keres tuli maailmameistri kandidaatide turniiridel neli korda teiseks. Kõik kirjutavad Keresest kiitvalt. Seega on vähemalt mälestuste osa natuke üksluine, eriti teemaga juba aastakümneid tegelenule, aga teiselt poolt kinnitavad kordused, et mulje Keresest on kõigil umbes sama ja näitavad, mis on tüüpilisem.

Mälestused Keresest kinnitavad psühholoogiast loetud teooriat isiksuseseadumuste kohta, mille järgi inimese populaarsust näitab neist seadumustest sotsiaalsus. Sotsiaalsuse tunnused on tagasihoidlikkus ja ausus. Kerest meenutades leitakse üksmeelselt, et ta oli väga tagasihoidliku iseloomuga, samuti kinnitatakse, et ta oli aus, sest partiikommentaarides tunnistas oma vigu. Ja üksmeelselt leitakse, et ta oli teistest suurmeistritest lugupeetum.

Kerese mälestus on minu elus mänginud tähtsat osa. Sündisin kaks aastat pärast Kerese varajast surma ja mängu hakkasin õppima Kerese kirjutatud raamatute põhjal. Kui ma veel maletrennis ei käinud, saime Kerese raamatu "Malekool" pealkirjast mõtte mängida kodus malekooli, kus õde oli õpetaja. Panime sealt raamatust diagrammide järgi seise peale, aga ajasime segi kuninga ja lipu, arvates, et mõnes seisus kuningat ei olegi peal. Natuke hiljem mängisin malet naabripoisiga, kelle vastu alustasin 1. e4 ja kui vastane vastas d5, siis arvasin, et see pole lubatud käik, sest polnud sellist varem näinud ei mängus ega "Malekoolis". Vastane võttiski käigu tagasi. Esimene raamat, mida ma maleõpikuna kasutasin, oli "Malekooli" esimene köide. Kui käisin esimest aastat maletrennis, soovitas treener mul suve jooksul läbi töötada Kerese "Valitud partiid". Selle raamatuni jõudsin hiljem, aga tol ajal lugesin Kerese ja Nei raamatut "4 korda 25". Tol suvel olime spordilaagris ja selle raamatu olid kodust kaasa võtnud meie telgis vist kaks või kolm inimest. Reiting tõusis mul numbrites rekordkõrgusele aastal, kui vaatasin Kerese kogutud partiide raamatust iga päev ühe partii läbi, kuigi eri aastate reitingud ei ole vist hästi võrreldavad. Nüüd on hakatud madalamaid reitinguid ka välja arvutama ja minu reiting on ehk selle tulemusel langenud, kuigi kõrgeid kohti turniiridel olen saanud varasemast rohkem. Pärast magistriõppe lõpetamist oli minu esimene tööülesanne "Eesti mõtteloo" sarja Kerese artiklikogu koostamine, kuigi mõnda tööd olin teinud ka juba õppimise ajal, aga vaheaegadega.

Keres ütleb raamatus toodud intervjuus, et arvab, et saavutas males edu tänu sellele, et mäng talle väga meeldis. Psühholoog Ramul on teises raamatus hoiatanud, et elukutse valikul ei piisa ainult huvist, sest muusika võib meeldida ka sellele, kes on ebamusikaalne. Minu huvide hulgas ei ole male enam esikohal, aga rahva hulka minekuks on malemäng vast endiselt kõige mõjuvam põhjus, kui üle poole nädalast töötan kodus. Pean headust tähtsamaks kui tarkust, aga Keresel oli mõlemat, seetõttu sobib ta eeskujuks ka praegustele ja tulevastele maletajatele, samuti mittemaletajatele.

Enne rahvahääletust

Kõndisin koos ühe poisiga läbi pargi. Meil tuli naeruhoog peale. Jõudsime õppehoonesse. Õppehoones oli üks õppejõud üliõpilastele tasuta suitsu jaganud ja see poiss tahtis ka saada.

*
Kooli kantseleis koguti raha välisekskursiooni jaoks. Ma ei tahtnud välismaale minna, aga raha olin nõus ära maksma. Lugesin täpset raha. Praegu kehtisid eurod, aga müntide hulgas oli ka varem kehtinud Eesti ja Soome raha. Üks tüdruk tegi halvustava märkuse minu näo kohta. Seetõttu otsustasin, et ma ei maksa raha ka. Võtsin selle tagasi.

*
Kõndisin enne tunni algust koolimaja peauksest välja ja läksin värava suunas. Ma ei kõndinud otse, vaid sinka-vinka täpselt mööda rada. Läksin nii kaugele, et kui kell käis tundi, sain klassiruumi jõuda ainult hilinemisega.

*
Tulemas oli uus rahvahääletus küsimuses, kas Euroopa Liidu integratsiooni veelgi süvendada. Erinevalt eelmise rahvahääletuse eelsest ajast ei toimunud nüüd eurolistis mingit arutelu. Mõtlesin saata listi meeldetuletuse, et sel teemal võiks ka arvamust avaldada. Uus rahvahääletus korraldati võibolla sellepärast, et taheti, et kes eelmisel korral vastu hääletasid, hääletaks nüüd samuti poolt. Aga ütlesin Tõnule, et teised võivad poolt hääletada, mina hääletan igal juhul vastu. Läksin laulmistundi. Istusin nagu eelmiselgi õppeaastal viimasesse pinki. Ütlesin, et meil on sama tunniplaan, mis eelmisel õppeaastal. Üks klassikaaslane vastas, et lõppu on paar tundi juurde pandud. Tund hakkas pihta. Laulmisõpetaja ütles, et ta on ajalooõpetaja ja seetõttu ta teab, kui tähtis rahvahääletusele minev küsimus on.

*
Oli laulmistund. Üks klassikaaslane kutsuti tahvli ette noodiharjutust kirjutama. Õpetaja ei jäänud tema vastusega rahule. Ta kutsus sama asja vastama teise klassikaaslase, aga ei jäänud ka tema vastusega rahule. Kolmandana kutsuti vastama mind. Kirjutasin esimese asjana mõlemast eelmisest vastajast erineva taktimõõdu, minu oma oli vist õige.

Pill ja male

Ema rääkis, et ühel korral, kui ta oli kirjastuses, tulid sinna Henrik ja Livia ning Henrik mängis neli tundi pilli. Seejärel ütles ema, et me tasa oleksime, sest trepikojast kostis jälle Henriku häält.

*
Peebo ütles, et sellest aastast on meil mitu mängijat vähem. See näitas maletajate head enesedistsipliini - mängiti hooaeg lõpuni ja lõpetati aastavahetusel.

Kuningas vabal liinil

1. Peebo 6
2. Trohhalev 6
3. A. Pedmanson 5
4. Šukys 5
...
9.-11. Runnel 3,5

20 osavõtjat, 15 minutit, 7 vooru

*
Kodune ettevalmistus:

1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Lc7 4. c3 g6 5. d4 cd 6. cd Og7 7. 0-0 e6 8. Rc3 d6 9. Ve1 Od7 10. Og5 f6 11. Oh4 g5 12. Rg5 fg 13. Lh5+ Kd8 14. Og5+ Kc8 15. d5 Oc3 16. dc bc 17. Oa6+ Kb8 18. bc Oc8 19. Vab1+  Ob7 20. Le8+ Lc8 21. Vb7++

Nimetähtede ringitõstmine

Ajalehes ilmus üle tüki aja jälle lugejakiri Euroopa Liidu kohta. Ja jälle oli selle autor Kulbok. Ta polnud küll oma nime alla kirjutanud, aga nimetähti ringi tõstes sai tema nime. Kui olin juba lehe käest pannud, siis mõtlesin, et kirja autor võis olla ka üks naine, tema nimi tuleks samuti välja. Vaatasin uuesti. Kiri oligi selle naise kirjutatud ja nime alla oli ta lisanud veel oma nime kohta pika postskriptumi. Ma ei teadnud, mis kaalutlustel ajaleht selle avaldas.

