Uusaastaöö mõtteid

Aasta viimase päeva ajalehes kirjutati, et heade juttude kordamine ei ole üldse halb. Mõned siiski arvavad, et see on halb, riime nimetatakse näiteks kulunuteks ja selle võrra halvemateks. Kulunud võiks tähendada küll, et asja pole enam alles, siis on kulunud riimid võibolla hoopis nendel luuletustel, kuhu enam riime ei panda. Lõppenud aastal kirjutasin vähem luuletusi kui varem. Aga see oli juba enne minu sündimist selge, et vanemaks saades hakatakse vähem luuletusi kirjutama. Muid asju võidakse rohkem kirjutama hakata. Kui elu jooksul on kogunenud palju mõtteid, mida pole jõudnud kirja panna, siis saab nende kirja panemisega tegeleda. Viimasel ajal olen maalinud kaks pilti, ühe jõululaupäeval ja teise vana-aasta õhtul. Mõtlesin, et hakkan jälle rohkem maalima, sest mulle kingiti jõuludeks muuhulgas uus karp vesivärve. Kingitusi võiks ju kasutada, sest selle jaoks on nad kingitud. Üks kingitus võib tähendada ka, et hakkan paberile kirjutama varasemast vähem, sest kingiti väiksema formaadiga märkmik kui ma olen viimasel ajal märkmete kirjutamiseks kasutanud. Aga see võib ka tähendada, et hakkan rohkem kirjutama, sest siis saan kirjutada nii suuremale kui ka väiksemale paberile. Kui ma võõrkeeled selgemaks saan, võin hakata päevas rohkem tõlget kirjutama. Viimasel paaril nädalal on küll tempo alla läinud, seda seoses pühade ja võistlustega. Pühade ajal käis üsna palju kordi külalisi. Kirjutasin ühes sissekandes, et külalistel oli plaanis tulla jõulude ajal kolmel järjestikusel päeval, aga see ennustus osutus valeks, sest ühed tulijad lükkasid tuleku üks päev edasi. Ja sel ajal kui nad meie pool olid, olin mina võistlustel, nii et nendega ei kohtunudki. Sain vist süia küll selle pidusöögi asju. See, mida ma söön, mul kõige paremini meelde ei jää. Vahel ma söömist ennast ei mäletagi, kuigi saan aru, et kõht on täis. Uusaastaööga seoses võib vist veel ühe korra süia.