Sulailm

Rõdul käivad tuvid olid eile pöörased. Tundub, et tegemist on pulmalennuga. Mõni päev varem oli rõduserval veel lund ja nägin, kuidas üks tuvi seda sõi. Eile jalutamas käies tuli mööduda ebatavaliselt suurtest sulavee lompidest. Õhtul lendas kuskilt tuppa üks mesilane. Istus kardina peale maha ja jäigi sinna. Istub seal praegugi, hoolimata sellest, et vahepeal tõmbasin kardinat eest. Võibolla tema pessa tungis ka vesi ja otsis kuivemat kohta.

TÄIENDUS: See olevat olnud siiski herilane, mitte mesilane.

Raamatuga televiisori taga

Hakati televiisorit vaatama. Mina olin televiisori ees kõhuli teki all ja alustasin lugemist. Oli ilmunud uus raamat. Kõrvuti olid leheküljed valmis variandiga ja toimetamisvariandiga, kus olid nii toimetamiseelsed vead kui ka parandused. Lugesin toimetamisvarianti, sest see oli keerulisem ja andis ajule rohkem tegevust. Ühel fotol oli Siiri. Minu selja taga istus kaks inimest, kellest üks oli Artur. Ta ütles, et raamatu fotol ja televiisoris näidataval fotol on üks ja sama inimene. Televiisoris hakkas üks tüdruk laulma. Paistis, et ta arvab, et ta jääb igavesti nooreks ja on uus põlvkond. Olin lamavas asendis ja tõstsin teki silmadelt kõrgemale, et paremini ekraanile näha. Toomas imestas, et sellel tüdrukul on nii pikad jalad. Ema seletas, et see ongi normaalne pikkus. Ta hakkas Tooma enda jalgu mõõtma. Toomal olid võibolla jala proportsioonid kerega võrreldes väiksemad. Läksin jalgrattaga sõitma. Sõitsin teist päeva järjest, võidi mõelda, et mul on uus jalgratas. Sõitsin ettevaatlikult ja erinevalt ühest teisest jalgratturist vajutasin korduvalt pidurit. Sõitsin tornmaja kanti. Seal valmistus edasi liikuma prügiauto, seetõttu otsustasin suunda muuta. Tahtsin valida sellist teed, mida mööda prügiauto järele ei sõida, aga ei teadnud tema liikumissuunda. Otsustasin, et lähen täpselt tuldud teed tagasi. Sõitsin mööda autoteed, sest kõnniteel sõitmise eest oleks võinud trahvi saada. Väljaarvatud seal, kuhu olid joonistatud jalgrattateed. Vastu tuli üks teine prügiauto, seetõttu keerasin ikkagi kõnniteele. Kahe posti vahelt läbi sõites imestasin, et nii kitsast praost läbi mahub. Varem olin näinud, et teised mahuvad, aga ise polnud proovinud. Jõudsin tagasi vene kooli juurde, kus vennad olid korvpalli mängima hakanud.

Vana kodulehekülg

Mõtlesin, et minu koduleheküljele murtakse sisse, võtan selle maha. Enne kopeerin kodulehekülje sisu blogisse. Kodulehekülg oli ammu tehtud. Üliõpilaste puhul oli tüüpiline, et nad kirjutasid koduleheküljel, et tunnevad ühte tüdrukut, aga minu vanuses enam nii ei tehtud. Kuna kodulehekülg oli valminud praegusest nii erineval ajal, ei saanud sinna enam täiendusi teha, sest need poleks vana sisuga kokku sobinud. Ainult selle täienduse mõtlesin veel teha, et kirjutan kõige üles, et järgnev on ammu kirjutatud.

Saared ja tornid

Helinale meeldis käia saartel, võibolla sellepärast, et ta oli ise saarel sündinud. Saartel viibides kirjutas ta mulle kirju. Aga kui ta tegi seda järve keskel asuvatel saartel, siis ei olnud kindel, kas kiri toimetatakse mulle kohale. Järve keskel asuvate saarte proportsioonid olid kaardil suuremad kui päriselt. Kõndisin hambaid harjates naaberhoovi. Harjasin hambaid pikalt. Kui võõrad vastu tulid, katkestasin harjamise, et nad ei lööks. Aga kui nad olid selja taha jäänud, harjasin edasi. Kõndisin Pikale tänavale. Kui vaatasin kesklinna suunas, nägin korraga kahte kirikutorni. Sellest kohast vaadates paistis, nagu nad oleksid kõrvuti, üks teisest natuke tagapool. Mõtlesin, et seda vaadet võiks pildistada. Edasi minnes lisandus vaatepilti kolmas kirikutorn, veel edasi minnes hakkas nende asemel paistma kaks muud kirikutorni. Kõndisin ringiga oma hoovi kaudu naaberhoovi tagasi. Seal rääkisid ühed poisid, et kui avastati, et koomasse langenu saab küsimustele vastata, tekitas see suurt poleemikat.

Põhjalik toimetamine

Toimetasin ühte raamatut. Tegin palju keeleparandusi. Enda tekste ma nii hoolega ei viimistlenud. Kirjutasin sellele raamatule ka saatesõna. Saatesõnas ütlesin, et kui autor jooma hakkab, jätab naine ta maha. Isa oli raamatu koostaja ning kiitis saatesõna heaks. Minu saatesõna ei pidanud võtma otseses tähenduses.

Meeldiv olümpiaad

Jäin matemaatikatundi hiljaks. Hakkasin lahendama olümpiaadi ülesandeid. Kui olin mõnda aega lahendanud, siis hakkas tunduma, et need pole ülesanded, vaid Sandri vahevastused. Mõtlesin, et lahendan siiski kõigepealt need ära, seejärel jätkan õigete ülesannetega. Õpetaja ütles mulle, et taskuarvutit ei tohi kasutada. Jätkasin lahendamist ilma taskuarvutita. Tund sai läbi ja õigete ülesannete juurde ma ei jõudnudki. Kodus olin mõelnud, et seekord ma ei valmistu matemaatikaeksamiks nii põhjalikult kui eelmistel kordadel, aga selles tunnis tuli mulle meelde, kui hea tunne on olümpiaadidel ja eksamitel osaleda.

Natuke käike

R-O-L-V-O-K-R-V

1. d4 d5 2. Ob4 b6 3. c4 Rf6 4. Rf3 c5 5. dc bc 6. Oa3 d4 7. Rb3 Od6 8. e3 e5 9. ed ed 10. 0-0 0-0 11. Vfe1 Oa4 12. Oc2 Rb6 13. Rbd2 Od7 14. Re4 Re4 15. Oe4 Of5 16. Lc2 Og6 17. Og6 fg 18. b3 Lc7 19. Le4 Vf4 20. Le6 Kh8 21. Lh3 Vdf8 22. Rg5 h6 23. Ve2 V4f5 24. Re6 Vh5 25. Rc7 Vh3 26. gh Oc7 27. Oc5 +-

Kaks loobumisvõitu

Mängisin Tartu meistrivõistlusi. Neil oli viis vooru. Kolmest esimesest voorust sain kaks võitu ja ühe kaotuse. Panin neljanda vooru jaoks nuppe peale, aga minu komplektist oli üks ettur kadunud. Vastaseks oli üks vana mees. Ta ei tulnud selle laua taha, kuhu ma nupud olin pannud, vaid jäi endisele kohale istuma. Järeldasin, et ta annab mulle loobumisvõidu. Järgmine vastane oli samuti üks vana mees ja sain ka temalt loobumisvõidu, kuigi ka tema oli kohal. Ütlesin, et kuna kaks partiid võitsin mänguga, siis mängin koha peale ja mul on loobumisvõitude üle hea meel, huvitavaid partiisid mängimas käin teistel võistlustel. Üks poiss seletas ära, kuhu ettur oli kadunud. Nimelt oli ta märganud, et minu kella pannal on katki, seetõttu oli ta pandla ära visanud. Ütlesin, et ma ostan siis uue kella. Üks mees rääkis, nagu oleks mitu nooremat meest surnud, aga ma ei teadnud, kas see on tõsi.

Uus suusahooaeg

Täna käisin esimest korda sel talvel suusatamas. Lumi on juba mitu nädalat maas, aga seni ei riskinud köha tõttu sõitma minna. Täna ma veel köhinud ei ole, eile natuke küll. Toas olles kahtlesin, kas suusatada oleks veel nii huvitav kui eelmistel talvedel. Aga kui lõpuks sõitma läksin, siis oli meeldiv olla lume peal ja kuulata kõrvades tuule vaikset vilistamist. Mõtlesin, et küll on hea, et ma ei ela lõunamaal. Tuppa tagasi jõudes on siiski sõidu järel nii soe tunne, nagu oleks lõuna poole reisinud.

Erineva raskusega õppeastmed

Oli matemaatikatund. Sander küsis mult, kuidas on meile antud ülesannet võimalik lahendada. Ülesandes oli antud joonis, kust oli raske välja lugeda, mis mida tähendab. Püüdsin leida seletust selle järgi, mis on traditsioonilised sümbolid. Ütlesin õpetajale, et ükskord ma kirjutasin väljamõeldud õpilaste nimekirja ja hakkasin neile puudumisi ja muud sellist märkima. Õpetajale võis tunduda, et ma vihjan kunagisele minu ja tema vahelisele tülile.

*
Olime jõudnud magistriõppesse. Nüüd ei käinud loengutes need, kes varem olid alati kohal olnud, aga käisid need, kes olid varem alati puudunud. Üks, kes oli alles nüüd kohal käima hakanud, oli Pearu. Küsisin, kas talle olid bakalaureuseõppe loengud liiga kerged. Pearu vastas, et olidki. Minul oli bakalaureuseõppes olnud hinne alati nelja ja viie vahel, aga ma olin alati viie välja võidelnud. Praegu ei olnud magistritöö lõpetamisega kiiret, sest ma võisin kunagi hiljem tasulise eksternina ka lõpetada.

Herodotos

Herodotos. "Historia". ("Muusad"). Klassikalised lood. Tallinn. "Eesti Raamat". 1983. Kreeka keelest tõlkinud Astrid Kurismaa. 208 pisikest lehekülge.

Saatesõna kinnitab, et Herodotose teos on tervikuna säilinud, aga eesti keeles on sellest avaldatud vaid katkendeid. Tõlge algab neljanda raamatuga, järgneb mitte viies, vaid kuues raamat, ja mitte algusest peale. Miks ei avaldatud raamatut tervikuna, seda pole öeldud, aga võib teha erinevaid oletusi: 1) kreeka keelest on raske tõlkida ja tõlkija ei tahtnud väga suurt tööd ette võtta; 2) paksem raamat ei oleks mahtunud selle sarja formaati; 3) Nõukogude võim ei kiitnud raamatu tervikuna ilmumist heaks, võibolla sellepärast, et Herodotos oli demokraat. Paavo Kivise koostatud raamatust Kerese kohta lugesin, et kui taheti anda välja pisikest raamatut Kerese partiidega kõigi maailmameistrite vastu, siis keelas Nõukogude tsensuur poliitilistel põhjustel ära elus olnud maailmameistrid.

Eestikeelse variandi algul kirjutab Herodotos sküütidest, kes olid rahvas Musta mere põhjakaldal ehk Ukrainas, tagapool on juttu Kreeka-Pärsia sõjast. Põhikooli algul olid minu lemmikõppeained ajalugu ja geograafia, mis tundusid üksteisele väga sarnased, võibolla sellepärast, et mõlema üks osa oli kaardi tundmine. Herodotost lugedes tuli mõte ajaloo ja geograafia sarnasusest tagasi. Ka raamatu järelsõnas öeldakse, et Herodotost võib lugeda mitte ainult ajaloolaseks, vaid ka geograafiks ja etnograafiks.

Hiljuti on vaieldud küsimuse üle, kas sõjad on puhkenud majanduslikel põhjustel või prestiiži pärast. Mõtlesin, et kui kultuuriajaloos on lainetena vaheldunud ratsionaalsemad ja irratsionaalsemad perioodid, siis võibolla majanduslikud põhjused kuuluvad rohkem ratsionaalsetesse ja prestiiž irratsionaalsetesse perioodidesse. Herodotos mainib sõdimise põhjuste hulgas nii maa rikkust kui ka soovi kätte maksta või kuulsuse nimel langeda. Igal juhul tundub, et Herodotose ajal ei olnud vaesusideaal nii levinud kui keskajal, sest Herodotos kirjeldab, kuidas ahnitseti kulda, pannes seda väidetavalt suhu ja saabastesse, et rohkem kaasa vedada. Kuid teiselt poolt olid olemas ka need, kes endast vaesematele kulda jagasid. Üks tegelane ei saanud kõigile kosilastele korraga tütart naiseks anda ja andis siis selle asemel raha.

Eestikeelses tõlkes oli nimetatud umbes kolme unenägu. Kreeklased uskusid unenägude täideminekusse, kuid mitte täpselt unes nähtud kujul, vaid neid tuli seletada. Tundub, et unenägusid nähti suhteliselt vähe, sest Herodotos mainib ühte juhtumit, et inimene nägi unenäo, hoolimata sellest, et ei tea unenäo sisu. Ei ole kuskil öeldud, et Herodotos oleks ise mõnda unenägu näinud. Toodud unenäokirjeldused on väga lühikesed. Peale unenägude kasutati ka muid ennustamisviise. Enne Termopüülide kitsastee lahingut küsiti selle tulemuse kohta ennustust, mis anti heksameetris ja mis sisaldas rohkem kui ühte varianti. Kui spartalased kuulsid, et lahingus langemine päästaks nende linna, siis nad võitlesidki peaaegu viimase meheni. Üks lahingu mälestuseks kirjutatud raidkirjadest ütles, nagu oleksid langenud kõik, kuid paar meest olevat siiski eluga pääsenud, mistõttu nad sattusid häbisse. Üks oli siiski järgmises lahingus häbi maha pesnud, millist varianti vist raamatus "Vana-Kreeka inimene" ei mainitud.

Üks ennustamisviis oli ka loomade sisikonna järgi. Miks mitte loomade välise oleku järgi? Seda aitavad seletada võibolla lapsepõlvemälestused, mille järgi mulle lapsepõlves tundus seinte sisemus palju salapärasem kui seinte välispind. Herodotos räägib loomade sisikonnast ka ühes teises lõigus, kus see ei ole tuleviku ennustamise vahend, vaid seletab, millised taimed mingil maal kasvavad.

Herodotos on suhteliselt skeptiline ajaloolane. Kreeka oma jumalaid ta usub, aga teiste rahvaste müüte eriti mitte. Kui teised on kirjeldanud, et sküütide maal on õhk sulgedest paks, siis Herodotos seletab ära, et need pole suled, vaid lumi. Foiniiklased olid juba ammu enne portugallasi sõitnud laevaga ümber Aafrika. Herodotos ei usu väidet "et kui nad ümber Liibüa sõitsid, oli päike nendest paremal pool". Algne väide oli tõenäoliselt, et päike oli vahepeal lõunataevas ja vahepeal põhjataevas. Kui seista laeval kogu aeg näoga samas suunas, siis jääb päike kogu aeg samale käele, sest sõidetakse kord idast läände ja kord läänest itta. Kuid inimene saab ennast ka samasse punkti jäädes ringi pöörata, nii et päike vahetab kätt.

Loobusin reisist

Ühtedel matustel pidasid kõnet järjest erinevate usulahkude vaimulikud, sest kõik pidasid kadunukest enda hulka kuuluvaks. Kõigepealt rääkisid mitme ristiusu haru esindajad, siis veel maausuliste vaimulik ja satanist. Inimesi hakati igast suunast tagasi suruma, aga ei jäetud ühtegi suunda, milles taganeda. Ainult ühes koridoris ei olnud tagasisurujaid. Läksime sinna.

*
Inimesed olid viimaste sündmuste mõjul Euroopa Liidu peale vihaseks läinud ja nüüd oli vist üle poole rahvast Euroopa Liidust väljaastumise poolt. Kõndisin üle Võidu silla, kus üks mees rääkis, et ta ei mäleta, mida ta eile arvas, aga täna ta igal juhul pooldab Euroopa Liidust väljaastumist. Jõudsin bussijaama. Tuli meelde, et täna on meil klassiekskursioon Inglismaale. Klassikaaslased ja õpetaja ootasid sinna sõitmiseks bussi. Otsustasin nendega mitte kaasa minna, et raha kokku hoida. Sõidu raha oli juba makstud ja seda ma poleks enam tagasi saanud, aga vähemalt oleks Inglismaal täiendavad kulutused tegemata jäänud. Mind kutsuti veel kaasa. Kui see oleks olnud päeva esimene üritus, siis oleksin läinud, aga täna oli juba üks üritus olnud ja ma olin väsinud. Hakkasin minema kõndima. Krister tahtis minuga rääkida. Ütlesin, et ma ei jaksa rääkida. Läksin ühte korterisse. Tahtsin seal raadioaparaati numbreid sisestada. Üks mees ütles midagi, mis kostis, nagu oleksin ma tema sõnul loll. Palusin korrata, aga ikka kostis sama moodi. Küsisin numbrite sisestamiseks venna abi. Nüüd võis mind lolliks pidaja veel oma jutule kinnitust saada, et ma ei oska ise sisestada.

Turniir Saaremaal

Sain Karmenilt elektronkirja, kus ta kirjutas, et Saaremaal tuleb maleturniir, kus on lubatud osaleda ka ühel 16-aastasel. Vastasin kirjale, et mulle võib ka sellest turniirist teatada. Kui uuesti postkasti vaatasin, oli Karmenilt tulnud veel kolm kirja, teised polnud vastanud. Karmen ei vastanud otseselt mulle, aga kaudselt küll. Tema uutest kirjadest selgus, et 16-aastane pole kõige noorem, kellel lubatakse osaleda, nagu ma algul olin aru saanud, vaid kõige vanem. Ja muidu oli see veel nooremate turniir, aga ühele 16-aastasele tehti erand, sest ta oli ainult üks aasta trennis käinud. Vaatasin algset kirja uuesti. Nüüd nägin, et seal oli öeldud, et tegemist on noorteturniiriga. Ma polnud seda sõna esimesel lugemisel märganud või olin ennast ka nooreks pidanud. Tegelikult olin juba keskealine. Aga mujal kui males peeti mind veel vahel nooreks. Karmen oli kirja mulle saatnud eesmärgil, et ma nimetatud kuupäevadel Saaremaale reisile ei läheks, sest sel ajal on seal suur müra.

Uutmoodi matemaatikaõpik

Läksin maletrenni. Seal tuli mõnel mõte jagada üks trenn kaheks. Aga nii palju ei jätkunud ressursse. Läksin koridori. Seal käis karate trenn. Ühed tegid teistele haiget. Minu teada pidi karated tegema haiget tegemata. Trenniskäijatele tuli õpetada mitte haiget tegemist.

*
Kivisildnik oli kirjutanud uue matemaatikaõpiku. Hakkasin seda algusest peale lugema. See õpik erines varasematest matemaatikaõpikutest selle poolest, et varasemates olid ainult ülesanded või siis ülesanded ja nende vastused, aga selles oli antud kõigi ülesannete lahenduskäik. Lahenduskäik oli toodud pikalt ja detailselt, mitte ei olnud tehtud kahte tehet korraga. Lugesin seda raamatut tänaval kõndides.

Elukohavahetused

Olin ühe maja juures, kus elas vist üks tähtis tüdruk. Kindel ma selles ei olnud, sest ei tundnud teda näo järgi ära. Minevikus oli olnud üks inimene, keda ma olin näo järgi ära tundnud. Siin majas võis praegu tähtis tüdruk elada, sest ta võis olla sellesse kolinud, et minule lähemal elada.

*
Üks naine kolis välismaale ja jättis oma lapsed Eestisse maha. Aga kui ta nägi, et lastele teevad teised liiga, siis ta võttis lapsed ka enda juurde välismaale. Ühes poes ei olnud asjad korras ja see naine läks sinna ja pani korda. Sellel naisel oli liiv purukuiv, väljaarvatud kõige ülemine kiht. Kastsin liiva tema eest.

*
Panin tähele, et üks putukas kõnnib kogu aeg varju suunas. Varem olin näinud putukaid, kes liikusid valguse suunas. Minu varrukas oli varjus ja lasin putukal selle peale ronida. Putukas oli kohmaka kehaehitusega, tal oli üks jalg väga pikk. Varsti oli putukas mul silmist kadunud.

*
Kõndisin ümber maja nurga ja lasin loomadel vastassuunas minna. Ütlesin, et nii suur koer saab endale ise toitu hankida.

Niidi harutamine

Vennad olid harutanud minu teki küljest niidi lahti ja pannud seinale ja ukse vahele. Võtsin selle niidi siis üldse teki küljest lahti. Nüüd oli karta, et katki hargneb kogu tekk. Muidu oli vendadel päris leidlik mõte, kust materjali saada, mille peale ma poleks ise tulnud.

*
Kõndisin mööda psühhiaatriahaigla koridori. Mõtlesin, et see on suur maja, ma võin hakata seda sama sageli unes nägema nagu koolimaja. Teised olid haiglast koju lastud, aga mina läksin üksi oma palatisse. Kui sain üksi olla, võisin nüüd paranema hakata.

Maailma ajalugu I

Aivar Kriiska, Mait Kõiv. "Maailma ajalugu. I. Esiaeg. Vanaaeg". Tallinn, Koolibri 2015. 296 lehekülge.

Korraga ilmus kaks raamatut, mille pealkiri on "Maailma ajalugu". Üks on eestlaste enda kirjutatud, aga teine soome keelest tõlgitud. Eestlaste kirjutatu esimese köite pealkiri ei ole täpne, sest see on peamiselt Vahemere piirkonna ajalugu. Köitel on lühike esiaja osa, mille on kirjutanud Kriiska, ja pikem vanaaja osa, mille on kirjutanud Kõiv. Esiaja osas on tõesti juttu inimkonnast kui tervikust, aga vanaaja osas ainult Vahemere piirkonnast, kuigi ka mujal maailmas olid olemas arenenud tsivilisatsioonid. Minu teada on Eestis autoreid, kes oleks osanud ka kaugematest maadest kirjutada. Selleks ei pea olemasolevaid peatükke lühendama, vaid oleks saanud kirjutada paksema raamatu. Eriti kui uut teost on võrreldud Eesti-aegse "Üldise ajalooga", millel on köiteid rohkem kui nüüd on kavandatud ja lisaks oli üksik köide kolm korda paksem. "Üldise ajaloo" esimeses köites sisaldusid peatükid ka Jaapani, Hiina, India ja indiaanlaste kohta.

Enne raamatut "Maailma ajalugu I" lugesin selle kohta arvustust ajalehest "Raamat". Selle oli kirjutanud Küllo Arjakas. Ta kiitis raamatut, et selles ei ole heietamist erinevatest tõlgendusvõimlustest. Arvustust lugedes mõtlesin, et seega kiidetakse õppejõude selle eest, mida üliõpilastele ette heidetakse. Kui üliõpilastöö kohta öeldakse, et meenutab referaati või puudub isiklik arvamus, siis see tähendab hinde alandamist. Aga raamatut ennast lugedes nägin, et tegelikult erinevatest tõlgendusvõimalustest on küll juttu. Mõnel juhul pakutakse välja üks variant ja lisatakse, et asi võis olla kuidagi teisiti, täpsustamata, kuidas. Teistel juhtudel pakutakse välja kaks konkreetset varianti.

Raamatut lugedes tuli meelde psühholoogiast loetud teooria mälu kohta. Arvuti mälu ühik on bait ja selle maht ei sõltu baidi sisust. Psühholoogias olevat mälu ühik komp. Inimesel lugedes meelde jääva hulk on seda suurem, mida rohkem ta antud teemal juba varem teab. Kui koolis õpitakse Kreeka ja Rooma ajalugu rohkem kui Mesopotaamia oma ja ka uues raamatus on Mesopotaamiale pühendatud vähem lehekülgi, siis lugeja ei saa selle kohta mitte ainult vähem lehekülgi informatsiooni, vaid ka olemasolevatest lehekülgedest jääb meelde väiksem protsent. Igal lugejal see võibolla siiski nii ei ole, sest kui vana tuttav teema on juba ära tüüdanud, siis on võimalik, et uus tundub huvitavam ja jääb selle võrra paremini meelde.

Raamatu autorid on keskendunud eelkõige poliitilisele ajaloole, kuigi lisatud pildid pakuksid huvi ka kunstiajaloolasele. Tekstis poliitilisele ajaloole suurema rõhu pööramine võib aga tekitada mulje, et aristokraatlik Sparta oli edukam riik kui tänapäeva Euroopale rohkem sarnanev vahepeal demokraatlik Ateena. Mujalt on teada, et Ateena andis kultuurile rohkem, aga kui kultuur ei ole selle raamatu põhiteema, siis teiste raamatutega mitte võrreldes ei tule Ateena tugevused välja. Sparta kohta oli huvitav, et seal olid suhteliselt suured naiste õigused, arvatavasti sellepärast, et mehed tegelesid suure osa ajast sõjaliste harjutustega.

Raamatusse on mahutatud lugematul arvul sõdade kirjeldusi. See süvendab pessimismi kogu ajaloo käigu suhtes. Mulle küll sõjad ei meeldi, aga vanaaja inimestele ei saa sõdade pidamist täielikult ette heita, sest kui maid ei vallutanud riik A, siis tegi seda riik B ja niiviisi tugevnedes võis ta lõpuks vallutada ka riigi A. Sõdade pidamine tänapäeval väärib rohkem hukkamõistu, sest tuumasõjaks ülekasvamise korral ei võida seda kumbki osapool.

Margus Laidre rääkis hiljuti "Sirbis" ja "Akadeemias" oma uuest sõjaajaloolisest raamatust ja arvas, et sõditud on rohkem prestiiži pärast kui majanduslikel põhjustel. Majanduslikest põhjustest rääkimine olevat Marxi mõju. Aga kas Marx ei olnud inimene? Kas ta tekkis tühjale kohale? Vanad roomlased teadsid, et rahvas nõuab leiba ja vaatemänge. Leiva jagamine võis suurendada küll jagaja prestiiži, kuid rahval olid leiva nõudmiseks majanduslikud põhjused. Lisaks sõdadele on ajaloos olnud palju ülestõuse, mis võivad puhkeda kergesti just sõdade ajal. Kui sõja eesmärk ei ole ehk ka majandusliku olukorra kiire paranemine, siis on majandusajalugu ja sõjaajalugu ometi seotud, sest majanduslik olukord võib määrata sõja tulemuse. Seotud on küll omavahel ka muud asjad, religiooni või kultuuri ajalugu võib seletada, kellel on sõja võitmiseks või majandusliku olukorra parandamiseks sobivam mentaliteet.

Noorima mängija sünnipäev

Täna tähistati A. Pedmansoni sünnipäeva. Turniiri tulemused olid:

1. Trohhalev 5,5 p.
2. Tätte 5
3.-4. Metsoja, A. Pedmanson 4,5
...
10.-12.  Runnel 3,5

18 osavõtjat, 15 minutit, 7 vooru.

Uus õpetaja

Mängisin Tõnuga male maailmameistri matši. Meil tuli jõuda omavahel kokkuleppele, mitu partiid me mängime. Võis mängida nii kaua, kuni üks on matši võitnud, või siis kindel arv partiisid ka juhul, kui tulemus on juba selgunud. Ma polnudki kunagi muid võistlusi peale maailmameistrivõistluste korraldanud.

*
Bioloogias oli uus õpetaja. Ta vaatas minu vihikusse ja pahandas, et ma pole peaaegu midagi üles kirjutanud. Vastasin, et vahel ma kirjutan enda jaoks ja õpetaja jaoks eraldi vihikud. Hakkasin nüüd rohkem asju üles kirjutama. Tahvlil lahendati matemaatikaülesannet. Kirjutasin lahendust tahvlilt maha, aga nii detailselt, et lootusetu oli lõpuni jõuda. Alustati järgmise ülesande lahendamist. Õpetaja ütles, et ainult Simo kirjutab kõik tahvlilt maha, teised lahendavad oma peaga. Vaidlesin vastu, et kui ma ühe ülesande teen ühte moodi, siis teise ülesande teist moodi. Ma olin bioloogias üks klassi parimaid, aga uus õpetaja seda ei teadnud, ja arvas, et kõige nõrgem. Istusin keskmisest reast aknapoolse rea esimesse pinki. Nüüd ma enam tahvlile ei näinud. Ütlesin, et kuigi istun esimeses pingis, näen tahvlile halvemini kui eelmiselt kohalt. See on kriidi viga, mõnes tunnis kirjutatakse parema kriidiga. Jõudsin järeldusele, et kuigi ma istusin esimesse pinki, olen nüüd just tahvlist kaugemal. Ja selle nurga alt ei saanudki selgelt näha.

*
Vaatasin vanade ajalehtede pakki. Ühes vanas ajalehes oli avaldatud foto minu ülikooli lõpuaktusest, kus rahvas hakkas parajasti saalist välja minema. Fotoallkirja järgi olin pildil ka mina. Aga pildil oli kolm natuke minu moodi inimest. Küsisin, kes neist mina olen. Selgus, et mind siiski pildil ei ole, vaid ma jäin teiste inimeste varju. Fotograaf polnud mind näo järgi tundnud ja oli pildistanud ainult seda suunda, kus arvas mind olevat, et küllap ma siis pildile jään.

Vihmaga linna

Olin täna öösel näinud kaks unenägu. Meenutasin neid. Ühes unenäos olin lugenud üliõpilastöösid. Minu ajal oli neid olnud kirjutatud veel tunduvalt vähem kui praegu. Või neid oli minu ajal ka juba palju, aga kõik ei olnud veel kättesaadavas formaadis. Teises unenäos olin kõndinud kodust linna poole. Vastu oli tulnud kolm poissi. Üks neist oli teinud minu nägu järgi. Ta oli näidanud oma kaaslastele, et tal on minuga ühesugune nägu, et need järeldaks, et mina teen nägu selle poisi järgi. Vihma oli sadama hakanud. Sellest hoolimata olin edasi kõndinud ja olin mõelnud veel ühest majast läbi astuda.

Kolmekordne sikk-sakk

Üks mees ütles oma eesnime. Talle vastati, et varem oli ta eesnimi ju Kalev. Mees seletas, et kui tal raamat ilmus, siis tehti märkus, et kuidas saab nii vägeva eesnimega inimene olla kirjutanud nii kehva raamatu. Seetõttu muutis ta oma nime ära. Minu mälu järgi oli tal algul olnud veel kolmas eesnimi.

*
Vaatasime Vene keisririigi kaarti. See oli jagatud erinevate rahvuste elualadeks. Keskelt läks piir, millest läände jääv ala oli riigi osa, aga idas kolooniad. Istusime kirjanduse maja autovärava taga. Üks auto sõitis mööda. Ütlesin, et lähme muru peale, sest aeg on edasi läinud. Tänapäeval autojuhid enam ei vaadanud, ega keegi ette ei jää.

*
Olime ühes korteris. Riiulites olid raamatud ja ajakirjad. See oli vanade inimeste korter, sest uuemad ajakirjad puudusid, olemas olid ainult vanad aastakäigud. Imestasin, kust need inimesed Nõukogude ajal Lääne ajakirju said. Kristel oli ennast ühe ajakirja jaoks pildistada lasknud. See oligi vist põhjus, miks ta oli välismaale elama läinud, kuigi temast oli avaldatud vist ainult üks või kaks fotot.

*
Vaatasime seinaekraanilt fotosid. Ühe loodusfoto kohta ütlesin, et see on minu tehtud. Aga võibolla ma eksisin, sest pilt hakkas liikuma, mina olin teinud staatilise foto. Maalisin pilti. Sellel oli tornitippudest sikk-sakk. Selle kohale tegin teise sikk-saki, mis esimest täpselt ei korranud. Ja teise kohale veel kolmanda, mis kohati katkes ja ei jõudnud välja paberi servani. Näitasin Tõnule, et olin maalinud kaks pilti, paberi ühele küljele värvilisema, teisele küljele umbes samasuguse, aga must-valgema. Tõnu ütles, et ma olen maalinud tema pildi.

Kitsas trepikoda

Laar kommenteeris minu kirjatööd ja leidis argumente, mille peale ma polnud ise tulnud. Olin kirjutanud, et Saksamaa oleks võinud ka Euroopa Liidust välja jääda. Laar ütles selle kohta, et Esimeses maailmasõjas oli Saksamaa samuti liidus riikidega, millega teised ei olnud. Hakkasin Anne poe juurest koju minema. Mul oli kombeks liikuda tänavatel roomates. Kodumajas oli trepikoda nii kitsas ja sinna oli nüüd pandud veel nii suur lambikuppel, et sellest oli peaaegu võimatu vastu puutumata mööda saada. Kui ma oleksin veel kaalu juurde võtnud, siis ei olekski enam saanud.

*
Mängisime malet. Lauale tulid käigud, mida kumbki mängijatest polnud teinud. Ma polnud enne nõus edasi mängima, kui õige seis on taastatud. Jõudsime otsusele, et me ei saagi mängida arvutiekraanil, vaid peame võtma päris nupud.

Raamat lindudest 2

"Loomade elu" lindude köide, lk. 100-200.

Neil lehekülgedel on juttu neljast seltsist - hane, kulli, kana ja kure sugulastest. Hane sugulastest, kes on hanele lähemalt sugulased, oli juttu juba eespool, nüüd jätkus jutt veel pardi sugulastega. Pardi sugulastest tõsteti eriliselt esile hahka, sest tema suled olevat kõige paremini sooja pidav looduslik materjal. Ühe liigi kohta kasutati nimetust piilpart, tema on üks väiksemaid parte. Koomiksitest on tuttav ühe rohkema tähega Piilupart Donald, aga teda piltidel eriliselt väiksena ei kujutatud.

Kullidest ja kotkastest oli huvitav lugeda, et nende hulgas on ka taimetoidulisi. Sõnad raipe- ja raisa- ei olevatki sünonüümid, vaid neid kasutatakse erinevate liikide nimetustes.

Kana kohta kirjutati, et ta on kõige maitsvama lihaga lind. Selle hinnanguga ma hästi ei nõustuks. Kana on kõige sagedamini söödav lind, kuidas ta saab siis kõige maitsvam olla? Pidulikum tundub see, mida süiakse harvem. Banaanid maitsesid inimestele rohkem siis, kui neid oli vähem saada. Kana kiitmisega võibolla taheti näidata, kui hea elu oli Nõukogude inimestel, et kõige maitsvam on ka kõige tavalisem. Kana erinevad osad ei ole üldse sama maitsega. Valge rinnaliha ega saba mulle eriti ei maitse, küll aga koivad, tiivad ja see sisikonna osa, mis ära keedetakse. Kana naha söömisse suhtuvad erinevad inimesed erinevalt. Supikana ja broiler on üsna erineva maitsega. Kas maitsvam on kana või muna?

Kureliste kohta ei ole autorid ise kindlad, keda täpselt kureliseks lugeda. Nende alla liigitatud linnud on üksteisest üsna erinevad, aga mingi jaotus välja pakutakse. Tänapäeval on seda arvatavasti geeniuuringutega täpsustatud.

Raamat kaladest oli nagu huvitavam ja meeldejäävam kui raamat lindudest, samuti raamatu lindudest esimesed sada lehekülge huvitavamad kui teised sada. Viimati loetud osa jäi vast ka selle võrra halvemini meelde, et selle lugemine jagunes pikema aja peale. Ma võtsingi köited ette huvitavuse järjekorras - kõige rohkem huvitas mind enne lugemist lülijalgsete köide, selle läbisaamise järel järgmisena kalade oma ja kolmandas järjekorras lindude oma. Kalad on selle poolest huvitavamad, et nad on salapärasemad. Samas kalad oleks nagu rohkem minu moodi, sest nad peidavad ennast vette, samal ajal kui paljud linnud lendavad kõigile nähtavalt taeva all. Kalad on ka maitse poolest tuttavad, erinevaid linnuliike ma nii palju söönud ei ole. Lindudest huvitavam osa on vast väiksed laululinnud, kes on tuttavad laulu järgi või söögimaja külastjatena tuttavad. Söögimaja külastamas olen neid näinud tuttava mehe pool, keda me hüüdsime Linnuonuks.

Vältisin kahivarianti

Mängisin malet. Mul olid mustad. Vältisin igas partiis kahivarianti, mängides ühte teist. Varem olin mänginud just kahivarianti. Tegin seda lõpuks ühes partiis ka täna. Järgmise partii mängisin valgetega. Tegime paar käiku, siis vastane vist alistus, sest mul tundus olevat juba paremus. See mäng jäi viimaseks. Varem olin imestanud, kuidas Klaus saab väiksema treenimisega turniiril minust kõrgema koha, aga nüüd olin ühel turniiril saanud ise veel kõrgema.

Sisseastumine ja lõpetamine

Kirjutasin ülikooli sisseastumiskirjandit. Eksamit viis läbi üks tuttav mees. Ütlesin, et kirjutamiseks on aega vist veel poolteist tundi. Mees vastas, et ainult pool tundi. Selle ajaga ei saanud ma nelja lehekülge täis, vaid ainult kolm. Kirjand oli muidu hea, aga kolme lehekülge ei peetud võibolla piisavaks pikkuseks. Mees kirjutas minu töö peale punase pastakaga asju, mis pidid töö väärtust teiste komisjoniliikmete silmis tõstma. Ühe asjana kirjutas ta, et ma kardan males rünnata, aga kui ma nihutaks neljast kõrvuti seisvast etturist kahte edasi, siis ma saaks väga hea seisu. Teiseks kirjutas ta, milliste mõtetega minu kirjandis väljendatud mõtted sarnanevad. Ma olin jätnud töö koodi kirja panemata ja mees kirjutas, et see on tema käes. Kirjandi eest sain 65 punkti 100 võimalikust. Seda oli vähem kui eelmise kirjandi eest 16 punkti 20 võimalikust. 65 punktiga oleks muidu võinud veel ülikooli saada, kui mul poleks läinud eelmine eksam veel halvemini.

*
Kui mul oleks olnud magistritööl tähtaeg, siis oleksin seda kirjutanud, aga kuna tähtaega polnud, siis ma polnud kirjutamisega tegelenud. Juhendaja küsis, millised õppekava punktid mul veel täitmata on, kas "Vari ja viirastus". Vastasin, et ma olen saanud allkirja, et mul on kõik peale viimase asja tehtud, aga ma üldse ei tea, mille kohta "Vari ja viirastus" käis, kas Nõukogude aja. Juhendaja vastas jah.

Aparaadi funktsioonid

Mul oli uus taskuarvuti sarnane seade, ainult rohkemate funktsioonidega. Selle sisse toiduaineid pannes oli võimalik erineval viisil süia teha. See võimalus oli olnud olemas juba ka eelmisel aparaadil, aga eelmist olin kasutanud ainult arvutamiseks. Uuega tegin nüüd süia.

*
Vatikan asus ühes toomkirikus. See oli suurema riigi keskel ja suurema riigi kodanikud olid Vatikani sisse piiranud. Vatikan lasi piirajate suunas mürkgaasi, aga see ei mõjunud. Seetõttu prooviti teist gaasi.

Ajalehenumbri halvim lause

"Eesti Maleelu" detsembrinumber on muidu igati huvitav, aga üks lause mulle ei meeldinud: "Tuleb vaid jälgida, et maleringi satuks tõepoolest vaid need, kes ise tahavad õppida ja areneda, mitte aga sellised, kel korralikku lastetuba pole ollagi või kes kannatavad ärevushäire käes." Peetakse silmas neid, kellel on halb käitumine, aga ärevushäire teaduslikus tähenduses ei ole mitte halb käitumine, vaid psüühikast tingitud kehalised aistingud, nagu suurenenud vajadus wc-s käia, valud, südamekloppimine või lämbumistunne. See ei tähenda huvi puudumist male vastu. Kui inimene korda ei riku, siis Eesti põhiseadus ei luba teda halva tervise pärast taga kiusata. Päevakeskuses mängimiseks annab halb tervis koguni eesõiguse.

Näota foto

Istusin suures ruumis, millel olid suured kardinateta klaasaknad. Väljas ehitati Venemaa Maja. Ehitajad ütlesid, et nad vaatavad, mida mina teen, ja vaatasid aknast sisse.

*
Suusatasin ühe kepiga, sest teistel olid täna suusavõistlused ja olin ühe kepi neile laenanud. Ühelt teelõigult oli lumi täielikult ära sulanud, seal võtsin suusad kätte. Fotol olid valge naine ja neegrimees. Naisel ei olnud pildil nägu, vaid ülemisse serva jäid paljad rinnad. See naine oli öelnud, et tutvus selle neegriga minule vastukaaluks, kuna mina suhtuvat neegritesse halvasti. Püüdsin mitte teada saada, kas nad on omavahel abielus.

Palavik näitavat head tervist

Täna on palavik veel väiksem kui eile. Mulle öeldi, et see, et mul kõrge palavik tuli, näitab, et mul on noor ja tugev organism. See võimaldavat haiguse kõrge palavikuga kiiresti läbi põletada. Vanematel inimestel kõrget palavikku ei esinevat, vaid neil olevat vinduvad haigused.

Toimetaja märkimata

Hakkasin lugema Pätsi mõtteloo raamatut. Ema oli seda toimetanud, aga toimetajat polnud raamatusse märgitud. Mõtlesin emalt küsida, kas ta tegi siis ainult korrektuuri. Ema oli toimetanud ka esimest köidet, aga teda polnud ka selle toimetajaks märgitud. Raamatu alguses oli lisa, kus oli loetletud arhiivifonde saksakeelses arhiivis, millest sai täienduseks lugeda Pätsi kirjavahetust, samuti olid nimetatud nende nimed, kellega Päts kirju vahetas. Ma ei teadnud, et kui arhiiv on saksakeelne, kas siis on ka kirjavahetus saksakeelne, või hoitakse saksakeelses arhiivis eestikeelset kirjavahetust. Ema tegi pliidiga toitu. Kuumal pliidiaugul olid otsapidi ka mitu söömispulka. Korjasin need sealt ära. Minust vanemaid inimesi oli veel kaks põlvkonda - vanaema, ema ja isa. See võis tähendada, et mul jääb elada 40 aastat. Ei olnud kindel, kas vanaema järgmiseks aastaks ajalehti tellib, sest tal võis trepist postkastil käimine raskeks minna.

*
Läksin Pille tuppa ja võtsin riiulist lugemiseks paksu raamatu. Toomas ütles Tõnule, et ma tulin nende tuppa. Neist olid hiljuti saanud toa uued omanikud. Olin ajanud potis kasvava taime paigast ja püüdsin teda uuesti püsti saada. Pille tuli ise ka oma tuppa. Ta ütles mulle, et ta on öelnud, et ma ei tohi tema toas pikalt olla. Esialgu ei teinud ma välja. Sain taime püsti tagasi, kuigi selle kärisemise hinnaga. Lahkusin Pille toast, küsides Pillelt, miks ta Toomast ära ei aja. Läksin oma tuppa ja mõtlesin, et ebaõiglane, teised minu toas küll käivad.

Haigus

Eelmine aasta ei olnud mul vist ühtegi korda palavikku, aga eile tuli neli korda palavikku alla võtta. Täna hommikul ärgates on palavik väiksem kui õhtul magama jäädes, aga laua taga istudes kõrvades undab.

Kulunud trükised

Üks inimene hakkas ronima ühe maja katusele. Kui tema ronis, siis tundus, et tal on seal kadetustäratavalt huvitav, aga kui ise oleksin roninud, oleksin tundnud kõrgusehirmu. Varsti tuli see inimene katuselt alla. Istusin õuepingil ja lugesin uut raamatut. Oli näha, et seda raamatut peetakse väga huvitavaks, sest kaks inimest olid selle teised eksemplarid kiiresti läbi saanud. Köide oli nõrk ja need inimesed olid need eksemplarid ühe korraga kapsaks lugenud. Läksin majja ja võtsin postkastist posti. Seal oli mitu ajalehte ja ajakirja, mida me ei olnud tellinud ning mis olid ilmunud juba mitu kuud tagasi ja nägid kulunud välja. Need võisid olla pulbriga nakatatud. Kultuurilehes, mida me ei tellinud, oli palju kriitilisi lühinuppe. Ühte kirjutajatest tunti varem teise nime all. Läksin ühte korterisse ja istusin lauda. Koos minuga istus lauas üks perekond, mille poegadel oli rõve hoiak, aga nende emal vähem.

Viimased jutuajamised

Rahvas hakkas psühhiaatriahaiglast lahkuma. Enne läksin veel ruumi, kus ümber laua istusid mõned patsiendid ja üks meditsiinitöötaja ning ajasid juttu. Ütlesin, et võibolla kõik patsiendid, kes siin majas olid, tundsid ennast halvasti, aga osadest ei olnud üldse aru saada, et nad haiged oleks. Meditsiinitöötaja ütles, et arstid võivad eksida, aga pärast pesevad käed puhtaks. Küsisin, kas maja pannakse varsti kinni. Meditsiinitöötaja vastas jah. Ütlesin, et siis ma lähen kiiresti. Kiirustasin riidehoidu, mis oli kooli riidehoiu moodi. Seal kuulsin, kuidas üks patsient ütles teisele, et usklikud võivad olla jutukamad kui pimedad.

Blogi aastastatistika 2015

Loenduri Google Analytics andmetel külastati blogi lõppenud aastal 6517 korda, sealhulgas olid 20 külastatavamat blogiosa:

avaleht 1600 korda
malerubriik 565
sissekanne "Karjapoisi avang" 281
sissekanne "Matusekõne" 226
ajaloorubriik 140
sissekanne "Täisnurga mõõtmine" 62
sissekanne "Karl Ristikivi "Rohtaed"" 60
sissekanne "Ämblikud ei ole putukad" 57
sissekanne "Sõna koostisosad" 50
sissekanne "Ott Arderi luule. Ajalooeksam" 42
sissekanne "India ajalugu" 40
mälestusterubriik 38
luuletusterubriik 34
arvamusrubriik 31
sissekanne "Maari suvi" 30
loomaderubriik 28
sissekanne ""Tuna" 1/2015"" 27
2015. a. jaanuari sissekanded 26
raamaturubriik 26
sissekanne "Raamatu pühendamine" 25

Zone.ee loenduri andmetel on blogi külastatud alates 2005. aastast 78 329 korda, loenduri blogger.com andmetel natuke hilisemast ajast alates 98 913 korda ja kõigi aegade vaadatuimad sissekanded on:

"Karjapoisi avang" 1244
"Matusekõne" 245
"Klassikokkutulek Valgamaal" 138
"Napoleon III"  131
"Sünnipäevaroosid" 127
"Paberid maleklassis" 126
"Karl Ristikivi "Rohtaed"" 112
"Naljakad küsimused" 105
"Doktoritöö tagasilükkamine" 96
"Kõne eest vallandamine" 79

Uusaastaöö mõtteid

Aasta viimase päeva ajalehes kirjutati, et heade juttude kordamine ei ole üldse halb. Mõned siiski arvavad, et see on halb, riime nimetatakse näiteks kulunuteks ja selle võrra halvemateks. Kulunud võiks tähendada küll, et asja pole enam alles, siis on kulunud riimid võibolla hoopis nendel luuletustel, kuhu enam riime ei panda. Lõppenud aastal kirjutasin vähem luuletusi kui varem. Aga see oli juba enne minu sündimist selge, et vanemaks saades hakatakse vähem luuletusi kirjutama. Muid asju võidakse rohkem kirjutama hakata. Kui elu jooksul on kogunenud palju mõtteid, mida pole jõudnud kirja panna, siis saab nende kirja panemisega tegeleda. Viimasel ajal olen maalinud kaks pilti, ühe jõululaupäeval ja teise vana-aasta õhtul. Mõtlesin, et hakkan jälle rohkem maalima, sest mulle kingiti jõuludeks muuhulgas uus karp vesivärve. Kingitusi võiks ju kasutada, sest selle jaoks on nad kingitud. Üks kingitus võib tähendada ka, et hakkan paberile kirjutama varasemast vähem, sest kingiti väiksema formaadiga märkmik kui ma olen viimasel ajal märkmete kirjutamiseks kasutanud. Aga see võib ka tähendada, et hakkan rohkem kirjutama, sest siis saan kirjutada nii suuremale kui ka väiksemale paberile. Kui ma võõrkeeled selgemaks saan, võin hakata päevas rohkem tõlget kirjutama. Viimasel paaril nädalal on küll tempo alla läinud, seda seoses pühade ja võistlustega. Pühade ajal käis üsna palju kordi külalisi. Kirjutasin ühes sissekandes, et külalistel oli plaanis tulla jõulude ajal kolmel järjestikusel päeval, aga see ennustus osutus valeks, sest ühed tulijad lükkasid tuleku üks päev edasi. Ja sel ajal kui nad meie pool olid, olin mina võistlustel, nii et nendega ei kohtunudki. Sain vist süia küll selle pidusöögi asju. See, mida ma söön, mul kõige paremini meelde ei jää. Vahel ma söömist ennast ei mäletagi, kuigi saan aru, et kõht on täis. Uusaastaööga seoses võib vist veel ühe korra süia.